Relvaseadus
Re: Relvakapi laegas
Tere.
Tõmba see kast relvakapi pöhja kahe poldi vöi neediga kinni.
...ja siis öeldakse, et ei vasta x standardile jne.
Toomas
Tõmba see kast relvakapi pöhja kahe poldi vöi neediga kinni.
...ja siis öeldakse, et ei vasta x standardile jne.
Toomas
- sammal.habe
- Liige
- Postitusi: 817
- Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
- Asukoht: 58°22'N 26°43'E
- Kontakt:
Re: Relvakapi laegas
minu konstaablile tabalukuga nato moonakastike igatahes sobis.
Re: Relvaseadus
Kas kaitseliidu relvaloa omanik võib osta oma relvale sobivat moona ja selle komponente? Kas kaitseliidu relvaloa omanik võib osta musta püsirohtu?
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Re: Relvaseadus
Jah võib. Aga hoitava moonakoguse saad teada relvuri käest (erinev RS-es lubatust). Püssirohtu kuni 1 kg iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg (vahet pole kas must või suitsuta).Madis22 kirjutas:Kas kaitseliidu relvaloa omanik võib osta oma relvale sobivat moona ja selle komponente? Kas kaitseliidu relvaloa omanik võib osta musta püsirohtu?
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 13 Veebr, 2007 12:30
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Re: Relvaseadus
Kas see püssirohu ja sütikute ostmise luba tuleneb mõnest KL määrusest vms ?Liivar kirjutas:Jah võib. Aga hoitava moonakoguse saad teada relvuri käest (erinev RS-es lubatust). Püssirohtu kuni 1 kg iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg (vahet pole kas must või suitsuta).Madis22 kirjutas:Kas kaitseliidu relvaloa omanik võib osta oma relvale sobivat moona ja selle komponente? Kas kaitseliidu relvaloa omanik võib osta musta püsirohtu?
Minu andmetel on kehtiva relvaseaduse alusel neid kahte komponenti võimalik osta vaid neil relvaomanikel, kellel on spordi- või jahirelva märge, sest vaid neile ei laiene padrunite valmistamisel tegevusloa nõue. Seetõttu nt üksnes enesekaitse relvaloa alusel püssirohtu ja sütikuid seaduse järgi müüa ei saa. Kuidas praktika, see on hoopis iseküsimus, et aga kindel olla, soovitaksin oma prefektuuri lubadeteenistusest järgi uurida.
Tõnu
Re: Relvaseadus
ostmise koht ep tea,
kuid par46 punkt 5 toodud kogused ei määratle kuidagi, et peaks jahirelv olema, (kogus on toodud tulirelva kohta punkt 6 ja 7) ega mäleta miskit piirangut ka mujalt relvaseadusest.
Samas annan aru, et vaidlen adrikuga seetõttu tunnen kuidagi õhukse jää peal ennast...
kuid par46 punkt 5 toodud kogused ei määratle kuidagi, et peaks jahirelv olema, (kogus on toodud tulirelva kohta punkt 6 ja 7) ega mäleta miskit piirangut ka mujalt relvaseadusest.
Samas annan aru, et vaidlen adrikuga seetõttu tunnen kuidagi õhukse jää peal ennast...
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
Re: Relvaseadus
Kaitseliidu relvaloale kantakse ka relva eesmärk, milleks võib olla ka sport. Kaitseliidu seaduse paragrahv 46 lg 7 kohaselt sätestab lubatud laskemoona kogused relvaseaduse paragrahv 46 ja selle lg 5. Relvaseaduse lg 5 loetleb oma alapunktides ka sütikud ja püssirohu. Kui seadusandja oleks tahtnud välistada sütikud ja rohud, siis oleks ta pidanud Kaitseliidu seaduses täpsustama relvaseaduse 46 lg 5 alapunkte. Seda tehtud ei ole ja järelikult võib kaitseliidu relvaloa alusel osta ka sütikud ja rohtu. Piiranguid sportlaseks või jahimeheks olemise kohta seadused ei kehtesta. Padrunite arvu piirab loale kantud relva eesmärk.
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 13 Veebr, 2007 12:30
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Re: Relvaseadus
Minu posti viimane lause oli, et küsige oma prefektuurist järgi. Kunagi ei tea, kuidas kuskil parajasti "tavandiõigus" (loe: nii on alati tehtud) sellesse teemasse suhtub.
