Kas need punasõdurid ja omakaitsemehed olid siis ka Kloogal?Leiba Bronstein kirjutas:Minu vanaema rääkis kuidas omakaitsemehed neile vangilangenud punasõdureid armutult peksid.Vanaisa ,palus meestel vangide peksmine lõpetada,kuna tegu oli ju vaid sõduritega,käsutäitjatega,oleks peaaegu ise peksa saanud.Nii karmid mehed olid need omakaitsemehed.
Omakaitse liikmete veretööd eestlaste kallal 1941. aastal
-
- Liige
- Postitusi: 260
- Liitunud: 08 Juun, 2005 22:02
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
[url=http://www.youtube.com/watch?v=35wkGEnD ... ed&search=]"Panzerlied"[/url]
-
- Liige
- Postitusi: 35
- Liitunud: 24 Aug, 2005 15:45
- Kontakt:
Tundub, et kogu see teema on rohkem või vähem välja imetud ja muutunud järjekordseks ilkumise kohaks.
Kui ka sellised sündmused (mida eelkirjutajad on esile toonud) aset leidsid, siis kindlasti dokumentides nad sellisel kujul ei kajastu. Seega võimalus "kontrollilmiseks" praktiliselt puudub.
Suhteliselt mõttetu oleks jätkata ...
õ
Kui ka sellised sündmused (mida eelkirjutajad on esile toonud) aset leidsid, siis kindlasti dokumentides nad sellisel kujul ei kajastu. Seega võimalus "kontrollilmiseks" praktiliselt puudub.
Suhteliselt mõttetu oleks jätkata ...
õ
-
- Liige
- Postitusi: 64
- Liitunud: 06 Juul, 2005 20:40
- Kontakt:
Ei sobi sellesse teemasse. Ei ole veretöö ega juhtunud 1941.
Ei sobi sellesse teemasse. Ei ole veretöö ega juhtunud 1941. aastal
Üks lugu omakaitselaste ja Saksa armee tegevusest Varbla vallas. Vanaema on seda lugu üsna mitu korda rääkinud ja tädi punktuaalselt üles kirjutanud. Kahjuks on tädi kirjutis minu arvutis kaotsi läinud. Kui selle uuesti kätte saan, siis täpsustan.
Vanaisa värvati 1940. aastal miilitsasse. Nii nagu see käis - vabatahtlik-sunniviisiliselt. Peale Saksa vägede tulekut istus natuke Pärnu vanglas, siis Lavassaare vangilaagris, aga lasi mõne aja pärast jalga ja pea aasta varjas ennast juba kodukandi metsades-soodes, enne kui uuesti kinni kukkus.
Igatahes sai ta sigitada minu ema, kes sündis 1943. aasta juulis.
Millalgi sügisepoole vajusid tallu kohalikud omakaitselased koos Wehrmachti noorukese ohvitseri (ju leitnant vist) ja paari sõduriga. Leitnant ja sõdurid hakkasid taluhooneid läbi otsima, samas kohalikud mehed jäid vanaema ja vanavanavanemaid küsitlema. Küsimused läinud ikka ähvardamateks, kuni üks tegelastest minu paari kuu vanusele emale püstoli meelekohale surus ja ähvardas lapse maha lasta kui vanaema vanaisa varjukohta ei avalda.
Sel hetkel jõudis tagasi ohvitser. Läks näost valgeks, röögatas ja kupatas omakaitselased majast välja. Vabandas paljusõnaliselt (vanaema küll ei mäleta läbielatud šoki ja nõrga saksa keele oskuse tõttu muud, kui et ta südamest vabandas), läks välja ja kihutas oma kirju karja Varblasse tagasi. Enam meie peret ei torgitud.
Ma ei kavatse öelda, et eestlane on eestlasele hunt. Selles loos mängis üsna palju kaasa isiklik vihavaen, vanaisa oli liiga populaarne pillimees.
Aga see noor Wehrmachti ohvitser jääb meie perekonnalukku kui tõeline härrasmees, tõeline ohvitser.
Siinse foorumi valguses huvitab mind pigem see, kes oli too leitnant ja mis temast edasi sai.
Nood eestlastest jätised (ma ei oska neid muul moel nimetada) said oma palga üsna kähku kätte, NKVD poolt.
Üks lugu omakaitselaste ja Saksa armee tegevusest Varbla vallas. Vanaema on seda lugu üsna mitu korda rääkinud ja tädi punktuaalselt üles kirjutanud. Kahjuks on tädi kirjutis minu arvutis kaotsi läinud. Kui selle uuesti kätte saan, siis täpsustan.
Vanaisa värvati 1940. aastal miilitsasse. Nii nagu see käis - vabatahtlik-sunniviisiliselt. Peale Saksa vägede tulekut istus natuke Pärnu vanglas, siis Lavassaare vangilaagris, aga lasi mõne aja pärast jalga ja pea aasta varjas ennast juba kodukandi metsades-soodes, enne kui uuesti kinni kukkus.
Igatahes sai ta sigitada minu ema, kes sündis 1943. aasta juulis.
Millalgi sügisepoole vajusid tallu kohalikud omakaitselased koos Wehrmachti noorukese ohvitseri (ju leitnant vist) ja paari sõduriga. Leitnant ja sõdurid hakkasid taluhooneid läbi otsima, samas kohalikud mehed jäid vanaema ja vanavanavanemaid küsitlema. Küsimused läinud ikka ähvardamateks, kuni üks tegelastest minu paari kuu vanusele emale püstoli meelekohale surus ja ähvardas lapse maha lasta kui vanaema vanaisa varjukohta ei avalda.
Sel hetkel jõudis tagasi ohvitser. Läks näost valgeks, röögatas ja kupatas omakaitselased majast välja. Vabandas paljusõnaliselt (vanaema küll ei mäleta läbielatud šoki ja nõrga saksa keele oskuse tõttu muud, kui et ta südamest vabandas), läks välja ja kihutas oma kirju karja Varblasse tagasi. Enam meie peret ei torgitud.
Ma ei kavatse öelda, et eestlane on eestlasele hunt. Selles loos mängis üsna palju kaasa isiklik vihavaen, vanaisa oli liiga populaarne pillimees.
Aga see noor Wehrmachti ohvitser jääb meie perekonnalukku kui tõeline härrasmees, tõeline ohvitser.
Siinse foorumi valguses huvitab mind pigem see, kes oli too leitnant ja mis temast edasi sai.
Nood eestlastest jätised (ma ei oska neid muul moel nimetada) said oma palga üsna kähku kätte, NKVD poolt.
Tõde on selle poolel, kes vähem valetab.
Слава Україні!
Героям слава!
Слава Україні!
Героям слава!
Linnas toimetasid partisanid politseilt ja partisanide staabist saadud korralduste alusel kommunistlike tegelaste arreteerimist.Viha kommunistide vastu pimestas,ja sellega õigustati vahel ka omakohut.Nii lebas Barclay platsil sel päeval omakohtu ohvriks langenud naise laip.Naine oli koos mehega arreteeritud Poe tänava varjendis.Kuna naine sõimas partisani,peksti teda jalaga ja lasti seejärel maha.Juhtus sedagi,et mõni partisanide hulka sattunud ja relva saanud mees kasutas ära lahinguolukorda vaenuarvete õiendamiseks omakohtu korras.Näiteks läks Postimehe reporter ja trükikoja abijuhataja Raimond-Silver Kirp 15.juulil Tartu vangla juurde,et kirjutada ajalehele sõnum sealsest massimõrvast.Samas rebisid kaks partisani Kirpu autosse,sõidutasid O/Ü Mattieseni trükikoja õuele Ülikooli 21/23 ja lasksid ta seal maha.Selgus,et R.-S. Kirpul oli punaste võimu ajal olnud selle korporatsiooni meestega,kuhu tapjad kuulusid,mingi omavaheline tüli ///Ka Omakaitse eriosakonda oli sattunud vägivallatsejaid ja julmureid.Nii lasti eriosakonna juurdleja,Isamaaliidu Tartumaa osakonna sekretär Roland Lepik maha selle eest,et ta oli surma saatnud mitu süütut inimest ja oma ohvritelt väärtasju omastanud.. "Suvesõda Tartumaal" Herbert Lindmäe Kommentaariks---Juhtub ka paremates peredes.
Huvitav teema on tulnud lahkamisele, arvamus: 41 aastal tegutsenud metsavennad on tegelenud BANDITISMIGA, 44 aastal on tegu toeliste metsavendadega kes VOITLESID VABADUSE EEST.
Huvitav, kellel sona viimane jaab selle teema lopus : natsidel voi
ikka toelistel Eestlastel
...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................komenteerige , arge habenege
Huvitav, kellel sona viimane jaab selle teema lopus : natsidel voi
ikka toelistel Eestlastel
...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................komenteerige , arge habenege
Huvitav lähenemine.NARVAKAD kirjutas:Huvitav teema on tulnud lahkamisele, arvamus: 41 aastal tegutsenud metsavennad on tegelenud BANDITISMIGA, 44 aastal on tegu toeliste metsavendadega kes VOITLESID VABADUSE EEST.
