Kaitseväelase eripensioni ärakaotamisest

Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Pensioniea muutmine

Postitus Postitas Lemet »

Huvitav, et selline militaarinimesi eluliselt puudutav teema on siin kajastamist saanud vaid riivamisi. Neeme Väli tänases Päevalehes.

http://www.epl.ee/artikkel/493726
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Huvitav, et selline militaarinimesi eluliselt puudutav teema on siin kajastamist saanud vaid riivamisi.
Mida siin ikka targutada või esineda.Olukord on hetkel just selline nagu ta on. Ja mis edasi saab... :dont_know:

Võiksin kasvõi homme pensile minna - ja siis? Ega me ikka reaalselt ei ole üks osariik, kuigi virisejad sellele sageli viitavad.

terv
o
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Kaitseväelase eripensioni ärakaotamisest

Postitus Postitas Kriku »

Oli ka aeg: valitsus leppis kokku eripensionite kaotamise.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL - Kriku) sõnul muutub reformijärgselt olukord õiglasemaks: „Eripensione rakendati omal ajal, et kompenseerida riigiteenistujate väikest palka, kuid kuna tänasel päeval on pilt teine, pole pensionite osas inimeste ebavõrdne kohtlemine õigustatud.“
:wall:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See 635 eurone keskmine kaitseväepension muidugi võimaldab lausa loti lõua alla kasvatada.
Tunnistan, et ma ei teadnud selle suurust - arvasin, et umbes samasuur kui kaitseväelase palk umbes.... :?
Nimetatud ametnikel on tegelikult kõvasti ametialaseid piiranguid (nt teise töökoha pidamine), mida tavainimesel pole.

Mulle meenus nüüd kunagine siseminister Jüri Pihl, kes ütles maha sellise lausungi (jutt oli päästjate senise 1 ööpäev tööl, 3 ööpäeva vaba graafiku kaotamises - väga paljud päästjad aga peavad ka teist töökohta lisaks oma madalapalgalise päästjatööle, mida tehaksegi vabadel päevadel) - ME tahame, et päästjad oleks puhanud :D

Saab siis näha, palju see õigluse suurendamine Riia mäel järjekorda vähendab.

Meenutaks taas ühte ammust artiklit, mida mulle meeldib personaliteemade juures meenutada (tavaliselt ei suvatse ka keegi midagi vastu väita):
http://parnu.postimees.ee/233005/erik-r ... -nii-rikas
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kriku kirjutas: Oli ka aeg: valitsus leppis kokku eripensionite kaotamise.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL - Kriku) sõnul muutub reformijärgselt olukord õiglasemaks: „Eripensione rakendati omal ajal, et kompenseerida riigiteenistujate väikest palka, kuid kuna tänasel päeval on pilt teine, pole pensionite osas inimeste ebavõrdne kohtlemine õigustatud.“
Kapten Trumm kirjutas:Saab siis näha, palju see õigluse suurendamine Riia mäel järjekorda vähendab.
..ma siis prognoosiks ka, et kui järgm 3a (2017-2019) võib KVÜÕA veel arvestada keskmiselt hea täituvusega Sõjakooli põhikursusele, siis alates 2020.suvest kukub sissetahtjate arv tuntavalt :roll:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kriku »

Teiselt poolt on ka praegu omajagu ohvitsere, kes pensioniajani ei teeni. Mõni isegi siin foorumis :)

Kui noormehel on valikus näiteks kaitsevägi ja ajalugu, siis on KV ka pärast eripensionite kaotamist rahalises mõttes mõistlikum valik. Mind häirib kõige rohkem see idiootlik iva, et eripension pidi kompenseerima palga väiksust. Ei pidanud ja seda on Kunnas jt. arvamusartiklites mitu korda selgitanud. Eripension kompenseerib seda, et kõnealused kodanikud ei saa paratamatult väheneva füüsilise võimekuse tõttu omandatud erialal töötada üldise pensionieani.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Fucs »

Mul poiss nt. ei läinud 2012 sõjakooli eripensi pärast, ega palganumbrite pärast, vaid põhimõtete pärast ja ideelistel kaalutlustel. Kunagine võimalik eripension oli motivaatorite hulgas kõige viimane asi...tegelikult ei olnud motivatsioonilistis üldse.
Vbl on siis vähene erand.... :roll:

...samas....
Martin Herem 2015 kirjutas:Isamaalisus ei ole esikohal. Põhilised on väljakutsed ja kindel töö. Nähakse, et see leib võib olla peenike, aga pikk. Sealt tagant hakkab tulema lisapõhjuseid – näiteks oht riigile. Me näeme teist aastat järjest, et 600 eurot stipendiumi on sisseastumise ajendina alles 4.–5. kohal.
http://riigikaitse.postimees.ee/3329761 ... a-vasaraga


ja KRA uuringud

2011
KRA2011.png
KRA2011.png (40.79 KiB) Vaadatud 10148 korda
https://www.icds.ee/fileadmin/media/icd ... A_2011.pdf

2012
KRA2012.png
https://www.icds.ee/fileadmin/media/icd ... 202012.pdf

Kuid...

kui teha küsitlus tingimuste kohta, siis saabki vastata ainult tingimuste kohta (IMHO ei puuduta ega näita küsitlus oluliste põhivalikute motiive, vaid järjestab pakutavad tingimused pingeritta). Aga pingeritta tuleks panna tingimuste loetelu asemel põhimotiivid (või need lisada). Elik tabelist puudub rida nt. mingis sellelaadses sõnastuses, nagu: "Saan panustada kodumaa/isamaa/pere kaitsesse"

Kui küsitluse vastusevariantides puudub mõni oluline võimalik motiiv, siis ei saagi seda ju vastusevariandina valida.

Kas on kusagil ka uuring-küsitlus põhimotiivide kohta, kus on küsitud otse, miks valisid elukutselise sõjaväelase karjääri?

Kus oleks vastusevariandid a`la
"isamaalistel kaalutlustel"
"materiaalse kindlustatuse kaalutlustel"

...need oleks kaks kõige enam huvipakkuvat põhimotiivi ja sinna vahele mahub veel muidugi igasuguseid muid võimalikke põhjuseid/motiive, mis kõik võivad küsitluses sees olla....

ja siis oleks kokkuvõte, kust selguks vahe ka just nende kahe põhimotiivi võrdlusest?
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas A4 »

Suhteliselt madal tänane keskmise eripension (või madalana tunduv) tuleneb sellest, et suure osa tänastest KV eripensioni saajatest moodustavad juba 1990. aastate lõpus või 2000. aastate teises pooles teenistusest lahkunud inimesed, kes lahkusid suhteliselt madalatelt ametikohtadelt, tolleaegsete suhteliselt madalate palkade pealt ja kohati ka suhteliselt lühikeste staažidega. Järgmistel aastatel hakkab pensionäride arv hüppeliselt kasvama ja suurenema ka keskmine eripension (nii absoluutnumbrina kui ka suhtena rahvapensionisse). Pakun, et u 10 aasta pärast pole see 600 eurot enam mitte keskmine, vaid heal juhul minimaalne KV eripensioni suurus.

Mina isiklikult seda KV eripensionit mingiks kohutavalt halvaks asjaks ei pea. Aga ei arva ka eriti, et see on tegevväelasele hädavajalik asi, ilma milleta kohe kuidagi hakkama ei saa ja mille puudumine tulevikus KV personali kohutavasse hädaorgu heida. Või õigemini, on terve rida asju, mis viitab, et see eripension tegelikult eriti ei täida neid eesmärke, mis talle omal ajal omistati. Näiteks:
- Suurem osa tegevväelasi lahkub tegevteenistusest niikuinii enne tegevteenistuspensioni väljateenimist, sh paljud lahkuvad kõigest mõned aastad enne, kui neil vajalik staaž täituks. Ehk, kui see eripension oleks asi, mis kohutavalt motiveeriks inimesi teenistuses püsima, siis suurem osa tegevväelasi üritaks vähemalt need 20 aastat vastu pidada ja siis lahkuda.
- Ja kui tohutu hulk, st suure staažiga tegevväelasi lahkub erasektorisse parema elu peale, siis ei päde eriti ka väide, et kaitseväeteenistus on niivõrd eriline ja spetsiifiline valdkond, et seal pikalt teeninud inimesel ei ole enam tsiviilsektoris midagi peale hakata.
- Pole näinud ühtegi uuringut, mis viitaks, et tegevteenistuspensionile jääjate tervislik seisund ja füüsis oleks keskmiselt kehvem kui teiste samavanuste oma, pigem vist ikka vastupidi. St ei saa öelda, et pärast 20 või 30 aastast tegevteenistust on tegevväelase tervis nii kehv, et ta enam töötada ei suuda ja suudab vaid pensionär olla.
- Ja eelnevaga koosmõjus – inimeste keskmine iga muudkui tõuseb ning meeldib see meile või mitte, aga tulevikus polegi enam väga võimalik see, et inimene jääb 50-aastaselt pärast 20-30-aastast teenistust lihtsalt pensionile.
- Nendel, kellel tõesti on teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehädad, on aga loodud selline vajaduspõhine ravi- ja tagatiste pakett, millel oma helduselt pole võrdset ei era- ega mujal riigisektoris. Jah, 1990. aastatel sellist paketti polnud ning eripension oligi osaliselt mõeldud sellisteks juhtudeks. Ainult et erinevalt eripensionist rakendub see nn veteranipoliitika koheselt (ja olenemata staažist), mitte alles pensionieas. Ja see pakett – erinevalt eripensionitest – ei kao veel kuskile.
- Nagu Fucs juba viitas, et ei ole eripension tegevteenistusse astujate seas eriti oluline faktor, vaid ongi kõikides uuringutes üldjuhul alles kuskil 6. kohal konkurentsivõimelise töötasu, normaalsete ülemate ja huvitava töö jms järel. Enamgi veel, pakun, et suur osa tegevteenistusse sisenejates pole ilmselt isegi kuulnud, et selline asi eksisteerib. Sest noor inimene lihtsalt ei mõtlegi sellise kauge asja peale nagu pensioniiga. Pensioniea peale keskmine inimene üldiselt enne 35. eluaastat väga mõtlema ei hakka.
- Seetõttu olen ma suht veendunud, et ei 2020. aastal ega ka 2021. aastal ei juhtu sõjakooli värbamisega midagi hullu. Või kui juhtub, siis mitte eripensionite pärast.
- Tõsine väljakutse selles osas, kuidas meelitada süsteemi (ja neid seal pikaajaliselt hoida) tuleb tõenäoliselt niikuinii, kuna tööjõuturule on sisenemas põlvkonnad, kelle jaoks on normaalne kogu aktiivse tööea jooksul vahetada eriala ja valdkonda mitte 0 korda (nagu kujutab ette tänane eripensionite süsteem), vaid 2-3 korda vähemalt. Ja eripensioniga sa vaevalt selliseid ininese meelitad või hoiad.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Leo »

Väga tore, kui paarikümneaastaseid ohvitserihakatisi palk ja pensionid ei huvita, see on ka täiesti loomulik, sest sellises vanuses inimestel on keeruline isegi 5 a ette mõelda, rääkimata pensioniplaani tegemiseks. Paraku mõned aastad peale teenistusse astumist jõuab reaalsus pärale, et teenistus ongi selline üürikorterist üürikorterisse tiksumine, tihtipeale sellises piirkonnas, kus abikaasale raske tööd leida, sest kõik ei abiellu teise kaitseväelasega. Lisaks muud piirangud. Samas kõik tahavad ilusasti elada, reisida ja naisele ilusaid asju osta, kuid selleks on raha vaja, ja siis tekibki esimene laine erasse, kus leitnantid ja kaptenid minema lähevad, sest enam ei jaksa närutada. Ideaalid ja patriotism on tore, kuid pangad selle peale laenu ei anna ja poed tasuta kaupa ei väljasta. Sama teema päästeametnike ja politseinikega, kelle palk ei ole enam ammu konkurentsivõimeline, kuid kõrvalt tööl käia ei tohi ja väga jaksagi. Kõrgendatud pension oli lubadus, et riiki teeninud inimene ei peaks pensionärina närutama, vaid saaks enam-vähem rahuldavalt ära elada, see 600-700 € pensioni ongi selleks minimaalne summa. Väga ei usu, et Eesti keskmine pension mõne aasta jooksul raketina kerkima hakkab

50+ inimene tegevteenistuses on probleem, sest 20-30 aastat füüsiliselt rasket tööd kindlasti ei möödu ilma jälgi jätmata. Seega kõiki asju enam teha ei jaksa ja tuleb leida ametikoht, kus oleks teenistusaastatest võimalikult palju kasu, kuid saaks ka valutavate põlvedega tööd teha. Soomlastel tekkis probleem, et päästjate, politseinike ja piirivalvurite pensioni-iga ühtlustati kõikide teistega, nii et nad peaksid oluliselt kauem teenistuses olema. Päästeametnikud ütlesid otse välja, et 50+ päästja ei jaksa raskemaid ülesandeid täita, samuti ei ole normaalne saata sellist inimest tänavale pätte püüdma. Muidugi püütakse ametkondlikult vanemad kolleegid võimaluste piires tubasele tööle kantida pensioni ootama, kuid selliseid ametikohti ei ole eriti palju, seega on lähiaastatel oodata, et suur hulk päästjaid ja politseinikke saab töövõimetuspensionile, sest vanaduspension ei ole veel täis tiksunud, kuid tööd teha ka ei jaksa.

USA armee kodukal võib igaüks välja arvestada, kui palju ta vastavalt ametikohale ja palga-astmele kunagi hakkab pensioni saama, see on normaalne. Ma oletan, et pensionitingimuste muutmisel on ikkagi mõni EKJ ja PPA värbamisvõimalustele, seal ei ole tänagi erilist järjekorda ukse taga.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kriku »

Ma lisaks küsimuse, et kui eeldatakse, et näiteks 50-aastane inimene läheb ära mingi muu töö peale ja pensioniiga on 65 aastat (karta on, et tulevikus pigem 70), siis mida sellega eeldatakse selle inimese edasise tegevuse kohta?

Eeldatakse, et ta kas:
* hakkab majahoidjaks;
* omandab uue eriala;
* sobib sellisena nagu ta on mingi muu harituma ameti peale.

Ebavõrdsus näiteks juristide, inseneride või programmeerijatega, kes võivad oma asja rahulikult edasi teha seni, kuni viitsivad, on ilmselge. Selle ebavõrdsuse kompenseerimiseks võikski olla suurem pension. Seda ütlen siis programmeerijana :)
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Fucs »

Paraku mõned aastad peale teenistusse astumist jõuab reaalsus pärale, et teenistus ongi selline üürikorterist üürikorterisse tiksumine, tihtipeale sellises piirkonnas, kus abikaasale raske tööd leida, sest kõik ei abiellu teise kaitseväelasega. Lisaks muud piirangud. Samas kõik tahavad ilusasti elada, reisida ja naisele ilusaid asju osta, kuid selleks on raha vaja, ja siis tekibki esimene laine erasse, kus leitnantid ja kaptenid minema lähevad, sest enam ei jaksa närutada. Ideaalid ja patriotism on tore, kuid pangad selle peale laenu ei anna ja poed tasuta kaupa ei väljasta. Sama teema päästeametnike ja politseinikega, kelle palk ei ole enam ammu konkurentsivõimeline, kuid kõrvalt tööl käia ei tohi ja väga jaksagi.
See (need probleemid) peaks olema reguleeritud töötasuga.

50+ inimene tegevteenistuses on probleem, sest 20-30 aastat füüsiliselt rasket tööd kindlasti ei möödu ilma jälgi jätmata. Seega kõiki asju enam teha ei jaksa ja tuleb leida ametikoht, kus oleks teenistusaastatest võimalikult palju kasu, kuid saaks ka valutavate põlvedega tööd teha. Soomlastel tekkis probleem, et päästjate, politseinike ja piirivalvurite pensioni-iga ühtlustati kõikide teistega, nii et nad peaksid oluliselt kauem teenistuses olema. Päästeametnikud ütlesid otse välja, et 50+ päästja ei jaksa raskemaid ülesandeid täita, samuti ei ole normaalne saata sellist inimest tänavale pätte püüdma.
See (need probleemid) on lahendatud järgmiste seaduste ja meetmetega:

"Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta"
https://www.riigiteataja.ee/akt/24317

"Väljateenitud aastate pensionide seadus"
https://www.riigiteataja.ee/akt/VAPS

Nende seadusaktidega peaks olema tagatud erisused ning soodustused erinevate gruppide pensionile jäämisel (kes kui palju varem jms).

Sealt edasi reguleerivad ERI pensionite määramise korda (tingimusi ja suurust) erinevates eluvaldkondades erinevad seadused.
2006 aruanne kirjutas:Eripensionide süsteemi iseloomustab ka suur õiguslik fragmenteeritus. Erinevate eripensionide maksmise tingimused, pensionile õigust andev vanus, staažinõuded ja pensioni arvutamise kord erinevad suuresti, seejuures puudub erisustel enamasti ratsionaalne põhjendus. Pigem on põhjuseks asjaolu, et igal eripensione sätestaval õigusaktil on olnud oma autorid ning ametkondadel on olnud võimalus kirjutada seadustesse sisse
mõne konkreetse, sageli väikesearvulise isikuterühma erihuvid
2006 aruanne kirjutas:Oluliste ebakõladena võib välja tuua järgmised asjaolud.

1. Terminoloogia ebaühtlus. Eripensioni liikide nimetused varieeruvad, peegeldades
mõistelist ebaselgust, näiteks politseiametniku pension, kaitseväelase väljateenitud
aastate pension, riigikontrolöri ametipension, prokuröri vanaduspension.

2. Pensioniea erinevused. Õigus kohtuniku ja prokuröri vanaduspensionile ning
riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametipensionile tekib üldises vanaduspensionieas,
õigus politseiametniku pensionile ja kaitseväelase väljateenitud aastate pensionile
nõutava staaži olemasolu korral juba 50-aastaselt. Seega eeldatakse kohtunikul
kutsealase töövõime säilimist üldise pensionieani, mitmete politseiametnike puhul
eeldab aga seadus, et juba 50. eluaastast alates ei tule isik senise teenistuse
jätkamisega toime. Mitme eripensioni liigi puhul on tegemist kahe soodustusega –
varasem pensioniiga ja kõrgem pension.
Sotsiaalministeeriumi andmeil on ligikaudu
kaks kolmandikku politseiametniku ja kaitseväelase pensioni saajaist tööealised.
Eripensionärid alandavad keskmist pensionile siirdumise vanust, valdav osa
eripensionäridest jätkab aga töötamist mõnel muul ametikohal või kutsealal.

3. Pensionide suuruse ja kujunemise aluste erinevused. Politseiametniku pension ja
kaitseväelase väljateenitud aastate pension 20-aastase eristaaži korral moodustab
50% ametipalgast (kaitseväelasel arvutatakse pension palgataseme keskmise ja
auastmetasu summast). Kohtuniku vanaduspension moodustab aga 15-aastase
eristaaži korral 75% ametipalgast, prokuröri vanaduspension 25-aastase eristaaži
korral 65% ametipalgast ja riigikontrolli peakontrolöri ametipension 15-aastase
eristaaži korral 60% ametipalgast (tabel 2). Sellest tuleneb ka eripensionide erinev
teoreetiline lisandusmäär (accrual rate), s.t ühe aasta eripensionile õigust andval
ametikohal töötamise väärtus protsendina ametipalgast. Politseiametniku ja
kaitseväelase eripensionil on lisandusmäär 2,5% ja prokuröri pensionil 2,6%
ametipalgast, riigikontrolli peakontrolöril kuni 4% ja kohtunikul kuni 5% ametipalgast.
Erinevused peituvad ka asjaolus, et politseiametnikel ja kaitseväelastel on võimalik
täiendava eristaaži (kuni 10 aastat) korral eripensioni suurendada kuni 75%
ametipalgast, kohtunikel, prokuröridel ja riigikontrolli peakontrolöridel
miinimumnõudest pikema eristaaži korral pension ei suurene.

4. Erinevused pensionistaaži arvestamisel. Ühtede eripensionide puhul võetakse
pensionile õigust andva staaži hulgas arvesse ka töötamist teatud teistel
ametikohtadel avalikus teenistuses, teiste puhul läheb arvesse ainult konkreetsetel
ametikohadel töötamise aeg. Politseiametnikel arvestatakse teenistusstaaži 1991.
aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt. Et
politseiteenistuse staaži hulka arvestatakse ka politseiõppeasutuses õppimine ja
tegevteenistus kaitseväes, on politseiametnikuna töötamise tegelik ajanõue sageli
küllaltki lühike.

5. Finantseerimise alused. Politseiametnike, kaitseväelaste, piirivalveametnike,
riigikontrolli ametnike, Riigikogu liikmete ja presidendi pensione ning ametniku
pensionilisasid finantseeritakse täies ulatuses riigieelarvest. Ülejäänud eripensione
–kohtunike, prokuröride, õiguskantsleri, riigikontrolöri pensione –finantseeritakse
kahest allikast, riikliku pensioni ulatuses sotsiaalmaksu vahendeist, riiklikku pensioni
ületavat osa riigieelarvest. Mitmeid erisusi on ka muudes üksikasjades, näiteks
pensioni arvutamise aluseks oleva töötasu kindlaksmääramise reegleis ja eripensioni
maksmises teatud ametikohtadel töötamise korral.
https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp- ... vaator.pdf
Leo kirjutas:Kõrgendatud pension oli lubadus, et riiki teeninud inimene ei peaks pensionärina närutama, vaid saaks enam-vähem rahuldavalt ära elada, see 600-700 € pensioni ongi selleks minimaalne summa.
Jah.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Siin mitmeid häid poste ülal, mis hästi avanud riigikaitsele pühendunud inimeste eripensionide tausta ja vajaduse.

Aga eriti nõmedaks teeb ju selle eripensionide (räägime kaitseväelastest, politseinikest ja päästjatest, eks) "hoobilt" ärakaotamise veel see, et mingeid kompensatsioonimehhanisme asemele ei pakutagi..
Et tavapärane ükspäevkorraga elavate politikaanide "laikimisele" orienteeritud päevapoliitiline mõttetu siblimine, ühesõnaga :lol:

Õnneks pole ma kahte sellest koalitsioonist kunagi valinud ja kolmanda valimise lõpetasin ka juba miski 2a tagasi :twisted:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No veel Rõivase ajal oli laual ka vahepealne plaan - eripensionite asemel hakkab riik tegema mingisse (kas 3ndasse) pensionisambasse makseid koos pensioni kogujaga, kuid mingitel segastel asjaoludel olevat Rõivas sellele kriipsu peale tõmmanud (võibolla et rahapuudusel).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
taara
Liige
Postitusi: 835
Liitunud: 12 Jaan, 2011 21:13
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas taara »

http://www.postimees.ee/3987255/graafik ... ionireform

Nende graafikute järgi ei saa ma aru, kuidas saab eripension probleemiks osutuda. Kui aastal 2020 läheb 1000€ palgaga ametnik eripensionile (kui max aastad välja teenitud, siis saab 750€), siis juba enne 2030 aastat on endine ametnik üle läinud tavalisele vanaduspensionile, sest see on suurem kui eripension.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Leo »

Soomes on juba mõnda aega väljamaksed pensionifondidest ületanud sissemakseid ja tootlikust. Kui majandus jätkuvalt köhib ja investeeringute tootlus on väike siis on tulemas pensioni sissemaksete suurenemist või väljamaksete vähenemist. Sellest tulenevalt suhtun kahtlevalt igasugu helge pensionipõlve ennustamisse. Pigem on oodata närutamist. Kui keskmine pension on Soomes hetkel 50% keskmisest palgast siis tulevikus on hea kui 40% palgast pensioniks makstakse.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist