Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[vk1]

lätist tegelikult ka üks hea uudis, naine vestles hiljuti paar tundi tuttavaga riiast, kelle jutus oli tegelikult paar huvitavat punkti sees
- riias ja üldse lätis (v.a. võibolla päris daugavpilsis) on vene koolid juba suhteliselt varjusurma lähedal, ka venelased eelistavad läti koole.
- riias endas on läti keel tõusuteel (jah, ma tean et keel =/=, kuid siiski), vene keelt on kuulda rohkem riia mereäärseis rajoonides, kus palju nõuk. armee veterane-erusõjaväelasi jms.


kogu selle arengu põhjuseks oli natsionaalbolševike vene keele referendumi kolinal läbikukkumine - lõi õhu puhtamaks,ühiskondlikud jõujooned selgemaks. muide, suur osa referendumi läbikukkumisel oli ka rohkem lõimunud venelastel, kes olid olnud üsna tigedad ´´krt, meie õppisime keele ära, pingutasime ja nüüd mingid töllid, kes ise liiga laisad, tulevad siin ülbama, rsk.!´´

kui see kõik tõesti nii on, siis meie ´´nõrgimal lülil´´ on põhjust natuke optimistlikumalt tulevikku vaadata

[Roamless]

Lätis olemas selline partei, nagu Koosmeele keskus. Peale Savisaare minemapuksimist Eestis, on tegu regiooni ühe venemeelseima parteiga. Tunnen isiklikult mitmeid Läti (täpsemalt Riia) venelasi. Neil on asi ikka sama lõhestunud, nagu meil, on integreerunud tegelased, on vene šhovinistid, on nn hall mass (kui nendega viina võtta, siis need "erinevate fraktsioonide" venelased poksivad omavahel nii et vähe pole). Kusjuures võime oma Narva ja Lasnamäe venelastest rääkida, mida tahes, kuid 9 maid tähistatakse meil ikka väga tagasihoidlikult võrreldes Lätiga. Seal on ikka selline Vene ja nõukaatribuutikaga "pidu ja pillerkaar", et meil Narvas ja Pronkssõduri juures on isegi põhiklounide kohalolekul sellega võrreldes "väike tagasihoidlik" mälestusüritus.

[Che Latino]

Ohh:
http://arvamus.postimees.ee/3949093/pae ... anud-olema

[maksipoiss]

Ohh:
http://arvamus.postimees.ee/3949093/pae ... anud-olema

Jajah, vapper päästja ei mõnitanudki Kaitseväge ja liitlasi vaid lihtsalt juhtis korralagedusele tähelepanu . Et paraadilt puudusid vene trikoloorid ja puutini pildid?

[Castellum]

Ohh:
http://arvamus.postimees.ee/3949093/pae ... anud-olema

Jajah, vapper päästja ei mõnitanudki Kaitseväge ja liitlasi vaid lihtsalt juhtis korralagedusele tähelepanu . Et paraadilt puudusid vene trikoloorid ja puutini pildid?

See osundus ütleb juba enda eest ise: "koos jurist Andrei Vesterineniga"

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..aga kohalikel muulastel on see-eest jälle(gi) oma märter, kelle kurva saatuse üle halada..

VESTERINEN juristina on muidugi tühi koht aga küllap see vallandatud vorst hüaanatoomi abiga "jevropa kohtusse" upitatakse - ning tollest instantsist on ju meile ennegi paska tulnd

Muuseas, lahe näha ju, kuda aff on oma retoorikat (vahepeal) muutnud - nüüd ta enam ei irvitanudki Eesti (ja tema riigikaitse) üle - nüüd, tuleb välja, juhtis ta hoopis "tähelepanu puudujääkidele".. Huvitav millistele siis - et Eesti iseseisvuspäeva paraadi massilisus, formatsioonid ja rivisamm ei vastanud kremli kaanonitele vä

[Lemet]

Tra, tegelikult olla vaene päästja kõva häälega välja ütelnud selle, mida kõik mõtlevat...

[Roamless]

«Aga mis pederastide lipp see niisugune on?» kommenteeris S.Menkov Balti kaitsekolledži liputoimkonna möödumist. «Rahvas muidugi rõõmustab, et meil on sellised kaitsjad. Terve rahvahulk on kohal.» «Meie neegrid, oih, meie mustad sõbrad,» kommenteeris päästja ning lisas Kuperjanovi pataljoni kohta, et tegemist on «SS-laste lastelastega». «Kui kõik meie sõdurid on siin, kes siis piiri kaitseb?»

