Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Lemet]

"Võimu omama" ja "põhiseaduslik olema" on ju tükkis erinevad asjad...

[aj1972]

Käisin kaitseministrit kuulamas: prantslased soovivad ise siia tulla(arvatavalt ei soovita olla kehvemad sakslastest,inglastest) , käib pidev töö NATO tippkohtumise nimel meie tahtmised on kooskõlastatud naabritega ning ajame sama juttu, kardame Venemaa provokatsioone enne tippkohtumist, riigikaitses jätkame 2% poliitikat + taristu lisarahadega, laenu riigikaitseks ei võeta kuigi on arutatud aga ei soovita laenu "pandora" laegast avada, kui peaks hästi minema majanduses(suudetakse midagi maha müüa) siis erandkorras ollakse nõus lisarahana 100 milj. riigikaitsesse panustama, vastu on võetud põhimõtteline otsus relvastusabi ei küsita liitlastelt vaid ostetakse ise vastavalt plaanidele - tõi näiteks miinijahtijad mis meile liitlastelt sokutatud ning millega me nüüd maadleme kulutades kümneid miljoneid modimisse.

[sada]

vastu on võetud põhimõtteline otsus relvastusabi ei küsita liitlastelt vaid ostetakse ise vastavalt plaanidele - tõi näiteks miinijahtijad mis meile liitlastelt sokutatud ning millega me nüüd maadleme kulutades kümneid miljoneid modimisse.

Oot, kas seda saaks natuke täpsustada?

"Põhimõtteliselt relvastusabi ei küsita" - et näiteks kui Javelinide ostus oli (vist) mingi USA toetus või abi, siis sellist asja enam ei soovita? Vanade CV kerede ostu võib lugeda vist relvastusabiks jne.

Kas kaitseminister andis mõista, et miinijahtijad on meile praegusel hetkel koormaks ja polnud ehk kõige mõistlikum hange?

[Lemet]

Kas kaitseminister andis mõista, et miinijahtijad on meile praegusel hetkel koormaks ja polnud ehk kõige mõistlikum hange?

Kui see nüüd tõesti nii on, siis mis sa kostad või kuhu pistad...erukindral tõdeb avalikult, et lahingumasinaid eelistati missioonituhinas, kinnitab kaude, et otsustajatel on olnud tarkust haubitsate pakkumisest loobuda...nagu Seljamaa ja Kontori koristajamuti laulus- teagi, kuhu see maailm niimoodi välja jõuab. Siiani on ju ikka unisoonis kinnitatud, et kõik otsused on targa kaalutlemise tulemus ja ainuõiged...

[Kapten Trumm]

Abi mitte vastuvõtmine on küll paras rumalus, ega seepärast pea mõttetusi vastu võtma.
Kui täna pakutaks hästiõlitatud ja vähekulunud MG-3 kuulipildujaid kingiks, kas me peaks keelduma ja ostma kalli hinnaga?
Miinilaevad ei olnud abi, vaid osteti (tegu on Eesti ajaloos suuruselt kolmanda kaitsehankega).
Abi korras jagati meile Saksamaalt moraalselt ja füüsiliselt väsinud puust kerega miinitraalereid aastast 1960.

[kuido20]

Käisin kaitseministrit kuulamas: prantslased soovivad ise siia tulla(arvatavalt ei soovita olla kehvemad sakslastest,inglastest) , käib pidev töö NATO tippkohtumise nimel meie tahtmised on kooskõlastatud naabritega ning ajame sama juttu, kardame Venemaa provokatsioone enne tippkohtumist, riigikaitses jätkame 2% poliitikat + taristu lisarahadega, laenu riigikaitseks ei võeta kuigi on arutatud aga ei soovita laenu "pandora" laegast avada, kui peaks hästi minema majanduses(suudetakse midagi maha müüa) siis erandkorras ollakse nõus lisarahana 100 milj. riigikaitsesse panustama, vastu on võetud põhimõtteline otsus relvastusabi ei küsita liitlastelt vaid ostetakse ise vastavalt plaanidele - tõi näiteks miinijahtijad mis meile liitlastelt sokutatud ning millega me nüüd maadleme kulutades kümneid miljoneid modimisse.

Kuulasin kaa

Venelastel piisavalt võimekust Baltikumi "isoleerimiseks", selle vastu juba tegutsetakse NATO poolelt.

No me ei karda aga oht, et venelased enne Varssavi tippkohtumist midagi ette võtavad on olemas.
Ja miks venelased ei peaks midagi ette võtma ?
Laenu riigikaitseks ei võeta põhimõtte pärast, et siis hakataksegi ka teisi probleeme laenu võtmise teel lahendama.

Relvaabi ei küsita lihtsalt relvade pärast, kui on puuduolevat võimekust vaja siis relvad koos meeskondadega Eesti pinnale. Põhimõtteliselt, see mida kingitusena saad, vaata mis temaga pärast teha annab, võib meite rahakoti õhukeseks süüa.

Asi mis mul küsimata jäi, mispärast põetakse suuremat liitlaste üksust kui brigaad Eestisse paigutada, ju ilmselt selle pärast, et siis on neid võrreldes omade üksustega liiga palju.

Positiivne on see, et Eesti lööb teise aitamises kaasa nii palju kui kannatab.

Narratiivi küsimus, kuidas suhtuda elussse Eestis, kui liitlasvägesid on siin 3 korda rohkem kui meie endi omi. Kas põdeda või mitte ?

Keppi tuleb ka rohkem teha, et sündimus ahistama ei hakkaks.

[Kapten Trumm]

Relvaabi ei küsita lihtsalt relvade pärast

Tegelikult on Eestile vaja ka relva-abi, mitte utiili, vaid rahuldavas korras kasutatavate relvade kujul.
Näiteks miinipildujad koos laskemoonaga, väljaõpe on suhteliselt kiire. Näiteks soomukivastased miinid.
Näiteks sõjavarude laskemoon. Küll need kasutajad ka leitakse.

See, et kingitus sööb rahakotil põhja ära, on liigne lihtsustus. 81 mm miinipilduja eest saab Kuusakoskis pärast raha ning tähtaja ületanud laskemoon kõlbab väga hästi IED-de tegemiseks.

Asi mis mul küsimata jäi, mispärast põetakse suuremat liitlaste üksust kui brigaad Eestisse paigutada

See jääb liitlaste suutlikkuse ja soovimatuse taha. Eesti hammustaks selle ära küll kui väga tahaks.

[aj1972]

Abi mitte vastuvõtmine on küll paras rumalus, ega seepärast pea mõttetusi vastu võtma.
Kui täna pakutaks hästiõlitatud ja vähekulunud MG-3 kuulipildujaid kingiks, kas me peaks keelduma ja ostma kalli hinnaga?
Miinilaevad ei olnud abi, vaid osteti (tegu on Eesti ajaloos suuruselt kolmanda kaitsehankega).
Abi korras jagati meile Saksamaalt moraalselt ja füüsiliselt väsinud puust kerega miinitraalereid aastast 1960.

Täpsustan, küsimusele NATO relvastas omalajal Taani,Norra kas me ka sarnast abi küsime vastas minister, et müts käes ei lähe me abi manguma selline põhimõtteline otsus on tehtud. Sain aru kui pakutakse abi ning see meile sobib siis võetakse vastu, näiteks Javelini moona kohta uuriti kas me soovime ja sobib selline abi ning me võtsime selle vastu.

Sain aru,et õhus ka selline variant USA toob lisabrigaadi siia kanti mis hakkab lisaks pataljonidele siinses regioonis paiknema vastavalt vajadusele.

[aj1972]

Kas kaitseminister andis mõista, et miinijahtijad on meile praegusel hetkel koormaks ja polnud ehk kõige mõistlikum hange?

Kaitseminister ise tõi näite kuidas valed otsused tänu liitlastele on meil nüüd veskikivina kaelas. Tema väitel saime liitlastelt abina miinijahtijad(võib-olla mõtles juba Saksa omasid) ning nüüd on meil laevad mis vajavad meeletult resurssi kulutame kümneid miljoneid nende kaasajastamisele andes mõista,et neid vaja pole(ei öelnud otse välja).

[kangelaspioneer]

Tegelikult on Eestile vaja ka relva-abi, mitte utiili, vaid rahuldavas korras kasutatavate relvade kujul.
Näiteks soomukivastased miinid.

Panen käe südamele ja ütlen: kui meil täna mingit asja piisavalt on, siis on need miinid. Nii roomikumiinid kui küljemiinid. Ole ainult mees ja pane maha. Rohkem ei saa, sest lattu ei mahu ära. Ilma naljata.
Küljemiinide õppeversioonid peaks tänaseks otsaga ka KL-is olema, instruktorid on väljaõppe saanud, väljaõppes paugu tegemiseks varusid on. Õpperoomikumiine on vähevõitu, kuid tehnilise väljaõppe katmiseks peaks jaguma. Ehk tuleb ka neid millalgi juurde, siis saate tassida, nii et naba paigast.

Olen teises teemas seda maininud, kuid kordan: distantspaigaldavate miinide ja miinilaoturite hankimisest loobusime teadlikult, kuna hooldusele ja säilitamisele ei hakka hammas peale. Ikkagi elektrooniline seade, koos oma vooluallikaga, mida peab testima, kalibreerima ja uuendama. Et sellise relvasüsteemi pidamine ära tasuks, peaks numbrid olema viie või kuuekohalised. Mõned sõbralikud riigid pakkusid, kuid see kõik oleks vajanud kohest investeeringut, sest teadagi, miinide hooldamise/uuendamise rahad tõsteti läänes juba palju aastaid tagasi teistele eelarveridadele.

[gorilla]

7.62x51 poolautomaate on ka nii et tapab. Iga mees kes soovib, võiks saada vähemalt kaks tükki.

