Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Lemet]

Millegipärast tundub, et see "nõukanostalgia" hakkab järjest rohkem ka ametlikul tasemel ruulima, "popid ja noortepärased" kraaksatused aga jäävad järjest rohkem üksikute marginaalide pärusmaaks. Elu sorteerib primaarse ja sekundaarse ise lahku, lihtsalt kahju on kiremise nahka läinud ajast.

[Yks]

Õnneks ei hakka, sest pakasuhha asemel üritatakse piiratud ressurssidega leida optimaalseid lahendusi. Enamasti. Vahepeal oli küll seis, et tegeletakse taas pakasuhhaga (mis iseloomustab just seda "nõukapärast" elustiili), vähemalt kodanikukaitse kontekstis, kuid minu empiirilised kogemused hetkel näitavad, et just "noortepärased" ning meie olustikku sobivaid lahendusi (arvestades ressurssi piiratust) üritatakse juurutada.
Näha selles tegevuses tagasipöördumist nõukaaja paradigmasse on ilmselgelt pahasoovlik ning pigem kantud soovist tõestada, et "küll mul oli ikka räigelt õigus", arvestamata ühte-teist ja kolmandat eile, täna ja homme.
Täna tegelevad ja kureerivad kodanikukaitsega seonduvat inimesed (rakkerühma juhtgrupp: https://riigikantselei.ee/sites/default ... 2016_4.pdf), kes nõukaajal paremaljuhul vaid luurekat mängisid! Julgen täna väita, et Timbergi sugused tegelased, kes justkui võinuks ka omalajal mõjutada olulisi otsuseid, ei teinud seda ei omalajal (oi milline ving nüüd tuleb, kuidas neid segati ja kotiti!) ega ole ka täna vist suurt midagi panustanud. Vot nii!

[Kapten Trumm]

et Timbergi sugused tegelased, kes justkui võinuks ka omalajal mõjutada olulisi otsuseid, ei teinud seda ei omalajal

Kui ministri või valitsuse tasemel öeldakse sulle otse ära, et SELLEGA me ei tegele, siis võib seal 55 Timbergi kasvõi kõrvade peal käia.
Tsiviilkaitsega mittetegelemise kohta pidi eksisteerima üks valitsuskabineti otsus aastast 1994, millest täna mõistetavatel põhjustel piinlikult vaikitakse - eks mitmed selle taga olnud isikud on tänagi poliitikas.

Näha selles tegevuses tagasipöördumist nõukaaja paradigmasse on ilmselgelt pahasoovlik

Ei, nõukaajal olid paljud asjad tehtud just nii, nagu üllatus-üllatus, on see tehtud mitmes vaba maailma riigis. Kui 2+2=4, siis nõukaaja matemaatika valetab, sest see on nõukaaja oma! Mis tegelikult tähendab, et antud nõuka aja tegevused omasid teaduslikku/rakenduslikku alust ja olid tehtud enamvähem õigesti.

Tulles tagasi selle betooni juurde - sul ei maksa siin valjuhäälselt oma rumalust ja ignorantsust kuulutada, ei ole lihtsalt olemas "moodsat lahendust", mis annaks ilma "betoonita" samasuguse efekti. On tõesti odavamad lahendused (neist kõige odavam on saladusetempliga plaanid seifis, millest keegi ei tea ja mille rakendamine kaoses pole võimalik), kuid see odavus on saavutatud kõrgema ebaõnnestumise riski (teisisõnu eludega mängimise) arvelt. Kõige odavam ongi saata linnaelanikud "kuskile" iseenda hooleks (eks paljud lähevadki ise), kuid kui see protsess muutub vastase sihtmärgiks, on tulemus veel verisem.

