Kuidas oleks üks tuumasõda
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Su stsenaarium jääb sutsu poolikuks, nimelt, mida teeb USA, kui tuumapommist hukkuvad ta sõdurid ja tuumalöögi saab NATO baas? Istuvad murelike nägudega ja on deeply conserned? (eriti, kui Trump veel juhtub presidendiks olema). Pakuvad Eestile abi päästetöödel ja evakueerimisel? Samuti, milline kasu oleks Eesti tuumakõrbest venelastele?
Tõenäoliselt vastab USA samamoodi (näiteks väike Kaliningradi parkimisplatsiks muutmine) paremal juhul, kehvemal jälle üldine tuumasõda. Lühidalt, ei usu, et venelased julgeksid kasutada seda varianti. Praegu kasutavad nad õppustel antud stsenaariumi NATO hirmutamiseks, kuid reaalselt teavad mõlemad pooled, et tuumakaika kasvõi lokaalne kasutamine võib ülikergelt põhjustada totaalse tuumasõja, mille võitmiseks venelastel on tänaseks juba tunduvalt vähem võimalust, mitte, et keegi sellest võidaks. Muidugi, venelased võivad mingil erakorralisel põhjusel olla valmis selliseks ekstreemsuseks, kuid vaadates, kuidas Putin on vägagi kaalutletult on praegu riske võtnud ja mõned neist on Venemaa vastu tagasi pööranud, ei näe praegusel ajal küll kusagilt vähimatki põhjust sellise sammu tegemiseks. Lühidalt, Putinile meeldib hammustada sealt, kus tema arvates suurt vastuseisu ei tule, Ukraina sanktsioonidest ja muust juurde kuuluvast olid nad igatahes väga üllatunud.
Muide Trumm, tuleta meelde BBC sarja, kus USA ikkagi vastas ka lokaalsele tuumalöögile.
Tõenäoliselt vastab USA samamoodi (näiteks väike Kaliningradi parkimisplatsiks muutmine) paremal juhul, kehvemal jälle üldine tuumasõda. Lühidalt, ei usu, et venelased julgeksid kasutada seda varianti. Praegu kasutavad nad õppustel antud stsenaariumi NATO hirmutamiseks, kuid reaalselt teavad mõlemad pooled, et tuumakaika kasvõi lokaalne kasutamine võib ülikergelt põhjustada totaalse tuumasõja, mille võitmiseks venelastel on tänaseks juba tunduvalt vähem võimalust, mitte, et keegi sellest võidaks. Muidugi, venelased võivad mingil erakorralisel põhjusel olla valmis selliseks ekstreemsuseks, kuid vaadates, kuidas Putin on vägagi kaalutletult on praegu riske võtnud ja mõned neist on Venemaa vastu tagasi pööranud, ei näe praegusel ajal küll kusagilt vähimatki põhjust sellise sammu tegemiseks. Lühidalt, Putinile meeldib hammustada sealt, kus tema arvates suurt vastuseisu ei tule, Ukraina sanktsioonidest ja muust juurde kuuluvast olid nad igatahes väga üllatunud.
Muide Trumm, tuleta meelde BBC sarja, kus USA ikkagi vastas ka lokaalsele tuumalöögile.
Unforeseen consequences
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40131
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Ma ei kirjutanud sellest, mida teeb USA/NATO edasi (variante on mitu), vaid sellele, millised oleksid kõige tõenäolisema tuumarelva kasutamise tagajärjed Eestile.
See on teema, mida Eestis täiega ignoreeritakse (meenutage neid varjenditeemasid, mida meedias on olnud).
Tõenäoliselt vastab USA sellisele tegevusele analoogse löögiga nt mõne Kaliningradi tegutseva sõjaväelennuvälja pihta.
Tuumarelva kasutamise lävend VF-i poolt on pigem langenud, tuumarelvaga vehkimine on (erinevalt NSVL ajast) saanud rahvuslike julgeolekustrateegiate osaks.
See on teema, mida Eestis täiega ignoreeritakse (meenutage neid varjenditeemasid, mida meedias on olnud).
