Mets kui kaitseressurss

[iFly]

Viimastel aastatel on Eestis metsa tõusvas tempos raiutud, vähemalt ringi sõites jääb selline mulje. Mitmel pool paistavad maanteelt kenasti kätte majapidamised, mille olemasolule varem viitas vaid mahakeerav teerada või madalpinge-elektriliin. Õhust on pilt veelgi kõnekam.

Diskleimer: Ma ei tea sõjandusest mõhkugi - põrkan võssis ringi paar korda aastas ja kõik.
Aga ehk targemad oskavad seletada, mismoodi me tugevasti mehaniseeritud ja õhu(vaatlus)ülekaalu omava vastasega toimetame, kui maa on lagedaks raiutud?
No ei ole liialdus - piisab sellest, et metsamassiivid on järjest enam "auklikud" ja tehnikaga toimetamine on jälgitav kasvõi orbiidilt. Isegi jalgsi on nt. Raplamaal päris keeruline varjatult liikuda suvalises suunas kas või 5km ilma pikki lagedaid alasid ületamata - ja järjest raskemaks läheb.

Positiivset kah - mitmel pool on tee äärde tekitatud kännujurakatega pikitud lagedad vööndid - nende tagusest võsast oleks hea varitsust teha.

Metsa on alati raiutud, ent RMK on viimastel aastatel palju aktiivsemaks muutunud. Paistab, et valitsus keerab vinti veelgi juurde http://arvamus.postimees.ee/v2/3904141/ ... oliitikast. Kui eelnev info õige, siis on ju asjapulkadel lausa tuli rummus. Ehk võiks ja saaks neid arenguid riigikaitselistel kaalutlustel veidi kontrollida?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Hea küsimus
Ma mõtlen just eelmise posti viimast lauset..

[allatah]

Töötan ise metsanduses ja kuigi statistika on selline väga kahtlane asi, siis pigem ikkagi statistiliselt Eesti metsamaa pindala praegugi suureneb. Võibolla ainult raieküpseid männikuid ja kuusikuid raiutakse hetkel rohkem, kui neid saab 20a. pärast raiuda, aga tulenevalt asjaoludest ei saa sedagi minuarvates mitte üleraideks lugeda. Ja need ilusad männikud ja kuusikud kasvavad tihtilugu lihtsalt kõrgematel kohtadel (asustuse läheduses) ja seetõttu on nende raiet hästi märgata.
Mis mind mõne nurga alt on häirinud, on need suured RMK poolt rajatavad metsateed, mis on majanduslikus mõistes pikas plaanis väga vajalikud asjad ja aitavad riigil rikkamaks saada jne. Kuid nö. homsel päeval, kui me ei ole veel nende teede pikaajalist kasu saanud nautida, muudavad nad metsavendluse või varjatud metsas liikumise raskemaks. Pikas plaanis saame nende tõttu osta ehk kallemaid relvi.

Proovisin kunagi pea 10a. tagasi ka ülikoolis metsandust õppides ühes töös siduda metsandust riigikaitsega. Otsisin ka KVÜÕA raamatukogus analoogseid lõputöid. Midagi oli, mingitele järeldustele jõudsin ise ja midagi saame me kõik metsas ringi põrgates mõista. Samas kutsun ilma naljata mõtlema ka sellele, et kui palju me võime inimese varanduse kasutamise õigust piirata, kes seda kompenseerib ja kui palju see meile maksma läheb?

Muidugi ma ise tahaks jah, et oleks mingi ülitihe puudega kaetud maastik ja takkapihta võiks see veel soo kah olla
---
Täiendatud.
Aktiivses majanduses olev mets on kusjuures vähem kui inimesekõrgune ehk ca. 10% kogu metsa raieringi perioodist. Ülejäänud aja võib ta olla periooditi enne hooldusraieid isegi veel tihedam võpsik, kui looduslik mets. Ja ideaalis on kogu aeg igal pool erinevas vanuses ja põhilises liigilises kooseisus metsi.

[speedsta]

Teemasse puutuvalt võiks läbi lugeda artikli Eesti metsaga kaetusest aegade jooksul: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/ ... 2_839.html

[iFly]

Kõik on õige - statistika, trendid ja pikad aegread.

Aktiivses majanduses olev mets on kusjuures vähem kui inimesekõrgune ehk ca. 10% kogu metsa raieringi perioodist.

Kahtlemata nii ongi, ent tuleme korraks tänapäeva. Meie vägagi isiklik saatus otsustatakse üsna tõenäoliselt lähiaastatel. Ja kui droonidega juhitud kaudtuli selga sajab, on meil vähe rõõmu teadmisest, et praegu paistame oma üksusega taevakaamerast küll nagu lehmad karjamaal, ent sedasi on see vaid 10% mingist hoopis pikemast perioodist.

... kui palju me võime inimese varanduse kasutamise õigust piirata ...

Noh, riigimetsas möllab ikkagi RMK ja riigimets peaks olema meie ühisvara, mitte lihtsalt ühe asutuse bilanssi antud kasumiallikas, muud aspektid vähetähtsad. Avapostituses mainitud seadusemuudatused lõdvendaksid küll ka eraomanike piiranguid.

Arvan, et metsaraie laiendamiseks on just praegu äärmiselt ebasobiv aeg. Aga võib-olla ma eksin ja mida avatum on Eestimaa maastik, seda heidutavamad oleme võimaliku sissetungija jaoks

[Fucs]

Väike vahelehõige....

... ma vist kusagil midagi kunagi siin juba kirjutasin ka, aga vbl ka mitte....

EDIT: Leidsin üles
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... start=1215


Kuidas "JOKK" (kujundlikus mõttes) skeemiga saab (ja on ka tehtud) ametlikult ja ametlikus statistikas/aruandluses kasutatavat nn "metsa" juurde tekitada.


ENSV metsakoodeks (1979, 1984 täiendustega)

Riiklikku metsafondi ei kuulu:

1) puud ja nende rühmad, samuti muu puittaimestik põllu­majandusliku otstarbega maadel;
2) kaitseistutised raudteede, autoteede ja kanalite eraldusribadel;
3) puud ja nende rühmad, samuti haljastusistutised lin­nades ja teistes asulates, mis asuvad väljaspool linnametsi;
4) puud ja nende rühmad õue-aiamaadel, suvila- ja aian­duskruntidel.

20.10.1993a metsaseadus:

(1) Mets on metsamaa koos sellel kasvava taimestikuga. Metsamaal kasvavad puud, põõsad ja muud taimed on metsamaatüki oluline osa. Metsa ökosüsteemi koosseisu kuulub seal elunev loomastik.

(2) Metsamaa on maakorraldusega puittaimestiku kasvatamiseks määratud maa.

(3) Maakorraldus võib metsamaaks määrata ka muid metsade majandamiseks vajalikke maid, juhul kui neid pole otstarbekam tunnistada mingiks muuks maakategooriaks.

* 90-ndate alguses-keskel millalgi tuli meile kui maamõõtjatele juhend, kus oli määratud ära tingimused, millal mingit kõlvikut saab ja on soovitatav metsaks määrata. Kahjuks ei leia praegu mitte enam üles, kuigi otsisin kaua....

Seal oli m.h. kirjas, et praktikas loetakse ca 2m kõrgust puittaimestikku teatud tihedusega 1ha kohta metsaks.
Soovituslikult oli ära märgitud, et selleks kõrguseks võiks olla pigem 1,5 - 1,8 m. Seda kõike seepärast, et kuni 1993a metsaseaduseni kehtis põhimõtteliselt meil ENSV metsakoodeks, kus aga poldud üheselt ära defineeritud puude kõrgust mis on mets, aga samuti polnud ära defineeritud, mis on võsa, aga maareformi käigus oli vaja hakata kõlvikuid liigitama ja kusagilt ning kuidagi pidi hakkama seda asja tegema.


09.12.1998a metsaseadus sätestas uuesti, misasi on mets ja mida metsaks saab pidada/lugeda/arvestada:

§ 2
Metsaks loetakse puittaimestiku kasvukohta pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:
1) seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti;
2) seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku käesolevas seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks.

Käesolevat seadust kohaldatakse maa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes juhul, kui see maa on metsamaana maakatastrisse kantud või vastab käesoleva seaduse § 2 vähemalt ühe punkti nõuetele.

Käesolevat seadust ei rakendata:
1) parkides, haljasaladel, marja- ja viljapuuaedades, puukoolides, dendraariumides, kuni 20 m laiustes raudtee-, maantee- ja põllukaitsehekkides ja -ribades, puude ja põõsaste istandustes ning veejuhtmete kaitseribades;
2) maatükil, kus projekteerimistingimused või detailplaneering näevad ette metsa majandamisest erinevat maakasutust;
3) eraomanikule kuuluval metsamaana maakatastrisse kandmata maal, kus puittaimestiku keskmine vanus ei ületa 20 aastat.