Üldharivalt: tsiviilkaitse strateegiaid ongi teoorias vaid 2 - varjamine ja evakueerimine. Tegelikus elus neid kombineeritakse. Helsinki strateegia on kahtlemata varjamine. Tallinna oma oli 360 000 evakueerida ja 90 000 varjata, kui läks kiireks, siis üritati kõik varjata (kasutades kõiki sobivaid ehitisi). Näiteks USA-l JA GB-l, kus polnudki mingit tõsisemat varjendiprogrammi (kõik oli efektiivne), käiski vene rulett miljonitega - kui need ummistunud kiirteedel autodes istuvad miljonid jäid rünnaku alla (ei jõudnud piisavalt kaugele), siis olid nad surmale määratud, sest miljoni inimese evakueerimiseks läheb 24+ tundi, kuid vene raketid tulid poole tunniga ja järgnevate tundide jooksul mattus sihtmärgialade ümbrus massiivse tuumasaasta alla (mis andis lõpuks sama tulemuse, kui need inimesed oleks koos linnaga aurustatud). Selles ma olen aga üsna kindel, et asulate evakuatsioon käinuks NSVL-s märksa kiiremini kui nt USA-s.

Täna ei ole olemas mingid "moodsa nimega" imevitsa, mis nimetatud fundamentaalsed probleemid olematuks muudab. Füüsikaliste-keemiliste mõjutusvahendite üleelamiseks peab olema kas vahendist piisavalt kaugel või piisavalt kindlas kohas. Ei ole olemas mingit "efektiivset", "moodsat", "kodanikualatusel põhinevat" "nutitehnoloogial põhinevat" lahendust mis võimaldaks eitada ülaltoodud põhimõtteid. Seepärast kohtades, kus peetakse kiiret massevakuatsiooni võimatuks (nt Skandinaavia pealinnad) relvade rakendamise ajalises aknas (mõni minut eelhoiatust), valatakse ka täna betooni. Kaitsevägi õpetab täna sõdurile täpselt samasuguse laskepesa kaevamist nagu õpetati nõuka sõjalise algõppe tunnis ja tõenäoliselt ka WWII ajal. Ei ole "moodsat lahendust", mis võimaldaks mitte kaevata, isegi UKR sõda üks järelmeid oli, et tuleb rohkem kaevuda. Peagi saavad Sisekaitseakadeemia tublid kasvandikud, kes on (erinevalt põlatud "nõuka produktist") näinud suurõnnetust vaid telekast (nimetatud Timberg osales Tsenobõli tagajärgede likvideerimisel umbes aasta), ka sellest aru, lihtsalt aega läheb.

"Rakkerühm ilma vene polkovnikutest saastata" imesid korda saatma ei hakka. Tõenäoliselt on nende suurim roll teha tegevusplaan, mis vastab selleks eraldatava väga napi finantseerimisega. Vene polkovnikud aga suudaksid ehk tiba aega kokku hoida, enne kui Peda haldusjuhtimise taustaga spetsialistid liigselt aega jalgratta leiutamisele kulutavad (enamik antud teemast on well ära leiutatud ja enamasti meil siin ka praktikas eksisteerinud asjad). Loodan siiralt, et nad ei hakka tegema ohuhinnangut, mis on klapitatud eelarvega.

[Lemet]

Vaata, Corvus, iga lind laulab, nagu nokk kannab. Miska lugupeetava postitused on igati mõistetavad. Mitte aktsepteeritavad, aga mõistetavad. Aga ma olen surmkindel, et lähema paari aasta jooksul saame lugema üleriigilistest lehtedest sellist "nõukanostalgiat", kuidas eramu keldrit kohandada pommivarjendiks ja kuidas marlimaski valmistada. Täpselt samuti, nagu praegu loeme täheldamisi, kui palju ja milliseid toiduaineid peaks iga pereliikme kohta olema. Mis alles hiljuti samuti nõukanostalgiaks liigitus

[Yks]

See millest sa jutustad pole nõukaaega tagasiminek vaid midagi muud. Ainus ühendav lüli on märksõnad - varjend, varjumine, kelder, evakuatsioon, sõda jne. Need aga pole NSVL monopol - nagu muideks ka siin Trumm seletab, ise sellest arusaamata, et mitte Šveits ei järginud NSVL mudelit või Soome või keegi teine, vaid nad rakendavad/rakendasid enda arusaamu ja mudeleid, mis mõnes aspektis kattusid NSVL'is toimuvaga.