Ei ole tõsi, piiratud tuumarelvade kasutamise variant nähti ette juba külma sõja ajal (Saksamaa sõjateatri puhul).kuid reaalselt teavad mõlemad pooled, et tuumakaika kasvõi lokaalne kasutamine võib ülikergelt põhjustada totaalse tuumasõja,
Tõenäoliselt vastab USA sellisele tegevusele analoogse löögiga nt mõne Kaliningradi tegutseva sõjaväelennuvälja pihta.
Tuumarelva kasutamise lävend VF-i poolt on pigem langenud, tuumarelvaga vehkimine on (erinevalt NSVL ajast) saanud rahvuslike julgeolekustrateegiate osaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Üldiselt ei soovi siin kahekesi sinuga lehekülgede kaupa hakata teksti tootma, kuid minuteada ka see nn piiratud tuumarelvade variandile järgnevad variandid nägid juba ette täisväärtusliku tuumasõda. Sest venelased oleks kindlasti sellele nn lokaalsele tuumapommile vastanud. Kuid selles sul on õigus, et varienditele ei pöörata siiamaani peale juttude mittemingit tähelepanu.Ei ole tõsi, piiratud tuumarelvade kasutamise variant nähti ette juba külma sõja ajal (Saksamaa sõjateatri puhul).
Tõenäoliselt vastab USA sellisele tegevusele analoogse löögiga nt mõne Kaliningradi tegutseva sõjaväelennuvälja pihta.
Tuumarelva kasutamise lävend VF-i poolt on pigem langenud, tuumarelvaga vehkimine on (erinevalt NSVL ajast) saanud rahvuslike julgeolekustrateegiate osaks
Unforeseen consequences
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Ma usun, et autor ei pahanda, kui viitan sellele üsna põhjalikule ja huvitavale blogipostitusele:
http://www.targotennisberg.com/tarkvara ... d-eestile/
Kokkuvõte: Ei midagi head Eestile, kui tuumasõjaks oleks läinud.
http://www.targotennisberg.com/tarkvara ... d-eestile/
Kokkuvõte: Ei midagi head Eestile, kui tuumasõjaks oleks läinud.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40131
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Avaldatud USA igasugu tuumasõjaplaanid näitavad, kui puudulikud olid ameeriklaste luureandmed ja kui vähe nad tegelikult teadsid, mis siin toimus.
See seletab ka igasugu veidravõitu sihtmärgid, kui vaadata seda teema alguses olnud ameeriklaste 50ndate keskpaiga tuumasõjaplaani, siis millist sõjalist väärtust kujutasid need kolm polaarasulat Novaja Zemljal ja Franz Josephi maal (kus elas kokku tollal võib-olla 1000 inimest), et neid tuumarelvadega rünnata
Vt selles blogis sihtmärgid Mõnnuste, Kuusiku (ALMAVÜ lennuklubi ), Võru.
Kohtla-Järve, mida NSVL ajal peeti sama tähtsaks sihtmärgiks kui Tallinnast, polnud jänkide arust vist sihtmärk (erinevalt Rakverest).
Eriti ohtlik sihtmärk oli Põltsamaa (tehti ju seal kosmonautidele marmelaadi tuubis) ja Rakvere (lihakombinaat). 20 km eemal asuvas Kadila maa-aluse shahtidega raketibaasis oleks üsna ükskõik olnud sellest Rakvere tabamisest. Sama ka Võru (Sänna, Nursipalu) ja Valga (Vilaski jt) kohta. Strateegilised rajatised on kõik kindlustatud ja Sänna/Nursipalu välja lülitamiseks ei piisa kuidagi Võru tabamisest (ka siis, kui raketid õues juhtuvad olema, sest vahekaugus on liiga suur).
Nendes USA "sõjaplaanides" paistab samasugune porr ja pokasuhha nagu me idanaabri puhul täheldanud oleme.
Sihtmärke on määratud üsna suvaliselt, võib-olla idanaaber söötis desinformatsiooni selleks ette?
See seletab ka igasugu veidravõitu sihtmärgid, kui vaadata seda teema alguses olnud ameeriklaste 50ndate keskpaiga tuumasõjaplaani, siis millist sõjalist väärtust kujutasid need kolm polaarasulat Novaja Zemljal ja Franz Josephi maal (kus elas kokku tollal võib-olla 1000 inimest), et neid tuumarelvadega rünnata
Vt selles blogis sihtmärgid Mõnnuste, Kuusiku (ALMAVÜ lennuklubi ), Võru.
