www.militaar.net

Selline kurb uudis siis

"Lätis lammutatakse viimane Nõukogude tuumaraketibaas"

Lätis demonteeritakse viimane Nõukogude tuumaraketibaas, hüljatud baasi rajatisi Gulbene maakonnas asus lammutama ettevõte Demontaža.

Kunagine neljast 32 meetri sügavusest raketišahtist ja juhtimiskeskusest koosnev Nõukogude tuumaraketibaas Dvinaa R12 võetakse lahti ja muudetakse betoonkillustikuks.

Tööd võtavad pool aastat ja lähevad maksma 189 900 eurot.

Aktsiaseltsi Demontaža omanik Martinš Malnieks ütles, et Lätis oli kokku 12 Nõukogude tuumabaasi, sealhulgas viis maa-alust. Ülejäänud neist on juba lammutatud.

Malnieksi sõnutsi on tegemist keerulise objektiga. Kümnekorruseline maa-alune rajatis on jagatud mitmeks tasandiks ja ehitatud väga tugevast betoonist.

Allika viide: http://maailm.postimees.ee/4005459/laet ... 1475215177

Ilmselt on valitsusel raha jalaga segada, et lammutamist tellida. Arukas ärimees müüks maha.
1 € alghinna puhul oleks ostjaid kindlasti.
Ega need valmis ruumid kedagi sega. Aga saab kasutada laoruumiks , ekskursioone saab korraldada. Kuidas Eestis on tehtud?

Ma ei kujuta ette, kui palju maksaks aastas sellise rajatise turmisiobjektile sobivalt ohutuna hoidmine

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Ei maksa kuigi palju, kõva betoon on ju ümber ja võib ka niisama säilitada ilma turistideta kuni leiab parema rakenduse. .

No mis rakendust on sellisele saastunud augule leida, mis pealegi vett täis?

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.

Lätis oli tegelikult 14 raketidivisjoni ehk raketibaasi. Puudu olid 29. Keskmaaraketidiviisi(RD) Paplaka polgu 2 R-5 divisjoni, mis likvideeriti juba1968a. 29, diviisil oli Lätis veel 3 polku. Dobele polk kahe maapealse ja ühe šahtdivisjoniga. Sama koosseis oli ka Jelgava polgul. Raketid oli R-12 ja R-12U(2000km) mõlemil polgul. Priekule polgul olid raketid R-14(5000km). Sel oli 1 maapealne ja 2 šahtidivisjoni. Ja lisaks veel 23.Keskmaaraketidiviisi Aluksne polgu kaks maapealset ja 1 šahtdivisjon Gulbene
rajoonis Galgauskase järve ääres. Kokku siis 14 divisjoni, neist 5 šahtdivisjoni.
Veel on Balti ruumis vist alles 29.RD Plunge polgu šahtdivisjon, mis on muuseumiks muudetud. Eestis oli 23.RD Valga polgul Vilaski šahtdivisjon, mis on nüüdseks maaga tasalükatud. Veel oli läheduses Ostrovi 40.RD Ostrovi ja Kingissepa šahtdivisjonid. Kaliningradi oblastis ei olnud šahtdivisjone.

Paar aastat tagasi sai ka see Gulbene-Tirza šahtdivisjon üle vaadatud. Šahtid haisesid kõvasti petrooli ja tont teab veel mille järgi. Kuskile maa alla ronida polnud üdsegi tahtmist.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.

Turismiobjektina on võimalus vägagi seda külma sõja pärandit müüa kui osataks. Skrunda-1 käies eelmisel suvel jahmatas mind palju seal pm ilma mingi reklaamita rahvast vooris. 4 euri eest käis suvel argipäeviti 250-300 inimest ja ndv 500-600 päevas läbi. Ehk siis teeniti 30000.- + euri kuus ja seda peaaegu ilma mingite kuludetta. Meil siin pole vastu panna suurt midagi .
Tallinna kandis oleks Laagri 14. võinud jätta. Sai sellest isegi kunagi vallas juttu tehtud 2000te aastate paiku aga no ei nähtud kõrgemalt poolt selles midagi. Sealt lükkaks lõdvalt praegu samas suurusjärgus turisti läbi.
Humala projekt oli suurejooneline ja erinevaid tähtsaid mehi kõikvõimalikelt valdkondadelt oli kaasatud aukartustäratavalt. Kokkuvõttes sai sellest ainult susinaga peer.
Olen ise nüüd pikalt toimetanud Laagri 13. S125 baasi aladel ja võin öelda ,et kui põimida vana külmasõjapärandisse ka aktiivset tegevust siis huviliste põuda pole küll kurta.

_________________
http://achtung.ee/

Mis seal see turismiobjekt oleks`? Jutt on vähekäidavates kohtades (salastus) asuvatest raketibaasidest.
Keskmaarakettide piiramise lepinguga pidi NSVL likvideeritavates baasides valama maa-alused shahtid betooni täis, et neid ei saaks uuesti kasutusele võtta (rakettide äraviimisest ei piisanud). Eestis olnud baasides ka valati. Kas Lätis õnnestus venelastel sellest viilida)? Vähemalt kontinentidevaheliste rakettide baaside likvideerimist kontrollisid vastaspoole komisjonid ja seda vaatasid ameeriklased ka satelliitide abil.

Ilma maa aluste rajatistega oleks see lihtsalt järjekordne varisemisohtlike hoonete kompleks. Muideks, KL Lääne maleva valduses olnud Kiltsi lennuväljal tehti sellised hooned killustikuks juba aastaid tagasi - alles on ainult angaarid ja maa-alused punkrid.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Tähenärimise mõttes - šahtid valati betooni täis ainult niipalju, et teenindatavad raketid enam sisse ei mahuks. Servani täitmiseks, kui šaht on nt 6 x 32 m, kuluks 3600 m³ betooni, mis oleks pisut overkill.
Aga jah, pooletoobise ehk tühja kompleksi pidamine kusagil Karumustika võpsikus turismiobjekti pähe on utoopia, nii kurb kui see ka ei ole. Skrunda näiteks asub paari kilomeetri kaugusel linnast ja pooleteise kilomeetri kaugusel maanteest.
Töötavad muuseumid (Strateegiliste Raketivägede Muuseum Ukrainas või White Sands) on heas korras, komplektsed ja lisaekspositsiooniga, Leedu Plokstine lihtsalt enam-vähem korras. Kõik need muuseumid asuvad käidavates kohtades (Plokstine lausa rahvuspargis! ).
Arvatavasti ei taha keegi ka vastutada, kui šahtid niisama seisma jäävad, ära rüüstatakse ja allesjäänud aukudesse marjulised-militaarhuvilised kukkuma hakkavad.

Pole kuulnud sellest betooni šahtidesse valamisest. Võib-olla kuskil Venemaa šahti põhja valatigi. Baltikumi kandis olevad raketišahtid jäeti maha 1982a ja need šahtid valgusid ruttu vett täis. Ja et aastate pärast sinna veel betooni valada???
Vilaski divisjoni läksid ühe röövärika valdusesse , kes lubas sellest turismiobjekti teha. Alustas šahtidest metalli välja koukimisega ja loobus, jättes maha suured augud. Vald pidi need eluohtlikud augud kinni ajama. Kasutati selleks kohapealseid kruusevalle. Paar aastat tagasi oli seal paras kuumaastik.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.

Betoon valatigi mitte kõigisse šahtidesse, vaid nn "heavy ICBM" omadesse vastavalt START II lepingule tuumarelvade piiramise kohta.
Eestisse see ei puutunud, kuna nt. SS-18 komplekse siin polnudki ja leping allkirjastati kuskil N. Liidu viimases vinnas.

Eestis oli ainus stardisahtidega raketibaas peaks olema Vilaskis Valga lähedal ja seal on päris kindlasti shahtid betooni käis valatud.

http://www.tehnikamaailm.ee/raketibaasi ... emetsades/

Ülejäänud baasides olid Eestis raketid maapealsetes kindlustatud angaarides ja lasti need lendu stardiplatsidelt. Kõik on vast käinud Nursipalus - sellised need olid. Nendes maapealsetes baasides ei pidanud venelased midagi kinni valama ja need jäid maha nii nagu nad olid, peale keskmaarakettide likvideerimise lepingut viidi raketid ja muu tehnika lihtsalt minema, väeosa saadeti laiali ja baase kasutasid mingid muud väeosad või seisid need lihtsalt tühjalt.

Kontinentidevahelisi rakette siinkandis ei asunud (ka Lätis mitte). Seega, kui keegi väidab, et Lätis on mingid ballistiliste rakettide stardisahtid, siis oleks tänulik piltide eest - on vähe tõenäoline (kuid siiski võimalik), et midagi jäeti kahe silma vahele.

Sekeldajale extra - likiveeritavad shahtid valatigi tervenisti betooni täis, niiet kuhi oli peal. Vilaski shahtid on ka sedasi valatud, niiet maapeale jääb selline betoonist poolkera. Teine võimalus oli, et lasti õhku - olen sellist üritust isegi omal ajal telest näinud, kui Gorba avalikustamise ajal sellised "rahu žeste" telekast näitama hakati. Need olid siis juba Vene mandriosas asuvad kontinentidevaheliste rakettide omad, sest mäletatavasti said keskmaaraketid kui relvaliik likvideeritud Euroopas kuskil 1980ndate teiseks pooleks (Eestis algas see protsess 1978 ja viimased baasid suleti kuskil 80ndate keskpaigas.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Mul on parasjagu arvuti kõrval raamat, kus on neli fotot betooni täis raketishahtidest Vilaski baasis, tehtud kuskil 1990ndatel. Betooni valasid sinna juba NSVL ehitusväed ja selle tegemist kontrollisid ameeriklased (kohustus tulenes keskmaarakettide keelamise lepingust). Analoogselt koristasid ka ameeriklased oma keskmaaraketid (Pershing) Euroopast minema ja venelased kontrollisid samuti, et neid ei petetaks.

Küsimus võib olla selles, et ega need šahtid polnud seal ainukesed maa-alused ehitused, sellises baasis oli ka sadu meetreid maa-aluseid käike, juhtimispunker, seadmeruumid ja maa-alused käigud nii raketini pääsemiseks kui ka mootori tööga tekkivade gaaside eemalejuhtimiseks šahtist. Seal võis olla metalli niiet tapab (sest sellised ehitised tehti enamvähem tuumarelvakindlad). Või on see ärikas suutnud stroibati valatud betooni eemaldada - fotodel paistavad nendel betoonist "seentel" rämedad praod sees (eks valati nagu jumal juhatab).

Näiteks kasutusest mahavõetavad puurkaevud suletakse samamoodi - kuigi betooni kogus on seal väike, võib see olla nt 200 m sügavune - valatakse samamoodi betooni täis, tehakse üsna vedel segu, et see "põhjani" valguks.

Aga kui kuskilt leitakse keskmaarakettide šaht-tüüpi baas, mida pole likvideeritud, oleks tänulik, kus. Lätis läheks lausa vaatama.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Ei pea paika. Kuplid küll, aga nende all polnud midagi. TV3 klipp 2015. aastast: Märgistusteta ja pealt avatud raketišahtid ohustavad Valgamaa metsades liiklejaid

Uued kratt"omanikud" alustasid rüüstamist justnimelt kuplite lammutamisest ja siis hakkas skandaal pihta.

Aga see selleks. Võimalik, et siin-seal valati šahtid servani täis, ei päde vaidlema. Lihtsalt START II ise ei kohustanud enamaks kui 5 meetri betooni valamiseks šahti põhja:

(b) concrete shall be poured into the base of the silo launcher up to the height of five meters from the bottom of the silo launcher;

(START II lepingu tekst, II peatükk, 4. punkt)

Mina valaks kruusa või lihtsalt pinnast täis ja betoonist korgi peale.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.