Siduda pidevalt kodanikukaitset nõukaajaga (kui tagasipöördumist, millegi turvalise ning mõistliku juurde) mil varjumise ja ellujäämise selektsiooni põhimõtted erinesid tänasest nagu öö ja päev, ei ole korrektne.

Mis puutub aga nö "paha valitsus, head ametnikud", siis teate mis minge metsa sellise jutuga! Kahekümne aastaga on nähtud kuidas üks või teine mõistlik või mitte mõistlik otsus on suudetud viia kaugemale kui vaid plaan. Kõrgemal või madalamal tasemel. Valitsus keelas omavalitsustel hoida ühte või teist ruumi korras?

[Kapten Trumm]

Siduda pidevalt kodanikukaitset nõukaajaga (kui tagasipöördumist, millegi turvalise ning mõistliku juurde) mil varjumise ja ellujäämise selektsiooni põhimõtted erinesid tänasest nagu öö ja päev, ei ole korrektne.

Sellist lollust pole siia vaja postitada, jäägu selline jama Delfi pärusmaaks.
Mis nt olukorras, kui VF väed lähenevad lõunast ja idast Tallinnale (piiramismanööver) oleks "selektsioonis" erinev?
Kardan, et sa pole selle nõuka selektsiooniga just eriti kursis (sellest lahmimisest võib järeldada nii).

[Lemet]

mil varjumise ja ellujäämise selektsiooni põhimõtted erinesid tänasest nagu öö ja päev, ei ole korrektne.

Kahtlemata, kahtlemata...FAB 500 plahvatuse tagajärjed nõukogude võimu tingimustes erinevad märkimisväärselt sama pommi plahvatusest kapitalistlikes tingimustes...nagu öö ja päev. Kui nõukogude tingimustes tuli sedasorti plahvatuste eest varjuda varjendisse(ja pole mõtet hakata ajama taas lolli iba teemal, et varjed olid ainult EKP juhtivatele tegelastele), siis tänapäeval võib samadest plahvatustest märulifilmi kangelase kombel vigastamatult sirge seljaga läbi jalutada...

[Lemet]

Kummalisel kombel on kõige tugevama tsiviilkaitsega riigid vastupidiselt, demokraatia ja isikuvabaduste võrdkujudeks - Skandinaavia ja Sveits.
Veelgi kummalisemal kombel on seal meetodid üsna sarnased sellega, mis siin nt 1980ndatel olid, lihtsalt tulemused on paremad.

Kummalisel kombel on mitmed mainitud riigid kahe suure sõja ajal suutnud teiste hädas kokku ajada korralik kasumi, millest on minevikus suudetud alus panna muljetavaldavale infrastruktuurile ning seda ka tsiviilkaitse seisukohast.

Just...Norra, Taani ja Soome ajasid Teise maailmasõja aastatel teiste hädas kokku korraliku kasumi, millest pandi alus muljetavaldavale infrastuktuurile...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kahtlemata, kahtlemata...FAB 500 plahvatuse tagajärjed nõukogude võimu tingimustes erinevad märkimisväärselt sama pommi plahvatusest kapitalistlikes tingimustes...

[Lemet]

Lõpetamaks seda rumalat hala "põhimõttelistest erinevustest", meenutame, et praktika on tõe kriteerium ja tuletame meelde, kui pikalt võttist peale evakuatsiooniotsuse vastuvõtmist ca 40 000 inimesega Pripjati evakueerimine. Ja mõtleme selle tänasesse päeva näiteks juhuks, kui meil oleks mingil põhjusel vaja Pärnu linn samal kombel evakueerida. Pripjat tehti organiseeritult tühjaks ca kuue tunniga. Mõttekoht, ma arvan.

[Kapten Trumm]

Plahvatuse efektid on lõhkeaine leiutamise ajast jäänud samaks - rünnatava objekti mõjutamine suure ülesurve (lööklaine) ja temperatuuriga. Tuumarelva puhul on viimased lihtsalt suuremad ja mõjuvad kaugemale. Lisaks on probleemiks radioaktiivne kiirgus - selle vastu pakub samuti pinnas ja betoon head kaitset. Vähendamaks ülerõhu mõju tuleb vältida rõhulainega risti olevaid konstruktsioone - st ehitis tuleb rajada maa alla.

Erandi moodustavad varjendid, mis ise on tõenäolised sihtmärgid, lisaks suurematele tugevusnõuetele peaksid need olema kaitstud ka seismilise löögi eest, mis võib inimesed sees tappa, varjendit vigastamata. Seepärast on taolised varjendid eraldatud maapinnast - nt graniidist, tugevdatud (tugevdusvarrastega) tunnelisse on suurtele vedrudele paigaldatud terasest hermeetiline konteiner. See on selleks, et kui antud pinnavormi (tavaliselt graniitmägi) tabatakse suure lõhkeainekoguse või tuumarelvaga, järgneb massiivne "maavärin", millest on punkris olijad isoleeritud (punker õõtsub vedrude peal). Sellist lahendust kasutab NORAD komandopunkt Cheyenne mäe sees (kõik vist teavad) kui ka üllatus-üllatus, Stockholmi linna juhtimispunkt (koodnimetusega Elefant - netist leiate ise). Viimane on avalik seepärast, et seda millegipärast enam ei kasutata (ei hoita töökorras), kuid kujutan ette, et Soomes võivad taolised asjad töökorras endiselt olla (sestap nendega ka avalikult ei vehita).

Üldiselt tsiviillelanike tarbeks ehitatud tsiviilkaitsevarjendit ei rajata otsetabamuse vastu kaitset pakkuma (sest neil pole taolist väärtust). Erandi moodustavad jällegi soomlased, kelle normide kohaselt peaks varjend üle elama 200 kilotonnise (10x Hiroshima) õhuplahvatuse optimaalsel kõrgusel otse epitsentris (vähemalt nii olen aru saanud). Soomlased arvasid, et kui läheb USA ja NSVL vahel andmiseks, siis küllap nad hammasrataste vahele jäävad ja sündmused arenevad kiiresti ning rahvast maale saata pole aega. Ühtlasi on "õõnes Helsinki" abiks toreda idanaabriga tavasõja korral, kuhu arvati idanaabrit pressivat.

Seepärast on kokkuvõte: inimeste kaitseks plahvatuse efektide vastu ettenähtud kaitse-ehitis ehk varjend on endiselt piisavalt tugev, paksust betoonist ehitis, paksude tihedate uste ning kaitsva ventilatsiooniga. Sõltuvalt kaitseomaduste nõuetest varieeruvad ehitise omadused (nt sügavus). NB! Mitte segamini ajada (radiatsiooni)varjega, mille ainus eesmärk oli kaitsta seesolijaid radioaktiivse kiirguse eest ja mille kaitseomadused plahvatuse tegurite vastu võivad olla piiratud. Tüüpiline näide on selleks kohandatud paneelmaja keldrikorrus, kus seesolijad pidid istuma selg vastu vundamenti (seal on kaitseomadused parimad) ja seal oli pikemaks asumiseks tavaliselt rajatud tualetid ning mingisugune elementaarne tolmufiltriga ventilatsiooniagregaat. Sellise rajatise kaitsevõime plahvatuse vastu on piiratud tavaliselt maja enda vastupidavusega. Nõuka tsiviilkaitseplaan nägi ette ootamatu rünnaku korral seal ikkagi varjuda (põhimõttel, et midagi on parem kui eimidagi).

[ruger]

Sama asja kohta käib ju hetkel(või toimus) korralik tsiviilkaitse õppus Venemaal. Kui tsiviilkaitse varjendis on eraettevõtlus siis on vastava käsu saamisel kohustus 6 tunni jooksul võtta see otstarbekohaselt kasutusse ja eraettevõte peab oma asjadega selle aja jooksul kadunud olema. Video NTV videolõigust tasub vaatamist.
http://www.ntv.ru/novosti/1670699/
https://twitter.com/Spy_Stations/status ... 9967462400

[Kapten Trumm]

Soomes pidi kahese kasutusega varjenditest (nt maa-alused parklad) olema kasutuselevõtu aeg 24 tundi signaali saamisest.
Aga ka nt kortermajade omad - moosid, jalgrattad ja vanad riided tuleb välja visata

Mis puudutab venelaste claime 5000 varjendi ehitamisest vahepealsel ajal Moskvas - no ma ei tea.
Ei tea enam mis seadus ütleb, kui seal on analoogne kord, et kinnisvara arendaja peab ehitama ehitusnormide alusel, siis võib täiesti reaalne olla.
Moskvas taolist kohtade % nagu Helsinkis, polnud ka külma sõja ajal. Kui nad selliseid asju teevad, siis kinnitab see lihtsalt seda, et see tuumarelvaga vehkimine pole päris tühikõvatamine.

Mulle selles videos midagi väga uut polnud, umbes nagu arvasin, nii ka paistis (eksisteerib seal organiseeritud süsteem).

[Yks]

Ära tüütab juba see leierdamine NSVL humaansest printsiibist.

NSVL-is oli kogu tema tuumahüsteeria ja tsiviilkaitsesuutlikuse juures oli reaalselt korralike varjendeid väidetavalt ainult ainult 400 000-le inimesele - ehk nomenklatuurile. Ülejäänutele loodi illusioon kaitstusest.
Ka mina, nagu osad kaasfoorumlased, olen jooksnud koolikeldrisse vatimarlimaskiga ja mänginud tuumasõda. Ja mida me seal keldris edasi oleksime teinud? Seistes juba sellel hetkel nagu kilud karbis.
Mis varud seal meil olid? Lasketiir, tilkuv vesi ja mingid katkised toolid. Kusjuurues meil läks veel hästi, 1940.aasta ehitis ikkagi. Õismäe ja Mustamäe postidele toetuvad koolid nagu ka enamus teisi tollaseid paneelehitisi, kus keldreid ei valatud karbina vaid nad toetusid postidele, olid veel suuremad naljanumbrid. Sisuliselt on meil täna kordades rohkem tollaseid "varjendeid", mis muideks on ehitatud parema kvaliteediga ja millel sageli on valatud nn kastkelder.

[Kapten Trumm]

Kui täna ehitatakse valitsusele punker, ehitatakse see samuti märksa tugevam, parema varustusega jne kui lihtinimesele? Miks? Sest juhtimispunktid võivad ise olla sihtmärgid ja seepärast tuleb need ka ehitada paremad. See muidugi ei sega igasugu valvepatriootidel siin loopimast õhku lollusi "punaeliidile". USA presidendile on kah päris head punkrid, järelikult USA tegeleb eliidiga?

1960ndate algul hindasid ameeriklased, et Moskva metroos võib olla varjendikohtade arv 20% elanikele, Moskva elanikkond oli tollal 5 miljonit. Seega ainuüksi Moskvas oli kõrge vastupidavusega (5 kg/cm2) I klassi varjendi kohti miljoni ringis aastal 1960 - vahepeal seal ka ehitati. See näitab lihtsalt, kui absurdne on see 400 tuhande jutt.

Õismäe ja Mustamäe postidele toetuvad koolid nagu ka enamus teisi tollaseid paneelehitisi, kus keldreid ei valatud karbina vaid nad toetusid postidele, olid veel suuremad naljanumbrid. Sisuliselt on meil täna kordades rohkem tollaseid "varjendeid", mis muideks on ehitatud parema kvaliteediga ja millel sageli on valatud nn kastkelder.

Need polnudki mõeldud kasutamiseks varjendina. Vatimarlimaskis sinna minek õppuse käigus võis tähendada ka varjumist radioaktiivse saaste eest (oli spetsiaalne signaal kohe).
Koolide asukad oli kavas evakueerida ja igasugu ettevalmistamata keldreid kasutati üksnes hädajuhul (kui nt andmine algas ootamatult). Põhimõttel midagi on parem kui mitte midagi.