Kehtiv metsaseadus:

Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.

(2) Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.

(3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.

(4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena.

Seaduse kohaldamine

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes;
2) maa suhtes, mis vastab küll käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punkti 2 nõuetele, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana;
3) [kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
4) maatüki või kinnisasja suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
5) [kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]

(3) Metsamaa lahustükk käesoleva seaduse tähenduses on eraldiasuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets.

Noorendiku definitsioon:

Metsa uuendamise eesmärk on uue metsa teke.
Uueks metsaks arvatakse vähemalt 1200
0,8 m kõrgust puutaime hektaril.

Noorendik – uuenenud ala, kus kasvab ülepinnaliselt enam kui 1200 peapuuliigi taime hektari kohta, millised on vähemalt 0,8 m kõrgused ja rinnasdiameeter on alla 6 cm.

****

Seega....
Põhilisteks muutusteks, mille tulemusel on võetud tänaseks "metsamaana" arvele alad, mida varem "metsamaaks" ega "metsaks" ei defineeritud (mille tulemusel suureneb statistiline metsa hulk/suurus), järgmised:

* vähendatud on nõutavat puistu kõrgust
* vähendatud on nõutavat minimaalset kõlviku pindala
* vähendatud on taimede minimaalset nõutavat vanust
* metsana ja metsamaana on arvele võetud puudehekid, puistuteribad jms
* metsana on võetud arvele ka osad puuistandused
* ilma puudeta lageraiesmik (või tuulemurd, või soostunud ala kus puud surnud, või kasvabki ainult võsa, või üks puu hüüab teist taga "mets" jne) jääb puistu puudumisele vaatamata "metsamaa" kõlvikuna arvele (ongi normaalne, kui sinna siiski uus mets istutatakse, või kui kasvõi kunagi ise kasvab), kuid kuna seadus võimaldab "metsana" defineerida ka olukorda, kui maa on ainult "metsamaana" katastris arvel, siis on "metsana" (mets ja metsamaa on tegelikult erinevad asjad) kirjas ka kõik lageraiesmikud vaatamata selle, kas sinna uut metsa istutai, hakkas uus mets seal ise kasvama, või jääbki lagedaks. Ja seda seni, kuniks see maa "metsamaana" katastris kirjas on.

P.S. Ma tean, et metsa lageraie jms puhul on metsaomanikul kohustus uued puud istutada.
See on siis see, mis puudutab teooria osa.
Praktikas ma näen aga pea iga jumala päev neid nn "raiesmikke" (ja "metsamaa" kõlvikuna arvel olevat moodustist), kus heal juhul mõni üksik puukene on kasvama hakanud, või kus laiutab totaalne võss, või kus on mõned kummuli kukkunud toomingad ja pajud, millede ümber lainetab totaalmülgas ja vesi, sest kuivenduskraave hooldati viimati seal kusagil 1989....

EDIT2:
Ahjaa. Võiks veel lisada, kuidas mina nt oma igapäevases töös "metsamaad" juurde tekitan...
Lähed välitööle. Kaardi järgi on rohumaa või isegi põld.
Kohapeal selgub, et sel kasvavad juba pisikesed männid näiteks.
Kui valdav osa neist on juba vähemalt 80cm kõrged ja aerofotol M 1:2000 ei ole mitte üksikud puude täpid, vaid moodustavad koosluse, siis see läheb juba "metsamaana" (ja sealt statistikasse ka juba metsana) kirja.



http://www.eramets.ee/static/files/46.K ... Etverk.doc
http://mobile.dspace.ut.ee/bitstream/ha ... sAllowed=y
https://www.riigiteataja.ee/akt/28595
https://www.riigiteataja.ee/akt/33469
https://www.riigiteataja.ee/akt/MS
http://www.vilmets.ee/index.php/teabema ... 5-artiklid

[Saunik]