Seda siis nimetatakse tänapäeval "konstruktiivseks kriitikaks". Tule taevas appi! Muide, kas seda Vesterineni ei saaks samas vastutusele võtta viha õhutamise eest, kas ta polnud mitte üks, kes levitas nn Eesti jagamise kaarti oma Facebooki lehel?

[herman30]

Sarnasust on küll natugene:

[Castellum]

Sul on toodud õige vikerkaarelipp, seitsme värviga. Vikerkaarelippe kasutab üle maailma mitmeid kümneid eri liikumisi.

Õiged vikerkaarevärvid nt siit:
https://fi.wikipedia.org/wiki/Sateenkaari

Homode lipp pole päris vikerkaarelipp, seal on kuus värvi (six-band rainbow flag), kahe sinise asemel on üks sinine.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ohtralt juriidilis-lingvistilist pidetut möla aga eks see käib meil(-ülipüüdlikel eestlastel) asja juurde

Kirsti Vainküla
„Pohhui“ ja „SS-laste lapselapsed“ – kaitseväe paraadi sõimanud tuletõrjuja ei mõista, miks ta lahti lasti

Kaitseväe paraadist roppude kommentaaridega video teinud tuletõrjuja Sergei Menkov pole nõus enda vallandamisega ja kaebas Päästeameti kohtusse. Päästeamet lasi tema sõimu ära tõlkida.
Ettevaatust! Lugu sisaldab väga roppe sõnu.

„Muidugi, kui nii, lits, siis võib terve päeva käia, lits, ma panen selle praegu veel Facebooki ka kõik üles…“
Nii ütles päästeameti Tallinna Kesklinna komando rühmapealik-tuletõrjuja Sergei Menkov tänavu veebruaris vabariigi aastapäeva paraadi jälgides. Ta oli koos nelja kolleegiga valves ja istus Vabaduse väljaku servas tuletõrjeautos. Aga paraadi algus venis. Igav oli. Menkov mõtles, et ajaviiteks filmib paraadi.
Ta vürtsitas toimuvat venekeelsete roppude kommentaaridega ning pani 15minutilise video¬lõigu Facebooki üles. Kulutulena levima hakanud videot vaatas 50 000 inimest ja sellega oli Menkovi saatus otsustatud. Ta vabastati teenistusest. Menkov pole sellise kohtlemisega nõus.

Kuhu paraad jääb?
Viimased kümme kuud Sergei Menkov (57) enam tuletõrjujana ei tööta. Aga kui möödub tossavast prügikastist, mõtleb kohe: mis seal põleb ja kaua see põlenud on. „Kogu aeg on instinkt üleval. Päästja pole kunagi endine – ta jääb elu lõpuni selleks,“ ütleb 28 aastat ja 9 kuud tuld tõrjunud Menkov.
Sergei juhendamisel päästeti 2002. aastal Pühavaimu kirik suuremast hävingust. Ta on tulest välja toonud 20 inimest. Ühe põlengu ajal tõi ta mööda redelit alla kaks vanainimest ja sai selle eest elupäästjamedali.
Kunagi ei lähe Menkovil meelest psühhoneuroloogiahaigla patsientide karjed, kes jäid tulle 1996. aasta veebruaris. 19 haiget hukkus, õues oli 25 kraadi külma.
„Me ei saanud neid majast välja, nad olid trellide taga, nägin, kuidas nad põlevad...“ mäletab Menkov. Ta on kustutanud sadu põlenguid, korra ka ise vingumürgituse saanud ja haiglasse sattunud.
„Mind õpetati nii – mina pean tuld ründama. See on Ameerika taktika. Ohtlik. Paljud hukkuvad, kuid see on efektiivne. Jah, paljud ehk mõtlevad, et põleb ära, kindlustus maksab – seegi on taktika, aga kui on võimalik tule kallale minna, siis tuleb minna.“
Menkov võtab sisse asendi, nagu oleks tal voolik käes ja tulekahju siinsamas.
„Luure peab olema. Juba autost näen, mis värvi suits on,“ selgitab Menkov. Kui on valge, siis juba kustutatakse. See on aur. Kui on must, põleb keemia, nafta, kummid ja muu selline asi. Hallikas-kollakas suits tähendab, et tulekoldes puudub hapnik, võib plahvatada…
„See on mehe töö. Meil on paljud läinud staapi tööle, kuid tulnud tagasi. Bürokraatia pole mehe töö. Meil on,“ räägib kahe lapse isa ja kolmekordne vanaisa.
Aga mis siis juhtus tubli tuletõrjuja ja vanaisaga tänavu paraadil, et ta ropendama kukkus ja tööst ilma jäi?