Huvitav, kellel sona viimane jaab selle teema lopus : natsidel voi
ikka toelistel Eestlastel
...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................komenteerige , arge habenege
Likivideerin NKVD'lase või punase kollaborandi 41 aastal - olen bandiit
Likivideerin NKVD'lase või punase kollaborandi 44 aastal - olen vabadusvõitleja
Mind huvitab mis sisulist vahet siin on ? Aasta arv ei ole minu arvates üldse oluline. Oluline on teod. Süütud kannatasin nii 41'sel kui ka 44'ndal ja sellele järgnevatel aastatel. Metsavendluse teravik oli ikka suunatud punase võimu ja selle kaasajooksikute vastu. Nii 41'sel kui ka 44'ndal. See, et kannatasin ka süütud on pigem erandit kinnitav reegel.
Narvakad ajavad naljakat juttu.See,et metsavendi juhtisid endised kaitseväelased ja kaitseliitlased,vähendab süütult tapmiste võimalust.Nende moraal oli midagi muud,kui hävituspataljoni joodikute ja varaste oma.Aga kindlasti löödi mõni süütu ka mättasse aga vaevalt see juhtus kaalutletult.Eks metsavendade hulgas oli ka igasugust kaadrit.
SELLE RO ja OK koha pealt võtan sõna,kui olen vestelnud ühe nn.tegia mehega,kes veel õnneks elus on .ivalo kirjutas:Ammuilma selge ,et vägivald kutsub esile vastuvägivalla. Seega analüüsige neid ,kes selle vägivalla vallandasid. Midagi ma ei eksinud lühendites RO ja OK. Ja et kusagil eestimaa kolkas löödi suu mullaseks ka mõnel isiklikust vaenust või kasusaama eesmärgil , klaariti vanu arveid jne., siis on toimunud seda igal ajal ja iga ilmaga -tänapäevani välja.
Pealkiri aga tuletab meelde kuuekümnendate punast pressi - kus algas uue hooga ajujaht fashistlikele jätistele.
NARVAKAD
Olen ise käinud arhiivis näiteks Kesk - Eesti metsavendade kohta uurimas ja tapsid nad Nõukogude sõdureid ja kommuniste.
Neid oli ka neil õigus tappa, kuna N-Liit okupeeris Eesti ja NKVD oli hävitanud metsavendade perekonnad ja kodud.
Nii, et Narvakas, kui esitad siin sääraseid loosungeid, siis paluks esitada ka faktid.
Bandiidid olid tol ajal Eestis punaarmeelased, NKVD-lased ja kommunistid.
Nemad ei löönud tõesti risti ette, kui oli vaja tsiviilisik kodust kaugele Siberisse küüditada, või maha lasta. Niii koheldi ka naisi ja lapsi (isegi imikuid) ja vanureid.
1941a hävitusbataljonide tegevusest Eestis oled ikka kuulnud.
Mulle piisaks esialgu näiteks kolmest juhtumist, koos faktidega, kus Eesti bandiitidest metsavennad lapsi tapsid 1941a.41 metsavennad BANDIIDID tapsid suutu tsiviilelanikke seal hulgas ka lapsi , ja juhtiisid neid endised kaitsevaelased, kaitseliitlased jm. Fakte on korini
Olen ise käinud arhiivis näiteks Kesk - Eesti metsavendade kohta uurimas ja tapsid nad Nõukogude sõdureid ja kommuniste.
Neid oli ka neil õigus tappa, kuna N-Liit okupeeris Eesti ja NKVD oli hävitanud metsavendade perekonnad ja kodud.
Nii, et Narvakas, kui esitad siin sääraseid loosungeid, siis paluks esitada ka faktid.
Bandiidid olid tol ajal Eestis punaarmeelased, NKVD-lased ja kommunistid.
Nemad ei löönud tõesti risti ette, kui oli vaja tsiviilisik kodust kaugele Siberisse küüditada, või maha lasta. Niii koheldi ka naisi ja lapsi (isegi imikuid) ja vanureid.
1941a hävitusbataljonide tegevusest Eestis oled ikka kuulnud.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
NARVAKAD kirjutas:41 metsavennad BANDIIDID tapsid suutu tsiviilelanikke seal hulgas ka lapsi , ja juhtiisid neid endised kaitsevaelased, kaitseliitlased jm. Fakte on korini
Siin hakkas tööle kompenseerimismehhanism.
Tahetakse näidata, et aga eestlased tegid ju ka- mitte ainult meie.
Ja kui meie tegime, siis ikka asja eest.
Hunt jääb alati hundiks ja metsa poole kõõritama, isegi kui ta inimkeele on ära õppinud ja taresse ahju alla sooja on lastud.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 27 külalist