Probleemiks on meie kehtiva seaduse üldsõnalisus ja paljude asjade, s.h. musta rohtu kasutavate eestlaetavate relvadega laskmise, regulatsioon üldse.
Seaduses on kirjas, et padruni komponendid on muuhulgas püssirohi ja sütikud. RelS § 73 lg 4 ütleb, et tegevusloa nõue laskemoona valmistamiseks (mis tuleneb sama seaduse § 66 lg 1 p 1´) padrunikomponentidest (s.h. püssirohust ja sütikutest) ei laiene füüsilise isiku poolt kodusel teel jahipidamise ja sportimise eesmärgil padruni valmistamisele.
Siit, ma olen millegipärast sellisel arvamusel, tuleneb kohe "organite poolt" küsimus - aga milleks te püssirohtu ja sütikuid ostate ? Padrunite laadimiseks ? Ei ? Kas siis ehk lõhkekeha valmistamiseks ? Musta rohuga eestlaetava relvaga laskmiseks ? Ilmselt see variant, aga kuna seda Eestis praktikas pole sisuliselt viimased 25 aastat vähemalt avalikkuse teada toimunud, siis politsei sellest ka suurt midagi ei tea, ja mida ei tea, ei oska ka kuidagi reguleerida ega reageerida. Spetsialistide arvamusi pole samal ajavahemikul suurt kuulda võetud, vähemalt mitte tasemel, mis oleks tinginud asja konkreetse reguleerimise seadusandlikul tasemel, et ei peaks igaüks oma mõistusest ja arvamisest lähtuma. Mis tihtipeale ei ühti (ja ma ei parafraseeri siin endist presidendikandidaati ) täidesaatva võimu (s.t. politsei) seisukohtadega, vähemalt mitte enne kui on asjas jõustunud kohtuotsus mis siis lõpuks tõlgendaks piisaval tasemel olemasolevat seadust. Nii et käesolev punkt, nagu ka kümned muud "lahtised otsad" relvaseaduses tegelikult ootavad seaduskuulekate kodanike poolt kohtusse andmist selguse saamiseks. Paljud meist seda Kolgatat on valmis ette võtma ? Tundes eestlaste valmidust sellises asjas osalema ja ette võtma, ma nö. "would not hold my breath" ( ehk "hinge kinni ei hoiaks").
Seega, ma lihtsalt "süsteemis" ja selle ligiduses 25+ aastat (ja tiksub) "veetnuna" toon välja veidi "süsteemi" mõtlemismudelit, et te saaksite vähe täiendavama vaate kuidas mingitele küsimustele ses masinavärgis tõenäoliselt reageeritakse ja milliseid küsimusi võidakse esitada. Reeglina on ametnikud küllaltki relvakauged inimesed, kes teevad seda tööd ainult seepärast, et see töö on neile määratud. Samahästi ja identse innukusega võiksid nad ilmselt mingeid kalanduseeskirju või heina säilitamise nõudeid paberile genereerida. Isiklikku huvi relvade ja relvanduse sisu vastu reeglina absoluutselt ei ole, olen näinud ka tipptasemel pigem põlglikku suhtumist kogu sellesse küsimusse ja täielikku mõistmatust küsimuses, miks inimesed üldse relvadest huvituvad, ja et asi on kaudselt ohtlik, tuleks see värk üldse kokku tõmmata ja ära lõpetada. Nii et ei tasu ootusi "kiirele ja positiivsele" lahendusele eriti kõrgel hoida, eriti kui pole kohtuotsuse näol §-i ametnikule vastu pead andmiseks tagataskust võtta. Või siis valmidust see § kohtust endale välja võidelda.
Tõnu
Probleemiks on meie kehtiva seaduse üldsõnalisus ja paljude asjade, s.h. musta rohtu kasutavate eestlaetavate relvadega laskmise, regulatsioon üldse.
Seaduses on kirjas, et padruni komponendid on muuhulgas püssirohi ja sütikud. RelS § 73 lg 4 ütleb, et tegevusloa nõue laskemoona valmistamiseks (mis tuleneb sama seaduse § 66 lg 1 p 1´) padrunikomponentidest (s.h. püssirohust ja sütikutest) ei laiene füüsilise isiku poolt kodusel teel jahipidamise ja sportimise eesmärgil padruni valmistamisele.
Siit, ma olen millegipärast sellisel arvamusel, tuleneb kohe "organite poolt" küsimus - aga milleks te püssirohtu ja sütikuid ostate ? Padrunite laadimiseks ? Ei ? Kas siis ehk lõhkekeha valmistamiseks ? Musta rohuga eestlaetava relvaga laskmiseks ? Ilmselt see variant, aga kuna seda Eestis praktikas pole sisuliselt viimased 25 aastat vähemalt avalikkuse teada toimunud, siis politsei sellest ka suurt midagi ei tea, ja mida ei tea, ei oska ka kuidagi reguleerida ega reageerida. Spetsialistide arvamusi pole samal ajavahemikul suurt kuulda võetud, vähemalt mitte tasemel, mis oleks tinginud asja konkreetse reguleerimise seadusandlikul tasemel, et ei peaks igaüks oma mõistusest ja arvamisest lähtuma. Mis tihtipeale ei ühti (ja ma ei parafraseeri siin endist presidendikandidaati ) täidesaatva võimu (s.t. politsei) seisukohtadega, vähemalt mitte enne kui on asjas jõustunud kohtuotsus mis siis lõpuks tõlgendaks piisaval tasemel olemasolevat seadust. Nii et käesolev punkt, nagu ka kümned muud "lahtised otsad" relvaseaduses tegelikult ootavad seaduskuulekate kodanike poolt kohtusse andmist selguse saamiseks. Paljud meist seda Kolgatat on valmis ette võtma ? Tundes eestlaste valmidust sellises asjas osalema ja ette võtma, ma nö. "would not hold my breath" ( ehk "hinge kinni ei hoiaks").
Seega, ma lihtsalt "süsteemis" ja selle ligiduses 25+ aastat (ja tiksub) "veetnuna" toon välja veidi "süsteemi" mõtlemismudelit, et te saaksite vähe täiendavama vaate kuidas mingitele küsimustele ses masinavärgis tõenäoliselt reageeritakse ja milliseid küsimusi võidakse esitada. Reeglina on ametnikud küllaltki relvakauged inimesed, kes teevad seda tööd ainult seepärast, et see töö on neile määratud. Samahästi ja identse innukusega võiksid nad ilmselt mingeid kalanduseeskirju või heina säilitamise nõudeid paberile genereerida. Isiklikku huvi relvade ja relvanduse sisu vastu reeglina absoluutselt ei ole, olen näinud ka tipptasemel pigem põlglikku suhtumist kogu sellesse küsimusse ja täielikku mõistmatust küsimuses, miks inimesed üldse relvadest huvituvad, ja et asi on kaudselt ohtlik, tuleks see värk üldse kokku tõmmata ja ära lõpetada. Nii et ei tasu ootusi "kiirele ja positiivsele" lahendusele eriti kõrgel hoida, eriti kui pole kohtuotsuse näol §-i ametnikule vastu pead andmiseks tagataskust võtta. Või siis valmidust see § kohtust endale välja võidelda.
Tõnu
Re: Relvaseadus
Siit loen siis välja et näiteks sileraudse enesekaitse relva jaoks preventiivsete soolapadrunite laadimine on inimsusevastane kuritegu ning seaduslik ja ründajale üheselt mõistetav oleks kohe peotäis haavleid teele panna.tonu adrik kirjutas: Minu andmetel on kehtiva relvaseaduse alusel neid kahte komponenti võimalik osta vaid neil relvaomanikel, kellel on spordi- või jahirelva märge, sest vaid neile ei laiene padrunite valmistamisel tegevusloa nõue. Seetõttu nt üksnes enesekaitse relvaloa alusel püssirohtu ja sütikuid seaduse järgi müüa ei saa. Kuidas praktika, see on hoopis iseküsimus, et aga kindel olla, soovitaksin oma prefektuuri lubadeteenistusest järgi uurida.
Tõnu
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Relvaseadus
Seadus seaduseks aga eelmine nädal sai küll vara kaitseks 9x19 loaga musta rohtu osta.
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 13 Veebr, 2007 12:30
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Re: Relvaseadus
oliver kirjutas:Seadus seaduseks aga eelmine nädal sai küll vara kaitseks 9x19 loaga musta rohtu osta.
Nagu klassikud on öelnud, siis just - seadus seaduseks, aga tegelik elu läheb edasi. Seni kuni keegi ei hakka näpuga järge ajama (meie tingimustes - kuni pole mingit jama olnud) , läheb edasi nii nagu alati on olnud. Kui aga "sitt ventikasse lendab" ... eks siis saame teada asjade tegeliku seisu
Ühel ennast "kaasaegseks õigusriigiks" pidaval kooslusel ei tohiks muidugi sellist "seisu" tekkida, aga eks vanemad kamraadid ka tänase üle vast eriti ka ei imesta...
Tõnu
Re: Relvaseadus
Disklaimer - ma ei ole jurist, seega võin seaduse lugemisel ja tõlgendamisel ka rämedalt võssa panna.tonu adrik kirjutas:Seaduses on kirjas, et padruni komponendid on muuhulgas püssirohi ja sütikud. RelS § 73 lg 4 ütleb, et tegevusloa nõue laskemoona valmistamiseks (mis tuleneb sama seaduse § 66 lg 1 p 1´) padrunikomponentidest (s.h. püssirohust ja sütikutest) ei laiene füüsilise isiku poolt kodusel teel jahipidamise ja sportimise eesmärgil padruni valmistamisele.
Siit, ma olen millegipärast sellisel arvamusel, tuleneb kohe "organite poolt" küsimus - aga milleks te püssirohtu ja sütikuid ostate ? Padrunite laadimiseks ? Ei ? Kas siis ehk lõhkekeha valmistamiseks ? Musta rohuga eestlaetava relvaga laskmiseks ? Ilmselt see variant, aga kuna seda Eestis praktikas pole sisuliselt viimased 25 aastat vähemalt avalikkuse teada toimunud, siis politsei sellest ka suurt midagi ei tea, ja mida ei tea, ei oska ka kuidagi reguleerida ega reageerida...
AGA
Relvaseadus räägib püssirohu käitlemisest ainult padrunite valmistamise kontekstis.
Eestlaetava puhul ei saa padrunitest rääkida, seega oleks ReS mõistes tegu justkui padrunikomponentide väärkasutamisega.
Eestlaetava puhul ei ole isegi tegu relvaga (ReS §2 lg 2 mõistes), seega ei mahu selle tarbeks püssirohu soetamine ka ReS alla.
Kõiki muid lõhkeainete kasutusjuhte reguleerib meil aga selline asi, nagu Lõhkematerjaliseadus. Sirvisin ja leidsin selliseid mõttekohti nagu:
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab inimese, vara ja keskkonna ohutuse ning julgeoleku tagamise eesmärgil nõuded:
1) lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemisele;
2) lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlejale;
3) tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks ettenähtud lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele;
§ 3. Seaduses kasutatavad mõisted
2) lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta;
§ 14. Lõhkematerjalisektori ettevõtja loakohustus
(1) Isikul peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamine;
2) lõhkematerjali hoidmine;
3) lõhkematerjali kasutamine.
(2) Tegevusluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Tegevusluba lõhkematerjali valmistamiseks või kasutamiseks annab ühtlasi õiguse lõhkematerjali hävitamiseks.
(5) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui selleks kulub vähem kui üks aasta.
-----
Seega poleks nagu eraisikul ilma tegevusloata üldse asja musta püssirohu käitlemiseks, va. teatud üksikute kategooriate pürotehnilised tooted (ilutulestikurakettidega alustades ja tuletikkudega lõpetades) ning Relvaseaduse alusel sport- või jahirelva padruni laadimiseks?
Teine küsimus on selles kuidas üldse seaduse järgi kvalifitseerida eestlaetava relvaga tulistamist? Kas on tegu pürotehnilise tootega?
-----
§ 48. Käesolevas peatükis kasutatavad mõisted
(1) Ilutulestik on vaatemäng, mis põhineb ilutulestiku toote kasutamisel tekkival valgus-, suitsu- või heliefektil.
(2) Pauguti on teravaid kilde mitteandvasse mittemetallist kesta paigutatud pürotehniline toode, mis laengu süttimisel tekitab peamiselt heliefekti (paugu).
§ 49. Pürotehniliste toodete kategooriad
(1) Tootja jaotab pürotehnilised tooted kategooriatesse nende kasutusviisi, otstarbe ja ohutustaseme, sealhulgas nende mürataseme järgi. Kategooriatesse jaotamise kinnitab pürotehniliste toodete vastavushindamisega tegelev teavitatud asutus.
(2) Ilutulestikuks mõeldud pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
1) kategooria F1 – väga madala ohutasemega ja minimaalse müratasemega ilutulestiku tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks piiratud alal, kaasa arvatud elamute siseruumides kasutatavad ilutulestikud;
2) kategooria F2 – madala ohutasemega ja madala müratasemega ilutulestiku tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas piiratud alal;
3) kategooria F3 – keskmise ohutasemega ilutulestiku tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas suurel avatud alal ja mille müratase ei kahjusta inimeste tervist;
4) kategooria F4 – kõrge ohutasemega ilutulestiku tooted, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud ja mille müratase ei kahjusta inimeste tervist (professionaalseks kasutamiseks ettenähtud ilutulestiku toode).
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]
(3) Teatri pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
1) kategooria T1 – laval kasutamiseks ettenähtud madala ohutasemega pürotehnilised tooted;
2) kategooria T2 – laval kasutamiseks ettenähtud pürotehnilised tooted, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud.
(4) Muud pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
1) kategooria P1 – madala ohutasemega pürotehnilised tooted, mis ei ole ilutulestiku tooted ega teatri pürotehnilised tooted;
2) kategooria P2 – pürotehnilised tooted, mis ei ole ilutulestiku tooted ega teatri pürotehnilised tooted ja mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Relvaseadus
Ülereguleerimisega võib kergesti "vindi üle keerata".
Piiramata tsiviilkäibega paukpadrunitel on olemas kõik lasukomplekti elemendid peale kuuli. Küll veidigi oskaja kurikael selle kuuli ka sinna suudab aretada. Ära keelata stardipüstolid ja nende moon? Aga siis teeb kurikael suss-püssi ja kasutab laengus tikuväävlit. Keelame tikud ära?
Auto turvapadjad on varustatud püropadruniga, millel on põhimõtteliselt kõik lõhkeseadeldise elemendid. Netis on võimalik vaadata, mis juhtub kui turvapadi istuva inimese tagumiku all aktiveerida. Energiat jätkub inimese ülesviskamiseks. Aga kui lisada püropadrunile kahjustavad elemendid, siis ongi terroristipomm valmis. Keelame turvapadjad ära?
Milline aine või ainete segu üldse on püssirohi? Kui koostada ammendav nimekiri kõikidest püssirohusortidest, siis varsti tuleb välja midagi, mis selles nimekirjas puudub, kuid toimelt on veel efektiivsem.
Prantsusmaal tappis terrorist inimesi veoautoga alla ajades. Keelame autod ära?
Tuleks ikka mõistusega võtta. Samu asju saab kasutada nii headel kui halbadel eesmärkidel. Ja konkreetse kasutaja eesmärgist tulekski lähtuda. Talumehed on aastasadu püssirohu või muu lõhkematerjali abil põllul kive õhkinud, samas on kööginoaga või kirvega inimesi tapetud. Seadus peab lähtuma sanktsioonide kehtestamisel mingi tegevuse eesmärkidest, mitte vahenditest.
Piiramata tsiviilkäibega paukpadrunitel on olemas kõik lasukomplekti elemendid peale kuuli. Küll veidigi oskaja kurikael selle kuuli ka sinna suudab aretada. Ära keelata stardipüstolid ja nende moon? Aga siis teeb kurikael suss-püssi ja kasutab laengus tikuväävlit. Keelame tikud ära?
Auto turvapadjad on varustatud püropadruniga, millel on põhimõtteliselt kõik lõhkeseadeldise elemendid. Netis on võimalik vaadata, mis juhtub kui turvapadi istuva inimese tagumiku all aktiveerida. Energiat jätkub inimese ülesviskamiseks. Aga kui lisada püropadrunile kahjustavad elemendid, siis ongi terroristipomm valmis. Keelame turvapadjad ära?
Milline aine või ainete segu üldse on püssirohi? Kui koostada ammendav nimekiri kõikidest püssirohusortidest, siis varsti tuleb välja midagi, mis selles nimekirjas puudub, kuid toimelt on veel efektiivsem.
Prantsusmaal tappis terrorist inimesi veoautoga alla ajades. Keelame autod ära?
Tuleks ikka mõistusega võtta. Samu asju saab kasutada nii headel kui halbadel eesmärkidel. Ja konkreetse kasutaja eesmärgist tulekski lähtuda. Talumehed on aastasadu püssirohu või muu lõhkematerjali abil põllul kive õhkinud, samas on kööginoaga või kirvega inimesi tapetud. Seadus peab lähtuma sanktsioonide kehtestamisel mingi tegevuse eesmärkidest, mitte vahenditest.
Re: Relvaseadus
Minumeelest pole hetkel küsimus ülereguleerimises, vaid teatud ala reguleerimata jätmises.EOD kirjutas:Ülereguleerimisega võib kergesti "vindi üle keerata".
Piiramata tsiviilkäibega paukpadrunitel on olemas kõik lasukomplekti elemendid peale kuuli. Küll veidigi oskaja kurikael selle kuuli ka sinna suudab aretada. Ära keelata stardipüstolid ja nende moon? Aga siis teeb kurikael suss-püssi ja kasutab laengus tikuväävlit. Keelame tikud ära?
Kas padrunite lammutamine selleks, et saada püssirohtu ja ehitada/laadida sellega mingit muud tüüpi relva (näiteks torupommi), tundub seaduslikult aktsepteeritava tegevusena? Ilmselt mitte, eksole ju.
Samamoodi, kui mulle on müüdud püssirohtu selleks, et saaksin laadida oma legaalse ja registreeritud relva padruneid, siis see ei anna mulle veel luba sama püssirohuga lõhata põllu peal kive, püüda lõhkelaenguga kala või teha muid lolluseid.
Jättes piiratud käibega padrunid ja komponendid välja, siis ka tsiviilkäibes on hulgaliselt asju, mida saab kurja tegemiseks ära kasutada. Tuletikkudest ja kodukeemiast alustades ning tööriistadega lõpetades. See ei tähenda veel, et saadav resultaat oleks automaatselt seaduslik lihtsalt sellepärast, et algkomponendid on kätte saadavad.
Auto turvapadi on Lõhkeaineseaduse alusel P1 kategooria pürotehniline toode, mille kohta ütleb §57 lg 3-1 nii:EOD kirjutas:Auto turvapadjad on varustatud püropadruniga, millel on põhimõtteliselt kõik lõhkeseadeldise elemendid. Netis on võimalik vaadata, mis juhtub kui turvapadi istuva inimese tagumiku all aktiveerida. Energiat jätkub inimese ülesviskamiseks. Aga kui lisada püropadrunile kahjustavad elemendid, siis ongi terroristipomm valmis. Keelame turvapadjad ära?
"Sõidukile mõeldud kategooria P1 pürotehnilist toodet, sealhulgas turvapadja ja turvavöö eelpinguti süsteemi, ei tehta tarbijale kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui see on sõidukisse või sõiduki eemaldatavasse osasse sisse ehitatud."
Kas Sa üldse lugesid eelpoolviidatud linki?EOD kirjutas:Milline aine või ainete segu üldse on püssirohi? Kui koostada ammendav nimekiri kõikidest püssirohusortidest, siis varsti tuleb välja midagi, mis selles nimekirjas puudub, kuid toimelt on veel efektiivsem.
Lõhkeaineseadus §3 lg 1 p 2:
"lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta;"
Keemiliselt võib igasugune oksüdeerija ja kütuse segamine moodustada plahvatusohtliku aine. Näiteks jahutolm ja hapnik (või õhk).
Nii ja naa. Eestlaetav on lahe ja mulle meeldib see nii ajaloolise väärtuse kui insener-tehnilise lahenduse tõttu.EOD kirjutas:Tuleks ikka mõistusega võtta. Samu asju saab kasutada nii headel kui halbadel eesmärkidel. Ja konkreetse kasutaja eesmärgist tulekski lähtuda...
Teisalt ma ei tahaks, et mõni tüüp, kes vaimse ebastabiilsuse tõttu legaalse relva soetamiseks ei kvalifitseeru, võiks minna ja endale sellise toru soetada ning kellegi maha lasta. Tõenäoliselt hakkavad ametkonnad ennast liigutama sellest hetkest, kui esimene sitt ventilaatorisse lendab. Keegi laseb kellegi maha või vigaseks või teeb muud huligaansust.
Olukorda hoiab veidi kontrolli all see, et legaalselt saab püssirohtu ja sütikuid soetada isik, kes omab vähemalt relvaluba. Tal on oletatavasti suurem ohuteadlikkus ja kõrgendatud vastutustunne ning läbinud mingisuguse taustakontrolli. Vaimsest tervisest alates ja kriminaalregistriga lõpetades.
Ütlen ausalt, mulle ei meeldiks, kui iga soss-sepp oma äranägemise ja kõhutunde järgi otsustaks lõhketöid korraldada.EOD kirjutas:Talumehed on aastasadu püssirohu või muu lõhkematerjali abil põllul kive õhkinud
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Relvaseadus
Afganistani missiooni ajal pididki demineerijad lammutama veekahuri moona valmistamiseks haavlipüssipadruneid, sest padruneid võis lennukiga transportida, kuid püssirohtu mitte.Kas padrunite lammutamine selleks, et saada püssirohtu ja ehitada/laadida sellega mingit muud tüüpi relva (näiteks torupommi), tundub seaduslikult aktsepteeritava tegevusena? Ilmselt mitte, eksole ju.
Eelmises postis kirjutasin ju küll selgelt, et lähtuda tuleb sellest, milleks midagi kasutatakse või kasutada kavatsetakse.Jättes piiratud käibega padrunid ja komponendid välja, siis ka tsiviilkäibes on hulgaliselt asju, mida saab kurja tegemiseks ära kasutada. Tuletikkudest ja kodukeemiast alustades ning tööriistadega lõpetades. See ei tähenda veel, et saadav resultaat oleks automaatselt seaduslik lihtsalt sellepärast, et algkomponendid on kätte saadavad.
Ja mis takistab nende komponentide romuautodelt maha võtmist? Vastavaid väärkasutuse videosid on nett täis.Auto turvapadi on Lõhkeaineseaduse alusel P1 kategooria pürotehniline toode, mille kohta ütleb §57 lg 3-1 nii:
"Sõidukile mõeldud kategooria P1 pürotehnilist toodet, sealhulgas turvapadja ja turvavöö eelpinguti süsteemi, ei tehta tarbijale kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui see on sõidukisse või sõiduki eemaldatavasse osasse sisse ehitatud."
Ja kuidas on seadusandlikult reguleeritud jahu või puidutolmu omamine? Kui sellist seadust pole, tuleb see ilmselt kiiresti vastu võtta! Muuseas, plahvatused jagunevad mehhaanilisteks, keemilisteks ja tuumaplahvatusteks. Aurukatlad ja süsihappekustutid keelu alla?Keemiliselt võib igasugune oksüdeerija ja kütuse segamine moodustada plahvatusohtliku aine. Näiteks jahutolm ja hapnik (või õhk).
Eestlaetavat mustapüssirohurelva saab loomulikult tapmiseks kasutada. Nagu ka kööginuga. Sellegipoolest on eestlaetavad paljudes riikides piiramata tsiviilkäibega ning pole kuulda olnud, et neid massiliselt kuritegude sooritamiseks kasutataks. Üksikjuhte muidugi võib olla, kuid kasvõi pesapallikurikas on kindlasti levinum mõrvarelv.
Soss-sepad Toots ja Lible said igatahes kesapõllul sellega hakkama, nagu lugematud põlvkonnad talumehi enne ja pärast neid. Ja mitte oma äranägemise või kõhutunde järgi "pulli tehes", vaid vajadusest lähtuvalt. Põld oli vaja suurtest kividest puhastada. Prussakatõrjeks osteti aga apteegist meliniidipulki. Meliniit ("miinikollane") on teatavasti võimas lõhkeaine.Ütlen ausalt, mulle ei meeldiks, kui iga soss-sepp oma äranägemise ja kõhutunde järgi otsustaks lõhketöid korraldada.
Kõike totaalselt kontrollida pole võimalik, kuigi sinnapoole asi liigub. Karta on, et ükskord viib see vindi ülekeeramise ja ennustamatute tagajärgedeni.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 30 külalist