Kus kõik on?
„Me olime kaitses, valmis, et kohe reageerime,“ räägib Menkov oma elu pea peale keeranud päevast. „-Ootame, millal see paraad algab, oleme juba väsinud sellest… Poolteist tundi oodanud. Midagi ei näe. Millal see paraad siis algab? Vaatame, inimesed on siin-seal, aga ei ole paraadi!“ Kõik mehed olid ninapidi telefonis. Ja kui esimene „karp“ mereväelasi tuli, hakkas Sergei filmima.
Tulid lipumehed, kolm meest. Nende selja taga mereväelased. Siis ei tulnud kedagi.
„No kurat, mis siis juhtus…“ mõtles Menkov. „On paraad või ei ole? Miks on nii suured vahed jäetud? Igaühte ajab ju see ropendama!“
Ja sündiski näiteks selline sõnavaling (väljavõte Päästeameti ametlikust tõlkest): „Ei, seal on veel, vot lits, on laiali venitatud, kolonnide vahe on, oma, lits 30 m, türa otsa, isegi rohkem, oma 50, ma nikun, vot see on paraad, ehhee!“
Siin toobki Menkov ette ropendamise peamise põhjuse – paraad venis!
„Eesmärk polnud kedagi solvata! Aga kuulge – kui sa vaatad seda paraadi, siis mis see oli? Kus on inimesed? Ei ole ju kedagi. Mida ma niisama siis vaatan? Muidugi ma pean eetri täis rääkima, sest pausid olid nii suured. See jutt tuli iseenesest.“
Menkov võtab kõik sõnad omaks. Ta ei häbene. Ta on teatris ja filmis hullematki kuulnud.

