Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

[Kapten Trumm]

aga kuidas kodusäilitamise relvade eluiga tagatakse?

Palun kommenteerida ka ülalviidatud lausungit.
Mulle teadaolevalt ei asu tuhanded erarelvad Eestis konserveeritud olukorras relvakapis, vaid ilma konserveeringuta, sest köetavas kuivas ruumis puudub vajadus relvi konserveerimismäärdega sisse möksida (ja neid ka vajadusel sellest puhtaks pesta). Minu vanaisa Tuula jahipüss säilis sedasi ca 40 aastat, peale laskmist puhastati ära, kergelt õlise lapiga üle ja kappi. Kapp tegelikult asus mitteköetavas sahvris, aga mingit liigniiskust seal ka polnud. Konserveerimata olekus seismisest mingeid kahjustusi ei nähtunud, ostja pärast oli rõõmus ka veel, et nii vana ja nii hästi säilinud püss.

[Veiko Palm]

Palun kommenteerida ka ülalviidatud lausungit.
Mulle teadaolevalt ei asu tuhanded erarelvad Eestis konserveeritud olukorras relvakapis, vaid ilma konserveeringuta, sest köetavas kuivas ruumis puudub vajadus relvi konserveerimismäärdega sisse möksida (ja neid ka vajadusel sellest puhtaks pesta).

Kiirelt kirjutades tulevad ikka lapsused sisse. Loomulikult ei mõelnud ma seda, et tavakasutuses olev relv peaks olema konserveeritud. Minu küsimus oli pigem lihtsalt see, mis oli ka kirjutatud - et kuidas me tagame relva säilimise (ei võrdu konserveerimisega)? Ja samas tunnistan, et küsimus oli üldine ja õhkuvisatud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Rõhutan veelkord, et ma ei hakka fiktsioonile taha konstrueerima tänasest õiguslikust keskkonnast mingit monstrumit vaid vastan kuidas asjad reaalses elus toimima peaks kehtivate õigusaktide alusel.

Maitse asi
Oma raamatu KOLJATi-osas (suht alguses) annab KUNNAS lahedalt loll-lihtsa definitsiooni "NATO-vihmavarjule" - et vihmavari ongi vaid vihma vastu, muu vastu on ikka raketikilbid, õhukaitsed jne..

Et maitse asi, ühesõnaga - kes mida "fiktsiooniks" peab..
Või ongi selline "vihmavarjuusk" pigem miski religioosset laadi hälbe küsimus

[alban]

Või ongi selline "vihmavarjuusk" pigem miski religioosset laadi hälbe küsimus

Eks teistpidi on see Kunnase iga sõna ja mõtte puhtaks kullaks pidamine samuti religioosne hälve. Maitse asi.
Siiralt loodan, et me kunagi teada ei saaks kumb hälve siis õigem on.
Aga raamatust endast. Lugesin esimesel päeval Koljati ühe jutiga läbi ning teisel päeval Taaveti otsa. Hästi ning kaasahaaravalt kirjutatud. Võiks mõnele auhinnale kandideerida.
Kaitseväe ülesehituse osas sõna ei hakka võtma, sest see on väidetavalt usuküsimus aga Koljat pani nii palju mõtlema, et peaks ühe generaatori ning mõned kanistrid ostma ning ka natuke kulda, millel pole erilist numismaatilist väärtust.

[Kapten Trumm]

Kunnase võlu on selles, et ta suudab esitada probleeme (või mida ta probleemiks peab) lihtinimesele arusaadavas emakeeles. Lihtsalt loe ja naudi.
Tõsi, keda see kirja pandu ametialaselt kotib, võib-olla minu arvamust ei jaga (neil vaja hakata Kunnast tõrvama mõistagi).

Kui tähele panete, siis enamik teist on alustanud raamatu lugemist miskipärast Koljatist (ja mina) - miks, mis ise arvate?
Psühholoog ütles seepeale, et inimesel on mure ja ta otsib raamatu "murelikust" peatükist sellele kas lahendust või kinnitust....
Pidi olema täiesti alateadlik valik....

[Kriku]

Võlakohustuse võtmise teema - selleks, et riigil kohustus tekiks, ei peagi tegelikult volitusnormi olema. Küsimus ei ole selles, kas isikul, kelle traktor ära võetakse vms. tekib pärast sõja lõppu õigus hüvitist nõuda, vaid selles, ega juhuslikult operatiivselt tegutsevat ohvitseri lõpuks oma otsuse eest vastutama ei panda. Ülima tõenäosusega ei panda, aga selline võimalus või kartus mõjuks muidugi initsiatiivi pärssivalt küll.

OT: Eestil on vist siiamaani osa Vabadussõja võlgu maksmata... Kohustuse olemasolus ei kahtle keegi, aga poliitikud lihtsalt ei maksa.

[Avatar]

...enamik teist on alustanud raamatu lugemist miskipärast Koljatist...

Sest lootus positiivsele Taavetile aitab end negatiivsest Koljatist läbi närida. Vastupidi jääks Koljat ilmselt lugemata. Eestlaste kangelaslike tappa saamise lugude mahuti on üsna täis.

[mart2]

Kunnase võlu on selles, et ta suudab esitada probleeme (või mida ta probleemiks peab) lihtinimesele arusaadavas emakeeles. Lihtsalt loe ja naudi.
Tõsi, keda see kirja pandu ametialaselt kotib, võib-olla minu arvamust ei jaga (neil vaja hakata Kunnast tõrvama mõistagi)...

Mina ei näe, et Kunnast tõrvatakse tema esitatud probleemide pärast. Oletan, et enamus inimesi peab nende esitamist isegi heaks ja vajalikuks - tekitab arutelu. Teine asi on selles, et õhku visatud lahendused on mõnusad ilukirjanduslikud ning ei kattu enamuses võimaluste ja esitatud loo ajaraamiga.
Raha ei kasva puu otsas ja aeg ei ole kummist ...
Suurim probleem on tegelikult see teadlik vastandamine - tema (elik loo kangelane) versus EV ametnikud / tegevteenistuses olevad kaitseväelased. (selle saaks muidugi lahendada tema poolse riigipöördega?!)

... Tõsi, keda see kirja pandu ametialaselt kotib, võib-olla minu arvamust ei jaga (neil vaja hakata Kunnast tõrvama mõistagi) ...

Loomulikult ksf Kapten Trumm ei siuna siin teisiti mõtlejaid ...

[Kapten Trumm]

Mul on see küsimus, et KES täna taolises olukorras võtaks ette sellise veksli allkirjastamise?
Seda võibki raamatu suurimaks ulmeks pidada. Kõik muu on tegelikult saavutatav.
Mõistagi, nüüd öeldakse kohe, et ma ei jaga matsu ja üldiselt iga major kirjutab meil taolisi 280 milliseid veksleid välja.

[Kriku]

Ma loodan, et kui vaja on, organiseerib major tsiviilist vajamineva ressursi kohale toomise ja kui tsivilistid nõuavad, siis annab selle kohta neile mingi paberi ka. Küll hiljem selgitatakse, kui sõda läbi on. Operatiivselt on küsimus ikkagi selles, kas mingit "hiljemat" üldse kunagi tuleb.

Muide, mõnikord võib kergesti juhtuda, et ressursi paberi eest sõjaväele andmine on ka tsivilisti jaoks selle kõige otstarbekam paigutus. Parem anda omadele kui lasta vaenlasel riisuda või pommide alla jätta.

[mart2]

Mul on see küsimus, et KES täna taolises olukorras võtaks ette sellise veksli allkirjastamise? Seda võibki raamatu suurimaks ulmeks pidada ...

Kui eespool lugeda Veiko Palmi vastust, siis on ju selgelt viidatud Riigikaitseliste sundkoormiste seadusele, kus on sätestatud vastava õigusega isikud. Selleks võib olla ka väeosa ülem!

§ 11. Kaitseväe juhataja pädevus
(1) Kaitseväe juhataja:
...
(2) Kaitseväe juhataja ning talle alluvad ülemad kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal:
1) rakendavad eelnevalt Kaitseressursside Ameti määratud sundkoormisi;
2) määravad vajaduse korral lisasundkoormisi ning rakendavad neid.

... Mõistagi, nüüd öeldakse kohe, et ma ei jaga matsu ja üldiselt iga major kirjutab meil taolisi 280 milliseid veksleid välja.

Miks sa jäärapäiselt klammerdud Kunnase raamatu 280 milli külge? Äkki oleks tegelik number 700 milli või hoopis ainult 50 milli?
Kas 1,5 miljonit oleks majorile sobiv, kuid 25 miljoni jaoks peaks olema kolonel?

Rahu, ainult rahu ...

[Raubritter]

Kas saaks selle kusagilt ka e-raamatuna kätte?
Piiratud tiraažid ja lehepromo on 1990-date teema. Tänapäeval võiks asi käia siiski lihtsamalt.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tiraaž olnud 2000 eksemplari - ja kipub vist (tõesti) läbi saama..

Aga seoses hea minekuga on eeldada lisatrükki

[sada]

Mul on see küsimus, et KES täna taolises olukorras võtaks ette sellise veksli allkirjastamise?
Seda võibki raamatu suurimaks ulmeks pidada. Kõik muu on tegelikult saavutatav.
Mõistagi, nüüd öeldakse kohe, et ma ei jaga matsu ja üldiselt iga major kirjutab meil taolisi 280 milliseid veksleid välja.

Tahad väita, et suvalisele majorile ei ole mingi probleem sõjaajal paar kompaniid kuhugi tule alla saata aga vot kui peaks hakkama võlakirju väljastama, siis hakkab jalg värisema ja tuleb külm higi otsa ette, et äkki peab pärast sõda oma otsuste eest vastutama? Päriselt? Mina nüüd küll nii halvasti meie vanemohvitseridest ei arvaks. Sõduri tasemel kõlaks sarnane probleem umbes nii, et ma ei saa seda Javelini tolle tanki pihta ära lasta, äkki pean peale sõda raketi kinni maksma.

Kui see minu allüksusest paar elu päästaks siis arvan, et sõjaajal poleks küll probleemiks kasvõi triljonite eest veksleid välja käia. Eksistentsi lõpp vs. pankrott/maksevõimetus on täiesti erineva suurusjärgu probleemid, nii kodaniku kui ka riigi jaoks.

[Veiko Palm]

Küsin hästi rahulikult, et kas Sina, Trumm, lõpetad oma hüplemise teemalt-teemale ja lõpuks kavatsed vastata siin lehekülgede jooksul räägitule? Või jääbki lihtsalt nii, et

Kunnase võlu on selles, et ta suudab esitada probleeme (või mida ta probleemiks peab) lihtinimesele arusaadavas emakeeles. Lihtsalt loe ja naudi.

Kuidas siis Sinu jaoks on? Kas on "probleemid" või lihtsalt "probleemiks pidamised"? Või Sa lihtsalt kirjutad ja naudid?

Tsiviilkontroll.
Hajutatud formeerimine (millisel määral hajutada? milliste üksuste kaupa? linnakute kasutamine?).
Isikliku varustuse ja relvastuse kojuandmine (kulutatud ressurss vs saadav kasu).
Tsiviilvahendite kasutuselevõtt.
Ja kuidas siis see juhtimisstruktuur selle kõigega seotud on?