Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Che Latino]

Kui juba poenaljaldele jutt läks siis kolm lugu isiklikust varasalvest:
1. "Palun pool Peremeest ja viilutatud Perenaine."
(Olid/on sellised pagaritooted nagu Peremehe leib ja Perenaise sai)
2. Poemüüja ütles, et see täistera leib on nii hea, et tema sööb seda paljalt.
Tegin ka sellised silmad ja lubasin proovida...
3. Poemüüja täiesti süüdimatult: "Kas Teil on viis senti?"
Võttis punastama, tõestama midagi ei hakanud...

[Svejk]

Tänan taas kõiki läbiastunuid ja luban varsti uusi teateid pakist number 2....

See Latiinole: "Tikud leiba soola seepi - suitsud veini penssu teebki - kokku viimsepäevaru - nüüd puhkeda võib sõjamaru ..."

Kui juba poenaljaldele jutt läks siis kolm lugu isiklikust varasalvest:
3. Poemüüja täiesti süüdimatult: "Kas Teil on viis senti?"
Võttis punastama, tõestama midagi ei hakanud...

Minu enda sarnase profiiliga lugu isiklikust varasalvest ehk kuidas ma kohalikus Konsumis õllejärel käisin :
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 16#p426316

"Nädalavahetus. Südasuvi. Taevas üksikud kiudpilveräbalad, kuuma kaksümmendkuus kraadi ja kesvamärjuke on just sellisteks tingimusteks loodud - niisiis poodi õlle järele.
Kohalikkus Konsumis, mis ka ise üsna värskekene, oli värske kassa - neiuke nooruke, kaugelt näha, et alla kahekümne (no ja lähedalt samuti )
Natuke kohmetu, punastas, naeratas, kenake - ühesõnaga kujutate ette küll. Mul on säästukaart näpu vahel.
Temake ütleb:

Kood: Vali kõik

võite läbi tõmmata

Kohalviibivad muidugi mõistavad, et minu rikutud maitsega arvestades pani selline luba mind muigama
Andsin kaardiga pilule tuld. Lugu sellega ei lõppenud - mind paluti lahkelt naeratades korrata:

Kood: Vali kõik

Liiga kiiresti läbi tõmmatud

Vaatasin loa andnud ja lisa tahtvale häbelikult naeratavale näitsikule otse silma sisse ja naeratasin oma kõige laiema naeratusega talle vastu - teenindustöötaja punetavast näost levis värvi juba ka kaelale ja õlgadele..."




Kuna akftp Fuks ei ole veel saadud löögist (löökidest) paistab et toibunud, siis jätkame ise:

Vahepalaks öeldud olgu
et meestemadratsina polgu
Laine Papil piisas jaks
(seepärast et ta oli paks)
Kuid polgu MAGNET oli HARI -
aknast piilus meestekari
kuis polgu köögis valmis söök
(kokk paljas nagu püksinööp)



P.S.

Käisin täna Maximas ning Läti Nostalgia 97,5% looma- ja 77,5% sealihakonservid olid jällegi hinnaga 1,79€. Loomaliha sai kohe ka ära proovitud: kiidan ja kavatsen juurde tuua!

Muideks tõesti vist sõltub partiist nende Läti nostalgiatega - mul igatahes läks metsa pisut...
Liha oli küll tükkidena, aga hamba alla krõmpsus ja osa pudi pidi välja sülitama, valget rasva oli meeletult, häbememata võin öelda et koos pruuniga neljandik karbist

P.S.S.

....kes kandsid "haputaina" auväärset nimetust, sest tegid leiba haputaina ehk juuretisega ja uustulnukad, kes tegid küpsetuspulbriga (ehk sooda) Kahjuks ta ei täpsusta, kas neid viimaseid nimetati sarnaselt esimestega "soodadeks" või ei...

Mina tänan!
Ja usun et Sul on tõesti siiralt "kahju" ...

[Kapten Trumm]

Tegin eile vähe degusteerimist neide Läti Nostalgia konservidega.
Need, mil praegu soodushind on, on need odavamad, kus jura on rohkem sisse aetud (normaalhind vist 2,50, praegu 1,80 purk).
Proovige selline asi nagu "Hautatud seakoot", mis sisaldab 91% kondita seakooti koos nahaga, jahvatamata kujul.
See peaks olema täna ainuke nn täis steriliseeritud konserv, mis ei sisalda konservante (minu arusaamise järgi pannakse säiltusaineid seepärast, et säästa autoklaavimisel energiat - austatud lihatööstur Fucs parandab). Peale suurte kiuliste (jahvatamata) lihatükkide on seal sees veel mõned pipraterad, üks loorberileht ja see 9% moodustab kallerdis.

525g purgi hind on silmipimestav 3,79, aga kvaliteet väärib igati hinda.

Olid laua peal lahti korraga see 2,50 "Hautatud sealiha" ja 3.80 "Hautatud seakoot", ka nende vahel on vahe kõrvuti vaadates päris suur. Ütleme nagu mersu ja skoda.
Tegin ka rivi pilte, aga avastasin, et mu fotoka võrgujuhe on kadunud ja sinna mikro USB ei sobigi.

[Roamless]

.....Natuke kohmetu, punastas, naeratas, kenake - ühesõnaga kujutate ette küll. Mul on säästukaart näpu vahel.
Temake ütleb:

Kood:

võite läbi tõmmata.....

Väike offtopic, kuid nali venekeelse noorukese naismüüjaga jõuluaja Selverist. Neil oli nõue esitada küsimus, kas te jõulukleepsu tahata, kuid üle järjekorra kostus mulle kõva häälega küsimus, kas te jõulukeppi tahate. Tagajärjeks oli, et terve järjekord mu seljataga, nii mehed, kui naised, müristasid naerda, irvitasid ka venelased, kes Eesti keelt paremini mõikasid.

[alo]

Muideks tõesti vist sõltub partiist nende Läti nostalgiatega - mul igatahes läks metsa pisut...
Liha oli küll tükkidena, aga hamba alla krõmpsus ja osa pudi pidi välja sülitama, valget rasva oli meeletult, häbememata võin öelda et koos pruuniga neljandik karbist

Ju siis sõltub. Mul valget oli parasjagu ja pruuni kallerdust, raisk, oleks rohkem tahtnud.. Ja, soolane see kõik ei olnud aga mage ka kindlasti mitte.

[Kapten Trumm]

Praegu Eesti konservitootjatel nende Nostalgia konservide vastu midagi pakkuda pole.

Kaitse Kodu kodumaiste konservide loomkatses tunnistati parimaks (sealiha)konserviks Rannarootsi "Sealiha omas mahlas".
http://rannarootsi.ee/tooted/konservid- ... mas-mahlas
Ühinen selle mõttega, palju parem nt kui Maagi valmistatud "hautatud sealiha" (mis on tegelikult selline hallikas möga).

Aga kui süveneda koostisesse, siis rohkem ei kisu ostma:

Koostisosad:
sealiha (80%), joogivesi, sool, tardaine E407, vürtsid, suhkur, säilitusaine E250

Palju targem pole ka Turisti Eine samast kohast, puhas rupskikonserv
http://rannarootsi.ee/tooted/konservid- ... uristieine

Koostisosad: sealiha (45%), joogivesi, veiseliha (10%), seasüda, seakamar, porgand, tardaine E407, sool, vürtsid, säilitusaine E250

Tardainet kasutatakse seepärast, et see vedel lurr seal omandaks kallerdise ilme, kuna loomulikke kallerdavaid aineid tapajäägid ja väheväärtuslik liha ei sisalda, siis ilma selleta näeb see konserv välja nagu supp, lihaklimp keskel.

Õnneks pole nendesse Rannarootsi 2 EUR hinnaklassi konservidesse topitud sojajahu, seapekki ja kogu sellele jurale maitse andmiseks maitsetugevdajat.

Selles 3.80 maksvas Nostalgia konservis on sees ehe liha, sealiha taiosa, peki ja kamaraga, mida pole pudrustatud (ja segatud mingi jamaga). Liha olek on umbes selline nagu see keedulihal on. Kergelt kiuline, konservis on valget rasva ainult pinnapeal ning enamik vedelikust on tarretis, mis püsib ka toatemperatuuril ja mida pole tehtud nt želatiine lisades (seajalg sisaldabki rohkelt loomulikke tardaineid, ilmselt keedetakse need jalad enne ära, siis eemaldatakse kont ja siis läheb alles karpi panekuks.

Konservide selge miinus on 525g (?) grammine purk (kahe 240 kg purgi kõrgune), mis ei luba teda panna toidupakki, üheks toidukorraks liiga suur (oleks hea, kui oleks "madala" purgiga). Samas "kilohind" on neil üsna sarnane nendele Rannarootsi konservidele, mis poes ka 1,80-2,00 kandis 240 g karp on.

Mulle meenutab nende sisu neid kvaliteetseid nõuka "NZ" konserve, mida isa kuskilt omal ajal tõi (ja mida ka poes saada oli), kus polnud etikette ja kus tähtajani jäi paar kuud. Kui need hakkasid sõjavarudes tähtajani jõudma, siis lükati need ladudest tarbimisse. Nendes ka taolist pläga ei mäleta nagu täna "lihakonservi" pähe mitmed tootjad müüvad.

[Kriku]

Tardainet kasutatakse seepärast, et see vedel lurr seal omandaks kallerdise ilme, kuna loomulikke kallerdavaid aineid tapajäägid ja väheväärtuslik liha ei sisalda, siis ilma selleta näeb see konserv välja nagu supp, lihaklimp keskel.

Pigem on see tootmisprotsessi optimeerimine. St. kamar pole sul ka mingi eriline väärtuslik liha...

[Kapten Trumm]

Tavapäraselt kipub nende "lihapudru" konservidega olema nii, et sinna sisse on segatud ka mingit jama, mida pole vaja väga süüa. Neljakandilisse keedetud liha kärakasse on seda segada keeruline.
Ma uurisin sellist asja kunagi selliselt tegelaselt nagu Fred Antson ja tema sõnum oli, et ärge neid nahkasid ja pekke peljake, hoopis rohkem tuleb karta toitu, kuhu ongi "optimeerimise" nimel mittevajalikku jura sisse segatud ja mida esitletakse toidu nime all.

Rannarootsi näikse tegemat ka sellist sikku, et kasutab nn peidetud suhkrut - see on siis maitseomaduste parandamiseks toidu sisse segatud suhkur (mida seal on õnneks vähe), mida inimene ei oska karta ("aga lihatoidus ju suhkrut pole").

Aae Fucs, kus oled...?

[Kriku]

Tavapäraselt kipub nende "lihapudru" konservidega olema nii, et sinna sisse on segatud ka mingit jama, mida pole vaja väga süüa. Neljakandilisse keedetud liha kärakasse on seda segada keeruline.

Neljakandilist kärakat konserveerida on ka keeruline. Kallerdise tegemiseks aga segatakse vetikatest saadud mögla nagunii leeme hulka, nii et suurt vahet pole, milline on seal sees liha.

Rannarootsi näikse tegemat ka sellist sikku, et kasutab nn peidetud suhkrut - see on siis maitseomaduste parandamiseks toidu sisse segatud suhkur (mida seal on õnneks vähe), mida inimene ei oska karta ("aga lihatoidus ju suhkrut pole").

Aga miks seda kartma peaks?

[Kapten Trumm]

Viimastel aastatel on hakanud järjest kõvemini puhuma tuuled, et inimkonna pideva paksenemise ja diabeedi plahvatusliku leviku taga on tegelikult kolesteroolivastased kampaaniad, millega veendakse inimesi sööma süsivesikurikast toitu. Meenutage kasvõi meie haigekassa raha eest makstud "Sa oled see, mida sa sööd". See tähendab täna poes ringi vaadates peamiselt nisujahu, suhkrut ja taimerasvasid. Inimese söögiisu aga reguleerib veresuhkru tase. Kiiresti imenduvaid süsivesikuid (üks selline on suhkur) hüppab see tase kiiresti üles, sellega koos hüppab üles ka insuliini tootmine, kui sellele ei kaasne energia kiire tarvitamine (tänase istuva ja stressirohke eluviisiga ei kaasne), siis insuliini abil lükatakse see suhkruannus kiirelt rasvaks. Kui see protsess läbi saab, siis langeb veresuhkru kolinal, motiveerides keha otsima uut energiat. Nii nimetatud Antson mulle seletas.

Oma kooliealistel lastel olen hakanud magusa (ja laiemalt süsikate) tarvitamist piirama, sest kodus tehtud katsetamine on näidanud, et ka lastel, kes liiguvad ja kelle ainevahetus kiire on, esinevad juba päris karmid veresuhkru "piigid" ja seda põhjustavad ühe asjana justnimelt praktiliselt igal pool ja igasugusel kujul sisalduvad suhkrud. Nii näiteks on meie majas keelatud limonaadid ja kokakoolad, selle asemel on Värska Originaal - jooge terviseks.

[Kriku]

Inimese söögiisu aga reguleerib veresuhkru tase. Kiiresti imenduvaid süsivesikuid (üks selline on suhkur) hüppab see tase kiiresti üles, sellega koos hüppab üles ka insuliini tootmine, kui sellele ei kaasne energia kiire tarvitamine (tänase istuva ja stressirohke eluviisiga ei kaasne), siis insuliini abil lükatakse see suhkruannus kiirelt rasvaks. Kui see protsess läbi saab, siis langeb veresuhkru kolinal, motiveerides keha otsima uut energiat.

Seda nüüd küll, aga sokuliha sisse minevast kogusest vaevalt on ses kontekstis mõtet rääkida. Iga tera ei pea kartma.

Kui aga tahta tervislikult toituda, peaks igasugused konservid üldse ära unustama. Värske on alati kõige parem. Kui juba viimsepäevavarud pruukimisele lähevad, on ülekaalulisuse epideemia vaevalt enam kõneks

[Fucs]

Aae Fucs, kus oled...?

Kurat, TEIE KÕIK jõuate siin rohkem kokku kirjutada sellisel operatiivkiirusel, et MEIE lihtsalt jääme lootusetult maha....

Tegin eile vähe degusteerimist neide Läti Nostalgia konservidega.
Need, mil praegu soodushind on, on need odavamad, kus jura on rohkem sisse aetud (normaalhind vist 2,50, praegu 1,80 purk).
Proovige selline asi nagu "Hautatud seakoot", mis sisaldab 91% kondita seakooti koos nahaga, jahvatamata kujul.
See peaks olema täna ainuke nn täis steriliseeritud konserv, mis ei sisalda konservante (minu arusaamise järgi pannakse säiltusaineid seepärast, et säästa autoklaavimisel energiat - austatud lihatööstur Fucs parandab).

Mis krdi lihatööstur... kui lihatarbimine on omandanud tööstuslikud mõõtmed (nagu minul VIST ?) ja sellist lihatarbijat saab lihatöösturiks nimetada, siis küll vbl jahh...

Seda, et konserve kuumtöödeldakse põhiliselt kahte moodi: Autoklaavimine ja pastöriseerimine.
Viimase puhul on temperatuurid väiksemad ja kuumtöötlemise aeg ka üldiselt väiksem.
Nüüd need autoklaavitud lihakonservid säilivad kauem eksole ja pastöriseeritud konservid vähem.
1988 lihatöötlemise normatiivide järgi on pastöriseeritud konservide säilivusaeg 6 kuud ja autoklaavitud konservidel plekktaaras kuni 2 aastat (need nõuka armee dušonkad säilisid ka täpselt 2 aastat kirjade järgi...tegelikult kauem...aga asi selles, et liha ise ei läinud pikemal hoiustamisel mitte n.ö. pahaks, vaid liha hakkas (võis hakata) reageerima plekkarbi endaga ja äärte poolt muutuma mittetoidukõlblikuks.)

Konserv1988_2.png (32.3 KiB) Vaadatud 3375 korda

Lisaks määrab säilitusaja pikkuse ära liha kvaliteet ja konservi koostis. Aga me räägime praegu puhtast lihakonservist.

Nüüd tänapäeval, kui pannakse lisaks säilitusaineid, siis sellel võib olla kaks peamist põhjust:

1. Tegemist on pastöriseeritud konserviga ja säiltusained võimaldavad konservi säilivusaega tõsta 6 kuult pikemaks
2. Tegemist on autoklaavitud konserviga ja säilitusained hoiavad ära sisu võimaliku reageerimise plakk-karbi seintega, mis võib tõsta säilivusaega sinna 3 aasta kanti.

ahjaa..tänapäeval lisandub ka kolmas põhjus:
3. Konservi sisu on midagi muud kui puhas kvaliteetne liha ja see ei säiliks niisama ei seda 6 kuud ega 2 aastat (neerud, subproduktid, sojajahud, tärklised jms asjad)

...misse järgmine teema oligi... oot ma loen edasi ja siis kirjan juurde vbl miskit.

[Lemet]

OT küsimus, aga aegade hägust kerkis akf juttu lugedes silme ette pilt plekknõus lihakonservist, kus liha ja pleki vahel pergamentpaber oli. Mäletan valesti või võiski nii olla...

[Kapten Trumm]

Kes on näinud konservide autoklaavimist (ehk steriliseerimist) aurustes maaköökides, see vast taipab, et pastöriseerimise ja (rohke) säilituskeemia lisamise idee on tegelikult tootmise omahinna aladamine, sest autoklaavimisele kulub kõvasti energiat ja aega.

Steriliseerimine (e autoklaavimine) toimub spetsiaalses seadmes ehk autoklaavis, kus soojuskandja ehk vesi on rõhu all ning seetõttu on saavutatavad seadme sees temperatuurid 120+ kraadi, mida vabarõhul pole kättesaadavad (vesi hakkab keema ja aurustub). Siis arvasin enamvähem õigesti

Kõnealune läti Nostalgia "hautatud seakoot" on minuteada ainus meil müügil olev lihakonserv, mis on steriliseeritud (ehk autoklaavitud) ja seepärast ei sisaldagi säilitusaineid. Natuke odavamad (2,50) "Turisti eine", "Hautatud sealiha" jne sisaldavad säilitusainet ja nende etiketil puudub ka viide steriliseerimisele (kuid nad ei sisalda kallerdajat ega maitsetugevdajaid).

[Fucs]

Kuna akftp Fuks ei ole veel saadud löögist (löökidest) paistab et toibunud, siis jätkame ise:

Ma küsiks Teiede jutule vahele, et kasse teema siin on nüüd luuleteema või toiduteema ahh?
Mõlemaga on segased lood... sest 90% jutust käib ikka ja jälle nende lihakonservide kohta

Aga jah, Teiede teema ja eks Teied ise tea, mis Teied siia kokku keerate... ka luulevormis

Ma võtsin eespool juba "vallatu viineriga" selle teema üldjoontes kokku või nii.
Ja meiel pole eriti midagi lisada.

AGA kune Teied jälle käsi väänate (käsi, mis pole eelmistestki väänamistest taastunud!), siis Teie meeleheaks ma kopipasteedin siia ühe luulelise nõukanostalgilise makaroniteema oma varasalvest veel...

Devalveerunud nädalapäevadest

tänapäeva moodsas ilmas,
pole enam vahet vist,
millist päeva pead sa silmas,
kus kalendris täna rist.

on see neljapäev või reede?
nädalate vahetus?
vahet pole, jääb vaid meelde,
hall, üksluine nimetus.

pole sellist asja enam,
mille järgi päevale
antud oleks nimi kenam,
mis tooks rõõmu meelele.

päevadele jumet andis,
veel üks nimi, vanasti
seda teati igas kandis,
meeles peeti kenasti.

neljapäeval kalapäevad,
poola kaste, kilud hääd.
aga nüüd vaid silmad näevad:
jälle lihtsalt mingi päev.

esmaspäeviti sai piima,
tavaliselt supina.
seda sööklatesse sööma,
mindi lausa grupina.

teisipäeval makarone,
millel maksakaste peal,
kõrval salat "Kevadine",
anti, kes on söönd see teab.

kolmapäeval punast plohvi,
"Toome" salat, kurgiga.
hommikuti viljakohvi,
väikse keerusaiaga.

reedel aga ainult telli!
stroganov, pilaf, kotlett
järelroaks kakaokiselli,
milles moosi või ka mett.

puhkepäeviti guljašši,
šnitsel, kana grillitud.
vahel harva ka lavašši,
kaunilt kokku rullitud.

jah, siis oli kõigil põhjust,
mõnda päeva oodata.
aga preagu, tunnen tühjust,
kui kalendrit vaadata.

Rohkem igatahes EI SAA. See oli viimane!