[Viiskümmend]

See, et Venemaa A2/AD Balti ruumis niivõrd tugev ja mitme plaaniline on, ongi ju uus teadmine ning ka see inf tuleb samuti liitlastelt. Korralik liitlaste eelpaigutus ja Suwalki koridori hoidmine ongi nüüd Balti riikide uueks strateegiaks, samamoodi nagu kunagi oli selleks kolme riigi ühine miinijahtimissõda, kuhu ka Läti ja Leedu vist enam nähtavalt väga ei panusta.

[ruger]

Integratsiooni alla peaks minema ka see artikkel, kus Eesti kooli õpetajad imestavad Eesti vene koolist tuleva eestikeele oskuse üle.

Mind on ikka vaimustanud õpilaste igat masti isetegemised. Mõnel kontserdil või etendusel olen pisaraidki poetanud. Näiteks Tartu Tamme kooli võimsa «Mowgli» järel, mille tegemisse oli kaasatud üle poole tuhande õpilase, kirjutab Õpetajate Lehe toimetaja Sirje Pärismaa.

Äsja sattusin vaimustusse Mart Reiniku kooli olümpiamängudest, milleks enam kui 800 õpilast valmistus terve poolaasta. Ja mis eriti tore – ihu ja hingega lõid kampa ka vanemad. Europrojekti käigus sündinud vanematekogu ilmutab järjest suuremat soovi koolielus mitte ainult kaasa rääkida, vaid ka kaasa lüüa.

Vaimustuses olin hiljaaegu ka ühe üleriigilise õpilasvõistluse finaali jälgides. Õpilased olid mängleva kergusega omandanud programmeerimiskeele ja teinud animatsioone, mis ei jää alla proffide omadele. Nende etteasted olid südamlikud ja isamaalised.

Aga mu vaimustus asendus hämmeldusega, kuuldes õpilaste kehva eesti keelt. Finalistid tulid rahva ette ja tegid suuri ponnistusi, lugedes eestikeelseid tööde tutvustusi oma nutiseadmest maha. Õpetajate nimel sõna võtnud pedagoog lausus publikule, et loodetavasti pole kellelgi midagi selle vastu, kui ta räägib vene keeles.

Olnuks seltskond pärit Ida-Virumaalt, saanuks keeleoskamatust vabandada vähese praktikaga. Kuid riigikeelega kimpus olijad pärinesid Tallinnast, enamik ühest koolist. Mõtlesin, mismoodi nad kord gümnaasiumis hakkama saavad.

Kooli kodulehe eestikeelsest variandist justkui Google’i tõlget lugedes tekkis kahtlus, kas keegi seal üldse riigikeelt oskab. Kodulehelt sain teada, et «inglise keele õppimine valikainena 2-st klassist tagab eduka õppimise põhikoolis ja gümnaasiumis ning on edaspidiseks kohanemiseks kaasaegses ühiskonnas». Aga ka seda, et lütseumis omandatakse majanduse põhimõisteid, haldus- ja õigusaluseid, saksa ja prantsuse keelt. Eesti keele õppimisest mitte sõnagi!

Google’i abil sain aimu sellestki, et nimetatud õppeasutuses on direktoril ja õpetajail olnud probleeme riigikeele oskusega.

«Inimene omandab võõrkeelt efektiivselt puberteedini,» ütles intervjuus Õpetajate Lehele Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea. Ta on hämmastunud, et vähesed vene põhikoolilõpetajaist on suutelised 60 protsenti eesti keeles õppima.

Aga Valgepea ütles sedagi: «Midagi on väga mäda ja see jätkub, ma pole näinud, et olukorra muutmiseks midagi tehtaks. Selles pole süüdi laps ega vanem, küsimus on süsteemis.»

Küllap seegi, kui Eestimaa kooliõpetaja meiliaadress pole ee-, vaid ru-lõpuline.

http://arvamus.postimees.ee/3702369/sir ... lt-kuuldes

[Tommi]

Meil selgus ajateenistuses kohe esimesel päeval, et kodanikud vähemusrahvaste esindajad ei saa isegi järjest lugemisega hakkama. Lahendus? Järjest lugemise asemel pidime kõik lihtsalt numbri ütlema (üks, kaks, kolm...), sellega saadi juba enamvähem hakkama.

[Lemet]

Sest keeleoskusest...tuli järeltulev põlv klassi kokkutulekult ja pajatas värske mamma emotsioone sünnitushaiglast. Nimelt oli eesti rahvusest tohter tekitanud vene lapsevanemates omajagu paanikat. Viljeletakse praegu seda, et isegi vastsündinu kopeerib täiskasvanut. Seisab siis tohter suht-koht umbkeelsete vanemate imiku juures ja tellib sellelt, et too keelt näitaks. Ikka puhtas eesti keeles. Ja ajab sealjuures ise titele otsa vaadates keeleotsa huulte vahelt välja. Mille peale imik peagi teda jäljendama hakkas. Ja vanemad pooleldi hämmingus, pooleldi õudustundega märkisid, et "...takoi malenki, a uže po estonski panimajet..."

Vabandust OT pärast...