www.militaar.net

"The prices are $500, $600 and $700 respectively for T10-S, -N and -M."

Ma ei saa nüüd päris täpselt aru, mida peaks siss punatäppsihikuga tegema? Kas Sa päris tõsiselt räägid seda, et peaks hämaras rünnakuid korraldama vastase vastu, eriti olukorras, kus vastasel on meeletu ülekaal kaudtulerelvades ja parematel soomusautodel ja lahingumasinatel on peal öösihikud ning vastu lastakse minimaalselt 14,5 mm raskekuulipildujast või pigem 30 mm kildmürsku igasse põõsasse, kus siss võiks peituda? Ma väga ei roniks sellise ülekaaluga otsekontakti, vaid tegeleks miinide paigutamise ja laseks snaipritel üksikuid täpseid laskusid teha.

Nende Torrey Pinesi termosihikute kohta ei oska midagi öelda. Tundub kuidagi liiga hea et olla tõsi. Ühelt poolt saab paarisaja € eest osta termokaamera nutitelefonile, mille abil seintest külmasildasid otsida, samas kulutavad lääneriigid miljoneid €, et oma eriüksustele termoseadmeid osta, mille tükihinnad on tuhandeid €, HISS maksab suurusjärgus üle 50000 €. Kui viidatud tooted oleksid väga head ja nii odavad, siis ilmselt USA kaitseministeerium broneeriks kogu nende toodangu oma üksustele.

Foorumitarkus räägib, et see T10 näitab efektiivselt umbes 40-50 meetrit - seega lahingtegevuseks jääb ilmselt nõrgaks. Samas usun, et sissil oleks termokaamerast pigem abi pimedas liikumisel/postil olles ümbritseva jälgimisest ja võimalikke ohuallikaid sedasi vältida või tuvastada kui, et nendega lahingut hakata pidama.

On olemas signaalmiinid. Kui KL lahinguülesanded nõuavad, siis küsi et sinu üksusele väljastataks need. Töötavad 12 kal. paukpadrunite peal.


Siin sa alahindad binoklit. Korraliku 7x50 binokliga näed öösel tuntavalt paremini kui palja silmaga. Ainus puudus on see et need on suured ja kobakad kaasas kanda. Parim lahendus oleks omada kahte binoklit: mingit 8 või 10 kordse suurendusega ja u 30mm läätsega väikest binoklit, päevaseks kasutuseks. Suurem 7x50mm jääb vahipostile ja öiseks tegevuseks.

Tuhandikrist binoklis? pfft... 95% inimestest kes tuhandikristiga binokli endile silmile tõstavad ei suuda praktikas sellega kaugust mõõta (paremini kui silmaga). Probleem on selles, et mõõtmiseks peab sul olema suur ja täpselt teada olevate mõõtmetega objekt mida mõõta. Juba inimese pikkus 1.7-1.8m on marginaalne täpsus/suurus, saati siis kube-pea-kaugus 1m või vöö-pea 0.8m, et seda mõõta niidiristiga, mille sälgud on 5 tuh vahedega (ja silmaga väiksemaks arvestatavad). Normaalse tulemuse saab mingit autot mõõtes, aga täiesti kohustuslik on teada täpseid mõõtmeid, mitte loogikaga, et "ah tavaline sõiduauto on u. 5m pikk ja x meetrit kõrge" vms.

Parim kaugusmõõteriist on kaart ja joonlaud (kui laserkaugumõõdik välja jätta).



Minu arvamus on, et korralik binokkel või kaks on väga hea valik. Öövaatlusseadmed ja eriti termokaamerad siis kui raha liiga palju taskus on. Termokaamerate vallas võiks eeldada lähiajal suuremat tehnoloogilist paranemist.

Võid ka öösel palja silmaga töllama minna. Kui silmad on harjunud, siis liikumisel, esimese tulekontaktini on tavalise valgusvõimendi eelis palja silma ees suhteliselt väike. Pärast kontakti oled pime mõnda aega. (Vähemalt imitatsioonivahenditega on nii. Lahingmoon peaks vist pisut vähem silma valgustama?).

Postil olles võid proovida ka suurt binoklit, aitab hästi tuvastada kes/mis kaugemal liigub.

Muu tehnoloogia: kui raha on ja huvi ka, siis miks mitte.

Ostnud ei ole, kasutanud küll. Tegu oli passiivset tüüpi öönägemismonokliga, võimendas ise nõrka valgust, väideti tollal hinnaks 60 000 kr. Teisel pool Narva jõge, kui vene piiripatrullis keegi suitsetas, siis paljast sigaretiotsa hõõgumisest piisas et mehed (nad käisid tollal 2 ajateenijat+kutseline) olid 200m+ kauguselt hästi näha, umbes nagu nad kõnniks taskulamp näpu vahel. Kui veel keegi neist tikku tõmbas siis jäi mulje nagu oleks nende keskel lõke põlema hakanud.

Puudused, järsk valguse sissenäitamine võis asja lihtsalt rikkuda. Kui kuskilt ligines auto, siis alati pidi aparaadi kas välja lülitama või seda valguse eest spetsiaalselt kaitsma. Sügavustaju apraat vähimalgi määral ei andnud, s.t kujutan ette et kui sellise aparaadiga üritada sõita pimendatud autos siis mingi objekti kauguse määramise võimalus usaldatavalt praktiliselt null. Pilt oli roheline, tänu suurele elekroonilisele võimendusele särelev ja üsna silmiväsitav.

Termokaamera. Kaasaskantavat pole kasutanud, statsionaarset eemaltjuhitavat FLIR kaamerat küll, kõhutunde järgi arvaks et termokaamera/sihiku eest on end tunduvalt raskem peita kui valgusvõimendussüsteemi eest. Suitsud asjad võid tegemata jätta jne, aga soojust "lekid" ikka paratamatult, vähemalt liikudes. Kui olla hästi termiliselt maskeeritud ja püsida liikumatult, siis ehk.. liikuda soovides pead paratamatult osa soojust eemale saama, muidu kuumened ise üle..ei oska paraku täpselt kommenteerida.

Nii vahepeal olen ise praktilises vallas targemaks saanud. Proovinud, laenanud, poes kalleid asju näppides kadetsenud jne jne.

1. Korralik 10x50 või 7x50 binokkel on asendamatu tööriist. Eelistatud siiski 7x50, kuna 10x suurendus ja enam on käte värina tõttu ilma stabiilse toeta suuremal distantsil... koormav ja närviajav. Hämaras tegutsemisel alati eelistada väiksemat suurendust, sest valgusjõu kadu suurema suurenduse puhul on häirivalt suur.

2. Üsna kiiresti jõuad punkti, kus tahaks luuratavat objekti veel kaugemalt näha ja siis tuleb mängu abimees vaatetoru/spotter. Ise suutsin 100 eurose 30x50 põrsa soetada, millest on kasu nii taktikaõppusel kui lasketiirus. Statiiv oli varemalt olemas. Kuna see on nii odavalt kokku aetud varustus, kui vähegi võimalik, siis on ka esimesed miinused näha. Odav plastikust statiiv ei suuda spotterit piisavalt stabiilsena hoida, kuna juba kerge tuul paneb asja värisema. tuulevaikse ilmaga aga töötab hästi, kergendab jalavaeva, igal pool ei pea enam kohal käima ja saab Kim Il Sungi kombel kusagilt punkrist kogu maailma näha. laiema sektori soovi puhul läheb binokkel statiivile.

3. Tulles eelmise punkti juurde, siis statiiv või muu moodus suurt binoklit stabiilsena hoida, on vältimatu, kui ei taha automaadi effektiivse laskeulatuse sees töllerdama hakata. Optikaga vastase vastu aitab see, et kogu varustus on nii maskeeritud, kui vähegi võimalik ja objekti vaatlemisel avad enda suhtes nii kitsa sektori, kui vähegi võimalik - ehk vähendad tõenäosust, et teisel pool lagendikku keegi paikse koha pealt sind üldse näha saaks. Kui sa näed vasakult paremale kilomeetrist lõiku, siis on kilomeetrisel lõigul suvalisse kohta paigutunud optikaga vastasel võimalus sind ka näha.

4. Binokkel on tore asi, aga kui see maha kukub ning üks pool katki läheb, nagu mul juhtus suure kiirusega rattasõidu ajal suitsu põlema pannes, siis avastad, et teine terve pool monoklina on sama hea tööriist. Kaalub vähem ja mahub taskusse.

5. Mõõtmed. Mida väiksem asi, seda suurem tõenäosus, et ta sul kaasas on. Kui on valida väikese binokli ja suure monokli vahel, siis eelistaksin monoklit. 2. ms ajal olid vist kasutusel 6x30mm monoklid ja binoklid. Piisavalt väike, et taskusse libistada, piisavalt hea suurendus, et abi oleks ja mõnus valgusjõud, et olla kasulik ka hämaras.

Mistahes optika ostmisel aga hakkab olulist rolli mängima erinevate läätsekatete olemasolu. Suur kehvade läätsekatetega binokkel on kehvema valgusjõuga, kui väike, aga fully-coated optikaga binokkel. Mistõttu hea binokkel maksab sama palju, kui kehvem öövaatlusmonokkel.

6. 300 eurine 1.generatsiooni öövaatlusmonokkel on hindamatu kaaslane, kuna võime IR valgust näha tõstab sind taktikaliselt kohe teisele tasemele. Müüakse ka digitaalseid öövaatlusseadmeid, mille kohta kogemus puudub, aga teoorias lüpsavad elektrit nagu joodik kell 10:05 külapoe ees ballooniõlle kallal. Samas, tööiga ei ole piiratud töötundidega ja "näeb" ir valgust paremini.

7. Termokaamerate puhul on hind räige, seadmed ise on muljetavaldavad. Hinna teeb kalliks germaaniumist lääts, sest müüakse seadmeid, millel on vahetatavad germaaniumläätsed ja lääts ainuüksi maksab sama palju, kui väiksema diameetriga läätsega terve termokaamera koos elektroonikaga. Samas termokaamera puhul piisab rühma/jao kohta ühest. Seega kambapeale raha kokku panna tuleb vb 100 eur nägu. Tulemuseks on see, et rühm saab öösel rahulikult tunnimehe selja taga lõõska lasta. Rahuajal leiaks rakendust jahimeeste seas, et niisama riiulisse vedelema ei jää.

Binokliläätsede peegelduse vastu soovitaks Carson Opticsi FlashShield™ - BX-42 filtrit, mis sobib kuni 42mm objektiivile.

http://www.carson.com/accessories/cases ... 1260-bx-42

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.

Puhtalt IMHO siin on vist kaks asja segamini läinud - sõjaväe eriüksused ja sissiväed. Neil esimestel peaks kõik viled ja tuled olema, maksku need mis nad maksavad, aga kusagil 100 mehele osta kõik - mida see siis ikka maksab? Kohalikele meestele pole midagi muud vaja kui lihtsat kraami - toru ja laskemoon, optikat toru peale - no seda on ju ka jahimeestel, lõhkeainet ja selle kasutamise väljaõpet.

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.