Järgneb paraadivideo tõlge:
Eesti spetsnazi omad, ..., roheline sektor, viisakad inimesekesed, ehee, kõik?
Ei, seal on veel, vot, lits, on laiali venitatud, kolonnide vahel on, oma, lits, 30 m, türa otsa, isegi rohkem, oma 50, ma nikun, vot see on paraad, ehehee!
Muidugi, kui nii, lits, siis võib terve päeva käia, lits, ma panen selle praegu veel Facebooki ka kõik üles. Oo, lits, kindral läheb, üleni medaleid täis riputatud, kus ta küll võitles, türa otsa?
Saksa lipp. Mis, sakslased või? Prantsuse leegion, lits, meid päästavad need 4 inimest, lits.
Poolakad, lits. Ei, need on leedukad, leedukad, lätlased, blin, poolakad, poolakad ¬¬¬¬¬¬– need on ju vanad sõjamehed, see on kõik selge.
Ja kõik? Aga ei, sealt kusagilt 100 m kauguselt nurga tagant tuleb veel keegi, jah, lits, Moskva, lits, kadesta, lits, vahi, kui palju vägesid tuleb meie tänavaid mööda, blin …
See on ju lihtsalt üle mõistuse, a mis lipp see on, pederastlik mingi või? Kõik? Aga ei, seal on veel kusagil.
Oo, niku sinu ema, kuulete lennuki häält? See on ju pizdets[ii], NATO kaitsjad, lits, a seal vist, lits, mingisugune droon lendas.
Ee, paraad! Lits, niku sinu ema, seal kusagil nurga taga, veel päris kiriku juures, mitte munnigi, kilomeetri peale, lits, on välja veninud.
Aa! Need lähevad nähtamatud väeüksused! Aa, niku sinu ema, ma sain sust aru, lits, kindralid on ees, aga tagapool, lits, nähtamatu rinne, lits, niku sinu ema, vot see on alles, türa otsa, ohujet![iii]
Isegi mat’iga ja hakka pikkima, lits, no on ikka kindralid. Vot pikk tropp läheb, lits, teda on kaugele näha.
Kuperjanovi pataljon on see, jah? Või kes see on? No vot sellest ma saan juba aru, aga seal läks ainult ohvitserkond, aga siin, muidugi, jah.
Ja läksid, ah, vaata, seal veel miski 300 m tagapool tuleb keegi, ja-ah.
Rahvas muidugi rõõmustab, et neil sellised kaitsjad on, näe, terve rahvasumm, vaata, seal nad on.
Noh, olen juba poolt Eestit näidanud. Kus järgmine vägi on? Näe, tulevad, tulevad, seda teile televiisorist ei näidata.
V a h i p a t a l j o n. Kuidas seda tõlgitakse? Jälgimispataljon, jah? Vahi-, vaatepataljon, vahi, vaata, vahi, jah?
Oo, lumeinimesed lähevad, inimesed valges, Viru, jalavägi, blin … kõik väed toodi siia, aga kes siis piiri valvab?
Vot, meie neegrid, oi, meie sõbrad, mustad.
Ameeriklased. Aga kes need on, väikese punase lipuga? Ka ameeriklased? Saabaste järgi näen, et ameeriklased.
Meil käisid niiviisi süüdimõistetud (lits)[iv], selles, trahvipataljonis, ilma vöörihmadeta, lits, aga neil terve vägi, ameerika oma.
Ooh, piraadid lähevad. Kuperjanovi pataljon, ütlevad veel, et meil ei tohi filmida, vaatas minu poole nii, näod tõsised kõik. SS-laste lapselapsed, a poisid on kuidagi maha jäänud.
Need on tuletõrjujad või, kes lähevad? Või kes need sellised on? Vaata, kõik on üleni medaleid täis, kus ta sõdis? Need on miskid teistsugused, need pole meie omad. Kelle väed need on? Prantslased vist, jah.
Ja kõik? Ei, seal tagantpoolt tuleb veel kaks kindralit, mingisugused, ei hoia rivisammu, aga hea küll, midagi hirmsat ei ole, aga kes need sellised on?
Trelva, need pole Eesti lõvid.
Oi, seal kaugel on veel keegi maha jäänud.
Miks keegi hurraa ei hüüa? Taustaks on selline vinge muusika, et ehee, ja-ah, siin ei jõua järgmisi ära oodata.
Kõik? Ee, sealt tuleb veel keegi. Jah, muidugi, niiviisi kolonne venitada, on ohoo.
Ja kelle see lipp selline on?
Oh, tüdruk rivis!
Näha on, et tudengid tulevad veel tagapool, no need on kindlalt kodumaa kaitsjad. Need – nagu kokku kogunevad, raamatute-sulepeade-joonlaudadega – , oeh, tal on rapiirid!
Sa vaata ainult! See on professuur.
Politsei! Isegi mingisugust laulu laulavad. Sapöörid, või kes see seal läheb, aah? … Vertuhai[v].
Siin on meie päästjad. Aga kes need sellised on? Üldse esimest korda näen.
No nüüd läks tehnika, kusagil kaugel-kaugel. Mu jumal! Kaks tanki.
Eh, laon selle kõik moskvalastele naermiseks välja.[vi]
Vot nii, nalja ja teravmeelsusega, võtab meie rahvas esimest maid vastu.
Ronin teie katusele? Roni peale!
(Peatati)

blin – блядь’i (eesti k lits) viisakam asendus, tõlkes ’pannkook’
[ii] pizdets – ¬vabatõlkena näit ’täitsa perses’ vms, (üliuniversaalne väljend)
[iii] ohujet – vabatõlkena näit ’no mine perse’, ’täitsa lolliks võib ju minna’ vms
[iv] (…) ebaselgema diktsiooniga
[v] slängis vangivalvur
[vi] et nad saaksid selle üle naerda