Kohtla-Järve, mida NSVL ajal peeti sama tähtsaks sihtmärgiks kui Tallinnast, polnud jänkide arust vist sihtmärk (erinevalt Rakverest).
Eriti ohtlik sihtmärk oli Põltsamaa (tehti ju seal kosmonautidele marmelaadi tuubis) ja Rakvere (lihakombinaat). 20 km eemal asuvas Kadila maa-aluse shahtidega raketibaasis oleks üsna ükskõik olnud sellest Rakvere tabamisest. Sama ka Võru (Sänna, Nursipalu) ja Valga (Vilaski jt) kohta. Strateegilised rajatised on kõik kindlustatud ja Sänna/Nursipalu välja lülitamiseks ei piisa kuidagi Võru tabamisest (ka siis, kui raketid õues juhtuvad olema, sest vahekaugus on liiga suur).
Nendes USA "sõjaplaanides" paistab samasugune porr ja pokasuhha nagu me idanaabri puhul täheldanud oleme.
Sihtmärke on määratud üsna suvaliselt, võib-olla idanaaber söötis desinformatsiooni selleks ette?
Viimati muutis Kapten Trumm, 16 Mai, 2016 14:28, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9122
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Seda "paremal juhul" ei eksisteeri. Pärast seda kui esimene tuumakas vastase territooriumil lahti läheb, on peaaegu vältimatu tulemus strateegiline tuumakonflikt. Selgitan: siiani on tuumakas olnud suur tabu ja kui ka kogu muu usaldus on kadunud, siis vastased peavad alati seda silmas kui viimast vastastikkuse usalduse "saarekest". Sest kui see sündmus toimub, siis on kõik võimalused laual ja tuleb lähtuda tõsiasjast, et parajasti sel hetkel võib toimuda ka paralleelne massiivne rünnak. Nüüd, pärast esimese tuumaka plahvatamist võivad toimuda läbirääkimised, kusjuures kui see esimene latakas oli venelastelt, siis nemad elavad kindlasti pettekujutuses, et nad räägivad nüüd jõupositsioonilt. Enne läbirääkimisi lepitakse ilmselt kokku mingid "dead hand" tüüpi signaalid, et mitte hilineda pärast läbirääkimiste ebaõnnestumist. Läbirääkimised ebaõnnestuvad kindlasti, kuna sellise tuumaka ainus eesmärk on strateegilise initsiatiivi haaramine, mida vastane ei taha anda. Samuti on populatsioonid teineteise vastu väga vihased siis juba.Roamless kirjutas:Su stsenaarium jääb sutsu poolikuks, nimelt, mida teeb USA, kui tuumapommist hukkuvad ta sõdurid ja tuumalöögi saab NATO baas? Istuvad murelike nägudega ja on deeply conserned? (eriti, kui Trump veel juhtub presidendiks olema). Pakuvad Eestile abi päästetöödel ja evakueerimisel? Samuti, milline kasu oleks Eesti tuumakõrbest venelastele?
Tõenäoliselt vastab USA samamoodi (näiteks väike Kaliningradi parkimisplatsiks muutmine) paremal juhul, kehvemal jälle üldine tuumasõda. ...
Tulemuseks on pea vältimatult strateegiline tuumakonflikt.
Mis puutub sellesse kaarti, siis tasub meeles pidada, et see graafik on pärit aastast 1956, mil USA-l oli ca. 4000 lõhkepead. Vaid kümme aastat hiljem oli neid ~30 000.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40131
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Selle avastamise võimalused on päris palju paremad täna kui 1985. St üks osapool saab kergesti kontrollida, mida teine teeb.Sest kui see sündmus toimub, siis on kõik võimalused laual ja tuleb lähtuda tõsiasjast, et parajasti sel hetkel võib toimuda ka paralleelne massiivne rünnak.
Kasvõi kõikjale jõudvate nutiseadmete ja sinutoru abil. Rääkimata spetsiifilistest satelliitidest ja radarseadmetest.