Mets ongi kaitseressurss, aga mitte ainult kohana, kuhu saame mehi ja tehnikat peita. Mets annab kaudselt tööd umbes 30000 Eestimaa inimesele, olles üks ekspordi tublisid tegijaid ja maksuraha tootjaid. Paraku on nii, et neil 30000 oleks tööd, siis tuleb ka kuskilt metsamaterjali lõigata. Olles ise juba 15 aastat metsanduses tööl, julgen arvata, et Eestimaad lagedaks lõikamise oht ei ähvarda. Kindlasti torkavad inimestele silma värsked langid teede ääres ja meel läheb kurvaks kui mõni lapsepõlvest tuttav mets on maha lõigatud. Aga selline ongi tulundusmetsa eluring. 10-15 aasta pärast on sama koha peal juba 5-9 meetrine noor mets, mida tuleks tavaliselt raiega veidi suunata soovitud koosluse poole. Eespool oli juttu Raplamaa metsadest-sealkandis on näiteks kuusikutes päris kõvasti sees selline kahjustaja nagu juurepess. Selle tunneb ära raielankidel seest tühjade kändude järgi. Sellist metsa ei ole kahjuks võimalik ega mõistlik rohkem püsti hoida, täpselt nagu inimestega. Ükskord lihtsalt tuleb aeg ja kõik. Hetkel raiutakse metsa kõvasti alla selle kui palju teda juurde kasvab, peaks raiuma hoopis rohkem. Lepikud ja haavikud mädanevad raieootuses lihtsalt ära, süsinik vabaneb loodusesse tagasi samamoodi nagu põletades ja kasu ei ole sellest ei inimesel ega loodusel. Mis puutub sellesse, et metsamaa hulka on arvatud praegusel ajal ka kraaviääred ja hekid, siis see ei vasta tõele. Samamoodi ei saa me metsamaa hulgast välja arvata metsa kus on toimunud lageraie. Kui seda soovida , siis on tegemist raadamisega ja antud ala ei käsitleta enam metsamaana ja ei kajastu statistikas.

[Fucs]

Mis puutub sellesse, et metsamaa hulka on arvatud praegusel ajal ka kraaviääred ja hekid, siis see ei vasta tõele.

Kraaviääred on eraldi teema ja seal oleneb, kui laialt see "hekk" laiutab.
"Hekk" kui üks rida puid ja kaks rida puid on eraldi teema ja üldiselt valdavalt rõhuvas enamuses ei ole jah metsamaana arvel.

Hekk (elavtara, elustara) on tihe, ühtlaste vahedega istutatud, tavaliselt maapinnani ulatuvate okstega põõsaste või puude rida[1].

Hekk võib olla rajatud mitmetel põhjustel: tuule, tolmu või lume tõkestamiseks, teatava maa-ala piiramiseks, aia või pargi iluelemendina jne.
EE 3. köide

metsana ja metsamaana on arvele võetud puudehekid, puistuteribad jms

Tunnistan, sõnastus on pigem eksitav ja ekslik, ning ebaõnnestunud.

ENSV metsakoodeks ei pidanud metsamaaks ega metsaks kaitseistutisi raudteede, autoteede ja kanalite eraldusribadel, ilma selle laiust täpsustamata, elik see ei olenenud puuderiba laiusest vaid sellest, millisel otstarbel need puud sinna olid istutatud.

1998 metsaseaduse järgi ei arvestatud metsamaana kuni 20 m laiuseid raudtee-, maantee- ja põllukaitsehekke ja -ribasid.

Kehtivast metsaseadusest (mis võeti vastu 2006) on see erisus välja jäetud, elik seadusandlikult on tehtud võimalikuks metsamaana arvele võtta ka näiteks neidsamu (aga mitte ainult) "kaitseistutisi raudteede, autoteede ja kanalite eraldusribadel" või "kuni 20 m laiuseid raudtee-, maantee- ja põllukaitsehekke ja -ribasid".

Sealt edasi oleneb, millal midagi on tehtud ja millal mida katastris on "metsamaana" või "mitte metsamaana" registreeritud ja arvele võetud.
Valdav osa sellistest nn. "hekkidest" kanti koos teemaa või raudteemaaga katastrisse maareformi algusaastatel nii palju kui jõuti ja võimalik oli. Toona siis valdavalt "muu maa"-na. Teist võimalust nagu polnudki.

Teine aspekt on see, et kuna sellised "hekid" rajati (või jäeti kasvama) kunagi sihtotstarbeliselt, siis need normaalolukorras peaks jääma ka selle subjekti-objekti juurde kuuluvaks, mille teenendamise tarbeks nad mõeldud olid või on. See tähendab, et üldjuhul ei tohiks ja ei saaks sellised "hekid" jääda kolmandate isikute kätte elik kellegi teise (naaber)kinnistu piiresse. Kuid see pole mitte alati nii. Seega praegu oma jutu ilmestamiseks läheks mul üüratum aeg selliste näidete väljaotsimisele. + seal on veel terve rida X nüansse (nt. kui selline hekk kulgeb nt. 100m kitsa ribana, siis vahepeal on 30m ulatuses selle küljes väike metsatukk ja siis edasi läheb jälle 100m kitsast "hekki" vms tehnilised üksikasjad).

Hekk1.png (172.93 KiB) Vaadatud 8604 korda

Kuna selliste ribade ("hekkide") alla jääva maa suurus on ülejäänud metsde alla jääva maa suurusega võrreldes üldjuhul kaduvväike + lisaks asjaolu, et mitte kõik sellised ribad pole praegu metsamaana arvel, siis on tänase päeva seisuga tegemist suht marginaalse teemaga, kuid ei saa eitada, et mingi oma osa sellel on.

See teema tuleb vbl rohkem välja järgmise posti näidetes (korraga ei saa siia ühte posti nii palju pilte lisada)......

[Fucs]

[allatah]

Samas võib leida ka elamumaad, mis on tegelikult paksus metsas ja kuhu iialgi mingit elamumaad ei tule (kui meile just 10 miljonit pagulast ei saabu).
Statistika võib näidata igasugu asju ja vastus sõltub küsimusest. Me võime mõõta metsaga kaetud ala pindala, metsa tagavara või metsamaa pindala.
Ka väide: "Metsa raiutakse vähem, kui juurde kasvab" ei täpsusta, et kas igal aastal kattub metsaga rohkem, kui lagedaks võetakse, või tähendab see hoopiski mahu tagavara kasvu. Elan täna teadmisega, et raiuda võiks rohkem, aga ega ma väga ei üllatuks, kui mõni uus statistiline meetod ütleks näiteks aasta 2016 kohta, et raiuma peaks vähem.
Mina küsiks nüüd hoopis seda, et mille poole me peaksime siis püüdlema, kui tahame metsanduses rohkem riigikaitsega arvestada? Kas tuleb kogu Eesti metsaga katta või on meil vaja arvestada külgmiinide TTAga ning iga x meetri tagant hoida teest 20m kaugusel ühte suurt puud, mille külge panna miin vms? Aja jooksul muutub mets, kuid veel kiiremini muutub sõjandus.

Kas ei peaks ainult lageraiet tegema või võiks hooldusraieid (valgustus ja harvendusraie) kah teisiti teha? Kas uue metsakultuuri rajamisel tuleks mingile sõjanduslikule tegurile mõelda?

Kahtlemata nii ongi, ent tuleme korraks tänapäeva. Meie vägagi isiklik saatus otsustatakse üsna tõenäoliselt lähiaastatel. Ja kui droonidega juhitud kaudtuli selga sajab, on meil vähe rõõmu teadmisest, et praegu paistame oma üksusega taevakaamerast küll nagu lehmad karjamaal, ent sedasi on see vaid 10% mingist hoopis pikemast perioodist.

Mets on muutuv kooslus. Täna on üks ala selline, mis pakub head varjet, kuid aastate jooksul mets muutub ning sama ala enam sellist varjet ei paku. Siis pakub samasugust varjet kõrvalseisev ala.
Me ei saagi hoida igavesest ajast igavese ajani kogu meie metsamaad sellise kõige tihedama 20 aastase kuusikuna.

Ma ise näen, et mida efektiivsemalt me majandusmetsa kasvatame, seda rohkem me riigikaitsesse panustame.

Panen peast veits statistikat:
Ühe tihumeetri raiest saab riik otsest ja kaudset maksutulu üle 70€.
Raiemaht on meil hetkel ca. 10 miljonit tihumeetrit ning ilmselt võiks teda lähemad 100 aastat hoida ka 15 miljoni peal ja metsa maht ei väheneks.
1 miljoni tm raiumine loob Eestis 3200 töökohta.
http://www.eramets.ee/wp-content/upload ... tulule.pdf
Ehk on seal samad andmed, mis mul.

[Saunik]

Ma pean metsa juurdetekkimise all silmas eelkõige tihumeetrite juurdekasvu. See on aina kasvavas tempos, sest statistikasse hakkavad jõudma intensiivse metsaraie algusest nüüdseks juba 20-25 aastased metsad. Kõige suurem aastane juurdekasv ongi 20-50 aastastel metsadel. Hea, kuigi kuiv kokkuvõte arvudes on siin: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Mets_2013.pdf . (2014 oma ei avanenud kahjuks ). Nende näidete puhul mida ksf. Fucs tõi , tuleb ära märkida, et ühtegi neist metsadest ei kanta metsaregistrisse, kuna maa kasutusviis on teine kui metsamajandamine(transpordimaa, elamumaa, jms). Samamoodi ei saa kanda sinna metsaeraldisi keskmise laiusega alla 15 meetri. Aga just metsaregistris olevate metsade andmed ongi statistika aluseks. Aga läheb väga teemast mööda juba.
Teeäärsete metsade uuendamisel mingi riigikaitselise meetodi järgi ei annaks ilmselt suurt erilist tulu. Praegugi uuendab RMK suure osa okaspuust lagedaks raiutud langid okaspuuga ja sama trend on ka aina enam erametsaomanike hulgas(riigipoolsed toetused). Seemnepuude külge miinide jätmine toimiks ka ehk korra, peale seda vastane juba õpib ohtu tundma ja ega nüüd selliseid päris lagedaks raiutud paiku meil väga palju just pole- ikka selline poolkinnine maastik. Vahel ongi just TT mehel rõõmus üllatus kui leiab , et saab lasta ka kaugemalt metsaservalt ja ei pea tee äärde ronima.

[Kapten Trumm]

Probleem pole tegelikult need üksikud tühjaks raiutud lapid metsavaheliste maanteede ääres (mis raiutakse tavaliselt harvesteridega ja mis on pärast suht läbimatud ikkagi), vaid euro-teeprojektide käigus (nt viimane, lahkuva majandusministri ideed teha suured teed neljarealiseks) tekitatavad 200-300 m laiad, sileda ja kandva pinnaga koridorid, mis töötavad vastase mehhaniseeritud üksuste kasuks ja kergejalaväe kahjuks. Kasuks seepärast, et nii laias koridoris õnnestub juba formatsioon sisse võtta ning tuld saab anda palju masinaid (tavalisel metsateel 2-3 ainult), samas võimaldab koridori laius juba rivistusi, mis muudavad varitsuse hulga keerukamaks ja ohtlikumaks. Näiteks nii laial alal saab soomustehnika liikuda juba igasugu "noolepea" tüüpi rivistustes, omades soliidset tulejõudu ja vaatlusvõimsust ka teeääre suunas.

Sestap peaks ettevaatlikult võtma ideod "tõmbame majanduse käima Tartu maantee neljarealiseks muutmisega". Peale palju kallima ülalpidamise toob see lisaks kaasa ka selle, et seda pidi tulevat vastast on raskem peatada. Kergejalaväe teemad on ikkagi kitsad metsavaheteed, kus vastane teelt kõrvale ei pääse. Seal järgneb pudelikael pudelikaelale ja edasitung on väga vaevaline.

Sellised riigikaitseliselt läbimõtlemata lollid mõttevälgatused näitavad väga ilmekalt täna Toompeal ja Stenbockis täielikult puuduvat, otsuste riigikaitselist dimensiooni. Kus siis on kõik need kulda täis riputatud reservohvitserid-rahvasaadikud? Miks nad küsimusi ei esita...?

[taara]

Trumm - ma juba ühes teises teemas küsisin, aga vastust ei saanud. Küsin ka siin üle.

Kust see info tuleb, et 4-realisel teel on 200-300m lagedad koridorid?

[aj1972]

See 200-300m lageala annab samuti võimaluse kaugemalt vastast mõjutada kui on 10m teest mets siis pead ise samuti peaaaegu sama lähedale minema.
Javelinile peaks hästi sobima rohkem lageala.

[Telc]

Neljarealise tee teekaitsevöönd on ~150m. See on tõepoolest lage ala. Tee sanitaarkaitsevöönd/trassikoridor (mis mõõdetakse planeerimisel välja arvestusega, et tee asukohta on projekteerimisel võimalik suurusjärgus 50 meetrit sinna-tänna nihutada) on tõesti 600m, aga see EI TÄHENDA, et raiutakse 600 meetrit lai lennuväli läbi metsamassiivi.