„Kas ma ütlesin kellegi kohta konkreetselt, vahi, ta on jobu, läheb seal?“ küsib Menkov ja vastab: ei. „Mina kasutasin roppusi ainult sidesõnadena.“
Kui ta nägi kaugelt lähenemas lippu, millel vikerkaarevärvid, ei saanud Menkov aru, mis pataljon see on. Siis ta ütleski nii (väljavõte Päästeameti tellitud tõlkest): „See on ju lihtsalt üle mõistuse, a mis lipp see on, pederastlik mingi või?“
Kui tuli tehnika, kommenteeris Menkov: „No nüüd läks tehnika – kusagil kaugel-kaugel. Mu jumal. Kaks tanki.“
Sellest lausest sai inspiratsiooni ka näitleja Ott Sepp, kes tegi sellest oma stand-up-kavasse terve sketši. Sepp seisab paraadil ja näeb – tuleb tank. Vaikib 15 sekundit. „Veel üks tank!“ Rahvas saalis aplodeeris. Paraadi tögamine jõudis kohale.
Kui paraad lõppes, läks Sergei tagasi Kesklinna komandosse. Kella 15 ajal pani ta video Facebooki üles ja jagas seda kõigile, kuigi tegelikult tahtis näidata vaid oma sõpradele. Kolme tunni pärast jõudis video Youtube’i, Menkov käskis selle kohe maha võtta (võeti ka), kuid tegu oli tehtud – õhtuks oli kogunenud 50 000 vaatamiskorda.
Sõbrad irvitasid, kuid Sergei manitses neid mitte naerma: „See on tegelikult kurb!“
„Meie, eestlased ja venelased, saame sellest teemast ühtemoodi aru – paraad venis! Me ju käisime kõik nõukaajal paraadil, kõik oli korraldatud. Teadsime, et kolonnide vahel mingit vahet jääda ei tohtinud.“ Sergei meelest oleks olnud ilus, kui Kaitseväe paraadil läheks kõik kiirelt üksteise järel.

Palume tööle mitte tulla!
25. veebruari hommikul kell 8 lõppes Menkovil vahetus. Enne kojuminekut helistas talle Päästeameti pressitöötaja, kes käskis video Facebookist maha võtta. Menkov ei võtnud, kuid piiras ligipääsu. Siis teatas komandopealik, et „võid tööle mitte tulla, oled teenistusest kõrvaldatud. Algab distsiplinaarmenetlus.“
28. veebruaril nõuti Menkovilt seletuskirja, mida ta tegi paraadil. Menkov kirjutas: „Olin valves, istusin autos ja ootasin, millal paraad läheb mööda. Kõik.“
31. märtsil vabastas Päästeameti peadirektor Menkovi teenistusest. Põhjus: rühmapealik-tuletõrjuja Menkov oli ropendamisega kaotanud kolleegide usalduse. Video on solvav ja ebaeetiline. Käskkirjas seisab, et Menkov päästeametnikuna laimas ja halvustas teisi riigiasutusi ja välisriikide esindajaid.
„Mulle heidetakse ette, et mina rikkusin oma ametnikueetikat. Kuna ma olen päästeametnik, kas ma siis ei tohi väljendada oma mõtteid?“ küsib Menkov. Ta mõistaks karistust, kui oleks läinud põlengule ja alustanud seal filmimist: „Näete, siin on joodikud, raisad, panid põlema maja. Ise olete süüdi, jobud. Ma ei kavatsegi teid päästa.“
Sel juhul nõustuks ta teenistusest vabastamise otsusega. Aga praegu, arvab Menkov, on ta vallandatud oma arvamuse väljendamise pärast.
Kohtul tekkis küsimus, kas päästeamet on üldse venekeelseid kommentaare analüüsinud. Kuna tõlge puudus, ei saanud kohus hinnata Menkovi süüd ega seda, kas karistus oli propotsionaalne.
Või on küsimus vene rahvuses, ehkki Menkov kõneleb puhast eesti keelt? Sellele viitab tema sõnul üks teine juhtum. Kaitseliidu avalike suhete osakonnas töötanud kunagine telediktor Urmas Reitelmann nimetas mullu Facebookis pagulasi „Euroopasse valgunud saastaks“ ja 300 000 Eestis elavat venekeelset elanikku „300 000 parasiteerivaks tiblaks“. Reitelmanni ei vabastatud ametist, vaid viidi teisele tööle.
Aprillis kaebas Menkov ametist vabastamise kohtusse, ta nõuab käskkirja tühistamist ja hüvitist – Menkov palub hüvitise suuruse ise kohtul määrata. Menkov oli päästeametis kõige kauem töötanud rühmapealik, tal pole olnud ühtegi tööalast rikkumist. Ta kavatses töötada veel seitse aastat, selle ajaga oleks ta teeninud 91 000 eurot. Kuna avaliku teenistuse seaduse muudatuse tõttu ei saa teda tööle ennistada, kaotab Menkov tublisti pensioni suuruses. Praegu saab 25 tööaasta eest teenistuspensioni – 40 protsenti palgast. Kui ta oleks töötanud 30 aastat (nagu plaanis), kasvanuks teenistuspension 50 protsendini.

Päästeamet tellis tõlke
Päästeamet leidis juunis, et Menkovi „kommentaarid videole pole mitmeti tõlgendatavad“ ja tõlget polegi vaja.
Oktoobris saabunud halduskohtu määrus põrmustas selle seisukoha. Menkovi ametist vabastamise käskkirja nimetati „üldsõnaliseks ja ebamääraseks“. Kohtul tekkis küsimus, kas päästeamet on üldse venekeelseid kommentaare analüüsinud. Kuna tõlge puudus, ei saanud kohus hinnata Menkovi süüd ega seda, kas karistus oli proportsionaalne. Seega tuleks käskkiri tühistada. Kohus andis Päästeametile erandkorras võimaluse täiendada oma tõendeid. Päästeamet telliski videole tõlke.
Menkovi tasuta juriidiliselt nõustav Andrei Vesterinen selgitab, et tõendite esitamine kohtumenetluses on vastuolus seaduse ja Riigikohtu otsusega. „Päästeamet oleks pidanud juba distsiplinaarmenetluses esitama tõendid, kuidas Menkov ikkagi soovis riivata teiste tundeid. Nüüd soovib Päästeamet oma vigu parandada kohtus,“ imestab Vesterinen.
Päästeameti pressiesindaja Annika Koppel möönab, et tõlke küsimus tõusis kohtumenetluse käigus. Kuid tõlketagi on Päästeamet kindel, et Menkov halvustas „nii Päästeameti kui ka teiste Eesti riigi institutsioonide väärtusi ning levitas seda sihilikult ja avalikult“.

Kas blin on pannkook või midagi veel?
17. oktoobril esitaski päästeamet kohtule video tõlke, kuid palus istungi vähemalt nende tõlgete arutamise ajaks kinniseks kuulutada. Näiteks iga mõistlik inimene saab aru, et järgnevad sõnad on riigiametnikule kasutamiseks lubamatud. Menkov kasutas venekeelseid sõnu ja väljendeid, mis on eesti keelde tõlgituna järgmised: блядъ – lits, ни хуя – mitte munnigi, стропа – pikk tropp, еб твою мать – niku sinu ema, снежные люди – lumeinimesed (EKSS, Tln, 2009 on lumeinimene oletatav ürginimeselaadne karvane olend), внуки СС-овцев – SS-laste lapselapsed, педарастический – pederastlik, блин – otsetõlkes pannkook, litsi viisakam asendus, пиздец – vabatõlkena „täitsa perses“, охуеть – täitsa lolliks võib minna, no mine perse jms.
„Ma ei tea, keda ma solvasin,“ ütleb Menkov.

[Lemet]

Väga leebe tõlge...kontekstis tuleks ju tõlkida, et Kupi poisid pole mitte "mahajäänud", vaid pigem ikka "alaarenenud". Ja sedasorti asju on seal palju...

[Roamless]

Ma ka ei mõista, kuidas nüüd tahetakse väita, et sulaselge vene šhovinistlikus stiilis mõnitamine, on nüüd järsku "kriitika paraadi korralduse aadressil". Ekspressis võiks välja tuua, ka mis masti mees Vesterinen ise on.

[Che Latino]

...
Natuke kannatust, uus teadusharu yanatoomia avab silmad!

[soul]

Seitsmekümne seitsme pagulase elust antakse iga paari nädala järel põhjalik ülevaade, kuid seni pole meedias olnud ühtki artiklit tuhandetest uusimmigrantidest, kes saabuvad siia Venemaalt ja endistest SRÜ riikidest, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

http://arvamus.postimees.ee/3960803/kai ... 1482505759

Seitsmekümne seitsme pagulase elust antakse iga paari nädala järel põhjalik ülevaade, kuid seni pole meedias olnud ühtki artiklit tuhandetest uusimmigrantidest, kes saabuvad siia Venemaalt ja endistest SRÜ riikidest, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Miks ei taha me teada, kui paljud viimastel aastatel tulnud nn uusvenelastest on Eestis töö leidnud, kuidas neil läheb ja millised on nende väljavaated Eestis hakkama saada?

Statistika järgi on ida poolt Eestisse tulnud inimeste arv aga aasta-aastalt kasvanud – märgatavamalt umbes 2006. aastast. Eelmise aasta 6000 immigrandist olid pooled venekeelsed. Ohumärk on aga see, et rahvastikuteadlaste sõnul sukelduvad Venemaalt ja SRÜst tulijad peamiselt venekeelsesse ellu. Ja seda ajal, kui eesti keele mitteoskamine ja töövõimaluste piiratus on üks peamisi rahvuslike, sotsiaalsete ja majanduslike lõhede tekitajaid. Kehv integratsioon on juba niigi meile tagajärgi toonud – muukeelsete hulgas on rohkem väiksema sissetulekuga inimesi, rohkem töötuid ja halvale teele kaldujaid ning seepärast rohkem ka neid, kes Eestit halvustavad või unistavad suurest riigist.

Fakt, et igal aastal tuleb Eestisse vaat et Otepää-suuruse linnakese jagu nõukogude taustaga inimesi, peaks meid mõtlema panema nagu pagulaste puhulgi – mis neist edasi saab ja kas me aitame neil vajalikul määral Eesti ellu sisse elada? Me ei saa muuta enam seda, mis puudutab aastakümneid Eestis elanud venelasi, kes tulid siia teise riigikorra ajal, kel olid oma elu ja tuleviku suhtes hoopis teistsugused ootused, kuid me saame muuta uute immigrantide suhtumist ja käitumismalli.

Kahjuks ei tõmba eesti keel ja meel neidki, kellelt seda eeldaks. Oktoobris kirjutas Jaak Prozes Sirbis, et siinsetel soomeugri rahvastel on tendents hoopis venestuda ja seda veel 25 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist! Seega fakt, et meile tuleb igal aastal tuhandeid venekeelseid uusi immigrante, mõjutab Eesti tulevikku rohkem kui pagulased või Euroopast tulevad tippspetsialistid, kes viie aasta pärast on siit lahkunud.

Samas peaksime ka teadma, miks on ida poolt tulevate immigrantide arv kasvanud? Venemaa poliitilistes avaldustes sarjatakse Eestit kõvasti. Samuti pole siin heldet sotsiaalsüsteemi ega erilisi töövõimalusi. Lisaks on Eesti ja Läti saanud otsaette sildi kui venelaste diskrimineerijad, mis peaks tulijaid pigem pelutama kui tõmbama.

Kui hiljuti avaldati Inimõiguste Instituudi tellimusel tehtud uuring uus-sisserändajatest, mainiti artiklites ja uudistes vaid põgusalt, et oluline osa immigrantidest tuleb Venemaalt ja endistest SRÜ riikidest. Isegi EKRE ja IRL, meie tulised rahvuslased, ei ole sel teemal sõna võtnud. Kirjutame vaid moslemitest või mustanahalistest ja muretseme nende, mitte aga kümneid kordi suurema arvu inimeste pärast. Kohati meenutab olukord Benny Hilli nalju, et sellal kui ühte väikest mehikest klohmitakse ja tema sisenemist takistatakse, jookseb selja tagant ilma takistuseta läbi suur inimparv.

Noorte venelaste imetlusväärne eesti keel

Kuid venelastest uusimmigrantidest ei taha ma kirjutada sugugi negatiivsest aspektist.

Pärast pagulaskriisi algust on eestlaste suhtumine venelastesse märgatavalt paranenud, isegi kommentaarides, kus kirutakse mustanahalisi ja moslemeid, räägitakse venelastest kui omadest. Paljud ettevõtjad on avalikult öelnud, et kui saaks, avaks nad uksed venelastele, ukrainlastele ja teiste endiste nõukogude riikide tööjõule. (Mis sest, et mu vanaisa pööraks selle jutu peale hauas ringi.)

Jah, Eestis elab ja töötab väga palju äärmiselt intelligentseid ja meeldivaid venelasi, kellele tahaks teha sügava kummarduse. Nõukogude ajal poleks uskunud, et tuleb aeg, kui nii paljud vene noored räägivad puhast eesti keelt või et vabas Eestis võivad poliitilisteks liidriteks tõusta vene taustaga inimesed. On märgata, et eesti keeles hariduse saanud venelastes on midagi muutunud, nad oskavad märksa paremini mõista eestlase hingeelu, isegi kui nad kõigi vaadetega ei taha (veel) nõustuda.

Mitmedki eestlased, sh kultuuriinimesed on saanud tänu soojadele sõbrasuhetele häid ametikohti Venemaal ning eestlaste seas on jätkuvalt neid, kellele vene kultuur on südamelähedasem kui Vabadussõda või 1920.–30. aastate Eesti elu ja lood. Ükski taanlane või norralane ei saa aru, miks nii suur hulk üle 50-aastastest eestlastest kuulab vene laule, pisar silmas, või vaatab euroopa filmi asemel meelsamini Šuriku seiklusi või Moskvat, mis pisaraid ei usu. Ja paljud põllumehed tahaks teha Euroopa «ülbete ja rikaste» asemel äri hoopis Venemaaga, mis sest, et venelane kord peksab, kord armastab. Ehkki ükski eestlane ei unusta veel niipea esivanematele tehtud ülekohut, sh Siberit ja vangilaagreid, näitab inimlik tasand eestlaste leebumise märke.

Eesti integratsioonipoliitikas on unustatud ära üks väga oluline asi. Nimelt see, et vabatahtlikult ei taha ükski võõras eestlaseks saada, vaid selleks on vaja präänikut, mille sees peidab end sundus. Nii on igas lääneriigis. Kui meile jääb mulje, et välismaal kõigutavad immigrandid jalgu ega tööta, siis Rootsi, Taani, Saksamaale ja mujale sõites avastate, et enamik neist, sh vähese haridusega sissesõitnud, olgu kahekümnesed või kuuekümnesed, õpivad kohaliku keele kiiremini selgeks kui Eestis aastakümneid elanud inimesed. Olen tõsiselt kade olnud, kuidas Albert Ghanast, Nizar Süüriast ja Julia Venemaalt räägivad vaid pooleaastase koolituse järel Taanis olmetasandil kohalikku keelt. Taani keelt, mida pole sugugi lihtne õppida, eriti selle hääldust.

Aafriklased, araablased, isegi venelased, kes Lääne-Euroopasse on läinud, ei ole keelt selgeks saanud õpijanust, vaid ikka majanduslike huvide tõttu: saada tööd, raha (toetusi), elupaika ning elada tulevikus rahulikku-turvalist elu. Toetused, hüved jm on igas riigis seotud keele-, töö- jm nõuetega. Isegi Rootsis, mis näiliselt kummardab sissetulijate ees, ei saa mitte ükski inimene tööd rootsi keelt oskamata ega Rootsis oma haridust/kutseoskust täiendamata. Lääneriigid ei lase erinevalt Eestist ja Lätist sissesõitnutel pähe istuda, näiteks ei nõuta rootslaselt kunagi sissesõitnute emakeele oskamist.

Ja mis toimub Eestis? Kõik võivad rahulikult oma keelt rääkida, eesti keele oskus polegi nagu oluline. Selle taustal võib küsida, kas Eesti on ikka iseseisev riik, kui me ei julge või ei taha end vajalikul määral kehtestada? Seega, kui immigratsioon üha suureneb, kui tulijate huvi on majanduslik, siis tuleks seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides tugevamalt mõjutada, kallutades-painutades tulijaid meie järgi, mitte vastupidi.

Kui seda kohe ei tee, on hiljem raske midagi nõuda või ultimaatumit esitada. Mida annab teha, et uusimmigrandid idast õpiks kohalikku keelt, nagu nad teevad läände minnes? Tuleb riiklikul tasandil otsustada, et teisiti Eestis elades hakkama ei saa (mis sest, et on näiteid, et saab). Eesti keel olgu nagu pilet või viisa, millega tulevad kaasa kõik muud hüved ja ka isikliku arengu võimalused. Alles siis tekib inimesel vajadus ja huvi õppida.

Eestis ei tohiks enam olla tähtajatu lepinguga töökohti, kus saab töötada eesti keelt oskamata (see on isegi ohtlik, kui ei saada aru näiteks ohutusreeglitest). Kui muu ei aita, võiks eesti keele õppimise mingiks perioodiks siduda tuleviku hüvedega – miks mitte kas või maksusoodustuste või esimestel aastatel üürikulude hüvitamisega, sest tänapäeva maailmas paneb raha rattad käima, see on ju peamine tegur, miks üldse riigist riiki liigutakse.