Kui aga keegi on pannud USA kohal 25 Mt lõhkema ja tekitanud massiivse EMP, siis on niiehknaa selge, et asi on käest läinud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Ajateenistuses Kiltsis laagris olles, saabusid meie juurde Eesti kirikuõpetaja koos nelja ameeriklasega (vanuses 65-75), kaks meest ja nende abikaasad....kui puudulikud olid ameeriklaste luureandmed ja kui vähe nad tegelikult teadsid, mis siin toimus.
Üks endine B52 lendur või meeskonna liige ja teise isa oli olnud CIA kõrge luureametnik. Tulid vaatama kohapeale, kuidas Kiltsi lennuväli välja näeb ja mis sellest saanud on.
Ütles, et nad teadsid seal igat väiksemat kui asetust nii masinatel/lennukitel kui kõigel muul. Lendasid sisuliselt mööda Eesti (NSV) läänepiiri ja teadsid hästi, mis siin toimus.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40131
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
No näed, ikka ei teadnud, tolleks ajaks, kui B-52-d siin lendama hakanuks, oleks Kiltsi lennuväli (õigemini see väeosa) olnud juba teises kohas.
Ei seda kohta, kus selle "teise" lennuvälja kama laos seisis ega seda "teist" lennuvälja aga sihtmärkide hulgas polnud
Mina nt teadsin vene ajal, kus see "teine" koht oli ja mikspärast seisid ühes kohas Kraz tankurmasinad ning virnade kaupa neid perfopleki lehti.
Inimesed ju räägivad.
Ei seda kohta, kus selle "teise" lennuvälja kama laos seisis ega seda "teist" lennuvälja aga sihtmärkide hulgas polnud
Mina nt teadsin vene ajal, kus see "teine" koht oli ja mikspärast seisid ühes kohas Kraz tankurmasinad ning virnade kaupa neid perfopleki lehti.
Inimesed ju räägivad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5563
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
1956. a. oli Kuusiku veel ALAMVÜ lennuklubist üsna kaugel. 1951. a. sai lennuväli pinnasefiksaatoritega katte ning sinna asus MiG-15 lennukitega polk. Millagi viiekümnendate lõpus või oli see juba kuuekümnendatel, kui see polk kolis Tapale. kuna Kuusiku leiti laiendamiseks ning betoonraja ehitamiseks ebasobilik olevat.Kapten Trumm kirjutas:
Vt selles blogis sihtmärgid Mõnnuste, Kuusiku (ALMAVÜ lennuklubi ), Võru.
Kohtla-Järve, mida NSVL ajal peeti sama tähtsaks sihtmärgiks kui Tallinnast, polnud jänkide arust vist sihtmärk (erinevalt Rakverest).
Eriti ohtlik sihtmärk oli Põltsamaa (tehti ju seal kosmonautidele marmelaadi tuubis) ja Rakvere (lihakombinaat). 20 km eemal asuvas Kadila maa-aluse shahtidega raketibaasis oleks üsna ükskõik olnud sellest Rakvere tabamisest. Sama ka Võru (Sänna, Nursipalu) ja Valga (Vilaski jt) kohta. Strateegilised rajatised on kõik kindlustatud ja Sänna/Nursipalu välja lülitamiseks ei piisa kuidagi Võru tabamisest (ka siis, kui raketid õues juhtuvad olema, sest vahekaugus on liiga suur).
Lihakombinaat ehitati Rakverre alles kaheksakümnendatel. Aga kuni 1960. a. asus seal näiteks üks dessantvägede polk. Sama diviisi teine polk oli Jõhvis. Emmas-kummas neist asulaist oli ka diviisi staap. Väga võimalik, et Rakveres.
Valga lähistel oli ka sel ajal lennuväli. 1956. a. küsiti lennuvälja laiendamiseks 355 ha juurde "seoses uue materialosa kasutuselevõtuga". Mis väeosa seal baseerus ning mis "materjalosa" kasutas - seda kahjuks ei tea.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40131
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Jõhvis polnud selle kaardi järgi tuumalööki ette nähtud.Lihakombinaat ehitati Rakverre alles kahekaskümnendatel. Aga kuni 1960. a. asus seal näiteks üks dessantvägede polk. Sama diviisi teine polk oli Jõhvis
Kummaline on selles nimekirjas ka Haapsalu, reaktiivlennuväli on seal minuteada alles 1970.
Seal asunud polk asus enne (1956-1970) Lasnamäel ning lennuvälja hoonete otsaseintes võis näha daatumeid 1964 jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5563
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Kuni 1956. a. asus Rakveres ka mingi lennuväeosa. Ei viitsi praegu jälgi ajada, milline neist. Igatahes 1956. a. see lahkus ning lahkunud ohvitserid jätsid maha palju kommunaalvõlgu, mis tekitas peavalu linnavalitsusele, kes selle probleemiga sõjaväge pommitama hakkas. Oleks nad teadnud lähenevast ameeriklaste tuumalöögist - oleks ilmselt loobunud...
Põltsamaa ning Võru lähedal olid samuti pinnasekattega lennuväljad. Kas sel ajal seal mingeid väeosi baseerus - samuti ei oska ütelda. 1954. a. sai igatahes Põltsamaal asunud OBATO korralduse asuda uude paiknemiskohta, millest siis informeeris kohalikku omavalitsust. Võru lennuväli käis läbi jälle seoses uute maade küsimisega selle jaoks.
Ka Haapsalu lennuväli oli ilmselt mingi reservlennuväljana arvel ning kasutusel vähemasti õppuste ajal. Betoonrada ehitati sinna jah Lasnamäe lennuvälja likvideerimisel.
1956. a. ei olnud aga raketid ning raketibaasid siinmail küll mingi teema. Lennuväljad aga küll...
Põltsamaa ning Võru lähedal olid samuti pinnasekattega lennuväljad. Kas sel ajal seal mingeid väeosi baseerus - samuti ei oska ütelda. 1954. a. sai igatahes Põltsamaal asunud OBATO korralduse asuda uude paiknemiskohta, millest siis informeeris kohalikku omavalitsust. Võru lennuväli käis läbi jälle seoses uute maade küsimisega selle jaoks.
Ka Haapsalu lennuväli oli ilmselt mingi reservlennuväljana arvel ning kasutusel vähemasti õppuste ajal. Betoonrada ehitati sinna jah Lasnamäe lennuvälja likvideerimisel.
1956. a. ei olnud aga raketid ning raketibaasid siinmail küll mingi teema. Lennuväljad aga küll...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40131
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
No tegelikult (kui see plaan käis 1956-1958 kohta) on siit näha, miks oli vaja U-2 ja taoliste asjadega NSVL kohal lennata - agentuurluure oli vaevaline ning satelliite tollal polnud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9122
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Esimene satelliit, kus USA info kätte sai, oli vist Discoverer 13 1960 augustis.Kapten Trumm kirjutas:No tegelikult (kui see plaan käis 1956-1958 kohta) on siit näha, miks oli vaja U-2 ja taoliste asjadega NSVL kohal lennata - agentuurluure oli vaevaline ning satelliite tollal polnud.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5563
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
No seda ju tehtigi ja päris aktiivselt. U-2 allatulistamine oli pigem nagu selle lennukite luure lõppakord. Enne seda sebisid aga britid ja jänkid oma lennukitega päris aktiivselt N Liidu ja Varssavi pakti riikide kohal. Veel viiekümnandate alguses viskasid jänkid KGB "metsavendadele" raadiojaamu ja varustust lennukitelt alla. Vähemasti ühel korral ka luuregrupi. Canberrad sebisid päris aktiivselt Ida-Saksa, Poola ja ka Valgevene ning Baltikumi kohal.Kapten Trumm kirjutas:No tegelikult (kui see plaan käis 1956-1958 kohta) on siit näha, miks oli vaja U-2 ja taoliste asjadega NSVL kohal lennata - agentuurluure oli vaevaline ning satelliite tollal polnud.
Seda näitab ka sihtmärkide nimekiri. No ei olnud siis Rakveres Lihakombinaati ega Põltsamaal tuubitehast. Hoopis sõjaväelennuväljad olid.
Ja ära ei maksa unustada, et sel ajal oli ka jänkidel põhiliseks tuumapommi kohaletoimetamise vahendiks lennuk. St ei tähenda iga sihtmärk kohe ka "njuuki". Kui lennuk välja lendas, siis anti talle põhisihtmärk pluss paar kolm varusihtmärki. Ja nimekirjad olid varakult tehtud ning nende seast siis vastavalt täiendavatele andmetele neid valiti...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist