Snaiper vahendid: vintpüssid, optikad, padrunid, kaugusemõ..

[Bjorn]

Sinna tahtsingi jõuda elik veenduda, et Eestis oleks selline ese jätkuvalt keelatud. Iseasi kes kontrollib kui sellega Lätist üle piiri siia sõidad.

[kaur3]

Praktikud võiks kommenteerida lingi all olevat kuiva trenni vahendit, mis aitab optilisel sihikul teravustada kodustel kaugustel.

http://www.thefirearmblog.com/blog/2016 ... n-indoors/

[Medusa]

Lihtsalt küsimus, et milleks. Põhjendust tean küll, et saaks sobivate akendeta ruumis hakkama, aga siiani pole nagu vaja olnud.

[ruger]

Suur ülevaade TFB lehelt Euroopas toimunud 2016 US Army 2016 European Best Squad Competition võistluse relvadest ja varustusest. Meie lõunanaabrid olid ka väljas.
Esikolmik oli:

http://www.thefirearmblog.com/blog/2016 ... tion-2016/

Võistlusest endast
http://www.thefirearmblog.com/blog/2016 ... est-squad/

[Leo]

See tundus kirjelduse ja fotode järgi olevat väga tosine 4-päevane voistlus, kus eri riikide kaadrikaitseväelased oma erialaseid oskuseid mootsid. Kahju, et EKJ ei osalenud, skaute oleks ka seal näha tahtnud voi on nad peale Finnsniperi feili nii polu alla sattunud, et igaks juhuks ei saadetud?

[LupusII]

Lätlased on kohal olnud .

[ruger]

Rootslastel oli Hensoldt optikaga AK4 ka kasutusel TL-i taseme jaoks. Mõnedel piltidel on näha.

[M.R.]

Tänud hea ülevaate ja linkide eest, paistab olevat korralik võistlus.
Millegipärast ei ole ühtegi M14 näha
Kohe üldse ei tahaks viriseda, aga seda varustust nähes, mis seal, siis tihuks küll korra nutta

Remington M2010 oli minu jaoks uus ja huvitav asi. Kas meil ka on mehi kes sellest rauast lasknud on või oskavad miskit kommenteerida... Leo, Medusa?

[Leo]

Rahakate riikide eliityksustes peabki varustus raha järgi lohnama, sest neile ostetaksegi suure raha eest need moned yhikud head varustust. Eesti skaudid TRG 42 ja optikaga AK4dega ei oleks ka oluliselt erinenud, sest Norra Mauser on ajateenijate teema.

[Medusa]

M2010? See on parendatud versioon M24-st ning kaliibris 300 Win Mag. Aga ka sry, ei pannud seda küsimust enne tähele. Minu viga.

Algupärane M24 ise, kaliibriga 308Win, on juba hea ja täpne relv. Kuid selle tuunimisvajaduse tingis edasine kasvuvajadus - miinuseks loetud sisemine salv, summutikeerme puudumine, vajadus optika ette minevate lisaseadmete järele, ka kokkukäiv kaba; ning kaliiber. Neid ei saa küll mitte miinuseks lugeda, kuid ju siis leiti et on vajadust. Salv? On lihtsam küll, kui saad erinevat moona kiirelt vahetada (Match, AP, klaasilõikaja jne), kokkukäiva kabaga relv mahub lihtsamini kotti, summuti teeb relva vaiksemaks, lisaseadmed laiendavad tegevusala päevavalgest pimedusse.

Kaliibri küsimus. 308 on hea universaalne kaliiber, aga sellel on omad piirangud. Eeskätt ulatuses ja nn löögijõus. M24 on ka nn long-action lukukojaga juba algusest peale, põhjendusega et vajadusel saab relva konvertida 300 WM peale. 300 WM on sama kaliiber, mis 308, kuuli mõttes. Seega, relvaraua toorik oleks sama, erinevus on padrunipesas ning lukupea sisemises läbimõõdus (300 WM kesta põhi on tiba suurem kui 308). Samas, saab kasutada raskemat kuuli ja suuremat vunki tolle taga. Usakatele meeldib 300 WM, see on neil olnud ka päris pikka aega kasutusel. Too on täitsa OK kaliiber iseenesest, kineetilist energiat on rohkem, magnum siiski. Vähemalt 50% rohkem kui 308. Efektiivne laskekaugus on tavaliselt loetud 800-1000 m peale, aga saab lasta pea pooleteise kilomeetrini.

Aga kui tulla nüüd M2010 juurde, siis siin on taga mitu asja. Usakad liiguvad selles suunas, et poltlukud on neil magnumid (300 WM, 338 LM) ja 308 on järjest rohkem poolauto kaliiber (M110, M110A1). Seega andis see võimaluse upgrade'ida olemasolevaid M24-sid. Usakate eripära on ka relvastuse uuendamise metoodika. Nimelt uuendamine ei nõua nii suuri hankeid ja uuringuid, kui uue relva kasutuselevõtt. Seega ei olegi M2010 mitte uus relv, vaid pelgalt olemasolevate M24 püsside arendus alguses plaanitud ja kavandatud kaliibrile. Pildi pealt näed ka ise, et relsse on rohkem, kaba käib kokku ja on igati sätitav. Küsimus küll, et kas seda kõike ongi vaja ja lihtsam lahendus ei sobiks ve?

Aga relv on kahtlemata hea. Ei ole üle mõistuse raske ega keeruline, summutiga ei lärma hirmsasti. 300 WM on suht kõva löögiga kaliiber, eriti nende kasutatava moonaga Mk.248 Mod 1 - 220 gr SMK kuul, V0 ca 870 m/s, ülehelikiirusel pea 1300 meetrini, kasutab väga stabiilset püssirohtu, mistõttu sõltub suudmekiirus temperatuurist kõvasti vähem kui varasematel moonadel. Varasem Mod 0 kasutab 190 graanist kuuli ja püsis ülehelikiirusel kuskil 1200 meetrini. Samas, selline argument tuleb ka kiiremini kuluva rauaga, aga kui riik maksab, siis väga ei koti. Mida saab veel M2010-le ette heita, on raua kiirvahetamise võimaluse puudumine. Ehk, lõppkasutajale on see keerukam lahendus. Remington pakub selle küsimuse lahenduseks M2010 uuendusena, omakorda, MSR nimelist relva. Tolle geograafiliselt lähem analoog võiks soomlaste TRG M10 olla.

OK. Pikk jutt ja natuke laialivalguv. Kuid M2010 annab M24 edasiarendusena juurde nii paindlikkust (lisaseadmete kasutamine peamiselt) kui võimekust (magnum-kaliiber annab juurde efektiivset laskekaugust ja suuremat nn löögijõudu selle piires, võrreldes 308 WIN-ga). Kuid loomulik areng minu jaoks. Kui vanad relvad kuluvad ja neid on vaja lappida, siis on valiku koht, et kas kasutada sama asja edasi, või raua vahetamisega koos vahetada ära ka nt laesäär? Ja kui rauaga koos vahetatakse lukku, siis nagu polegi vahet, kas jääda 308 või minna 300 peale. Täpsed 308 kaliibriga poolautod tungivad niigi peale, M110 ja uus CSASS, sakslaste G28 jne, olekski mõistlikum minna magnumi peale oma poldiga. More bang for the buck.

[M.R.]

Suured tänud Medusa, pilt jälle selge ja avaram!

[Leo]

Remington 700 kaliibris 308 on odav ja korralik vintpüss, jaehind 600-700 €, kuid selle modifitseerimise võimalused on praktiliselt piiramatud. M24 ja USMC M40 põhinevad küll Remingtonile, kuid on väga põhjalikult ümber ehitatud. M24 oli juba algselt ette nähtud võimalus lasta 300 WM padruniga, sest lukukäik oli jäetud pikem kui 308 seda vajaks. Jänki eriüksustel oli neid ka magnumina väikeses koguses kasutuses, tavaliselt summuti või suudmepiduriga, sest tagasilöök on oluliselt äkilisem kui 308. M2010 on näide sellest, kuidas jänkid on vanast mudelist maksimumi välja võtnud, neid saab ka u 10000 USD jaehinna eest osta. Tegelikult isegi kui sellele Eesti käibemaks juurde keevitada, on tegemist väga hea diiliga, sest see sisaldab kogu komplekti, k.a. varusalved ja puhastuskomplekt ning relvakast, mis eraldi ostes lähevad ka väga palju maksma. Ei ole Eestis või Soomes sellist kohanud, eelistatakse ikka EU tootjaid, teine küsimus on see, kas jänkid sellist sõjapüssi üldse välismaale müüvad. Jänkide esitatud laskekaugustesse tuleb suhtuda ettevaatlikult, isegi väga raske kuuli ja suure algkiirusega on 1200-1300 m laskekaugust ikka päris ulmeline. Sakslased kasutavad ka rasket kuuli ja arvestavad 800 m praktilise laskekaugusega. Vahe on ka arvestuse metoodikas, kui sakslastele ja soomlastele on praktilise laskekauguse maksimum seal, kus suure tõenäosusega poolfiguurile pihta saab, näiteks TRG 42 kaliibris 338 on soomlastel kuni 1000 m laskmiseks, siis jänkid arvestavad kuuli ülehelikiiruselise lennukaugusega ideaalsetes tingimustes (kuiv, tuuletu ilm kusagil kõrbes või mägedes), mida meiekandis eriti ette ei tule. 300 WM laskvad eestlased ütlevad, et kuul hakkab külma ilmaga peale 900 m ja soojaga peale 1000 m loperdama.

Lääneriigid liiguvad selles suunas, et snaiprite poltlukud on magnumid ja modulaarsed. Relval on summuti ja valgusvõimendi või isegi termosihik komplektis, et saaks 24/7 tegutseda. Vahetatav kaliiber on kasulik, väljaõppekulude kokkuhoidmiseks, sest 308 on oluliselt odavam kui 338. 308 ja 223 tuletoetusrelvad on poolautomaatsed, mis on piisavalt täpsed ja palju suurema tuletihedusega. Soomes on jaemüügis Sako TRG M10 relv 1 salvega 8000 € eest ja vanem TRG 42 3800 € eest, ise olen mõlemat lasknud ja M10 on kindlasti mõnusam, kui saad kaba kokku lappida ja pikkust sättida, kuid hinnavahe on üüratu. Tegelikult seda kaba pikkuse ja põsetoe pidevat sättimist vaja ei ole, sest relv pannakse 1 laskuri järgi paika. Selle hinnavahe eest saab endale mitmeks aastaks padruneid laadida. Kui teise mehe järgi paika aetud relvaga lasta, siis on tabamispunkti erinevused mõne cm piires, praktiliselt ei oma tähtsust, kui lastakse Minute of Man täpsusega.

[Leo]

https://www.army.mil/article/180370/pm_ ... ms_weapons

USA armee koduleht kirjutas mõne päeva eest, et aastaks 2020 on USA snaiprite varustusse tulemas Ballistically Optimized Sniper Scope ehk BOSS sihikud, kus siis 1,5 kg raskune komplekt sisaldab laserkaugusmõõdikut, ilmajaama ja GPSi ning sihik sätib laskurile ennakud paika ning niitristi õigesse kohta. Need pannakse olemasolevate relvade peale. Väidetavalt on lasu sooritamise kiirus suurenenud 50% võrreldes vana sihikuga. Kiirus on suur eelis, eriti kui see ühendada DARPA väljatöötatud kaugjuhitava kuuliga. Kui patarei otsa saab, siis on võimalik seda tavalise optilise sihikuna kasutada. Sihikuga integreeritud arvuti ja mõõteseadmed ei ole uus asi, jänkide Trackpoint on juba mõned aastad turul http://www.tracking-point.com/m1400/ ja nende 338 LM külge ehitatud süsteem maksab 12900 USD + relv. BOSSi hinnast mingeid usaldusväärseid andmeid ei ole, ilmselt see on kallis ja vähemalt esimese 10 aasta jooksul ainult jänkide ja liitlaste eirüksuste kasutuses, sest kindlasti on hind soolane ja ei taheta, et see mingite imelikke kätte satuks. Eestis oleksid siis võimalikud kasutajad EOG ja K-komando.

See on väga kiiduväärt, et mitu elektroonilist riista on ühte kompaktsesse 1,5 kg kaaluvasse sihikusse kokku pandud, kuid see reeglina tähendab, et kõik kokkupakituna maksab rohkem kui samad seadmed eraldi ja kui katki läheb, siis on reeglina kõik kasutu. Patareid on ka probleem, Trackpoint näiteks kulutab patareid läbi 3,5 h jooksul, nii et pikemaks sõjakäiguks on vaja kotiga patareisid kaasa tassida. Erioperatsioonideks kindlasti sobiv, Soome või Eesti KJ SA üksuste varustamiseks liiga kallis. Korralik optiline sihik maksab tänapäeval 4000 € ja toimib iga ilmaga. Laserkaugusmõõdik suurusjärgus 1000 € ja Kestreli ilmajaam poole sellest. Elektroonilised abivahendid on toredad, kuid see ei tähenda, et snaiprite elu kuidagi oluliselt muutub, klassikaline kaiguse mõõtmine ja ilma mõju arvestamine ei kao kuhugi. Elektroonika häda on ka selles, et täpse tulemuse saamiseks on vaja väga täpselt teada laskemoona algkiirust, teiseks mõõdetakse tuule mõju ainult laskepositsioonil, kuid kaugele lastes on tavaliselt vaja lasta mitmest eri kiirusega ja suunas liikuvast õhumassist läbi, nii et see on ikkagi laskuri ja vaatleja oskuste ja tunnetuse küsimus.

[EOD]

Elektroonika häda on ka selles, et täpse tulemuse saamiseks on vaja väga täpselt teada laskemoona algkiirust, teiseks mõõdetakse tuule mõju ainult laskepositsioonil, kuid kaugele lastes on tavaliselt vaja lasta mitmest eri kiirusega ja suunas liikuvast õhumassist läbi, nii et see on ikkagi laskuri ja vaatleja oskuste ja tunnetuse küsimus.

Pikemal distantsil ongi probleemiks õhumassi erinev horisontaal- ja vertikaalsuunal liikumine.
Kel võimalik, võrrelgu näiteks Iru ja Mustamäe korstnatest tuleva suitsu suundi. Eestis, erinevalt näiteks stepialadest, muutuvad meteoroloogilised nähtused kilomeetritega, kohati isegi meetritega. Siin sajab ja on külm, kuid teises küla otsas on samal ajal soe ja kuiv.

[M.R.]

Tundub et ka Läänes on AP moona tähtsusest aru saadud. Natuke infot lekkinud arengutest.
Reform the process of classifying ammunition as “armor piercing handgun ammunition” to allow manufacturers to produce new armor-piercing rifle ammunition while maintaining the exemption for SS109/M855, as well as an acknowledgement that many rounds not classified as “armor piercing” will still penetrate body armor.
http://www.thefirearmblog.com/blog/2017 ... Newsletter

Edit. Pagan, mida rohkem ma sellesse lausesse süübin seda segasemaks see minu jaoks muutub. Lause mõte on vist hoopis, et ei tohiks kõike moona kasutada, sest need juba on kaitset läbivad