Riigikaitse eelarve

[Chupacabra]

Organiseerunud huvigrupid saavad tõesti valitsusega aegajalt laua taha istuda ja asja arutada. Arvestades kui palju on Eestis endiseid ja praeguseid kaitseväelasi, kaitseliitlasi, ajateenijaid (ja nende pereliikmeid), siis sellise seltskonna esindusorganisatsioon saaks kindlasti oma soove valitsusele esitada.

EDIT: Väga vabandan. Lisaksin nimekirja Naiskodukaitse, kotkad ja tütred.

Tänase valitsuse võtmeotsustajad:
KE: Jüri Ratas, Kadri Simson
IRL: Margus Tsahkna, Urmas Reinsalu, Sven Sester
SDE: Jevgeni Ossinovski, Indrek Saar.


Jah. Enne akf Ermoti poolt mainitud isikud olid, usun, kaasatud pigem ekspertidena.

Kriku

[Martin Peeter]

Tahtmata akf ermoti teemapüstitust kuidagi maha suruda ja kinnitades, et vastu peame me hakkama nii üksiküritajana, kui sõjalise alliansi liikmena:
no põhimõtteliselt on võimalik Eestile riigi pikaajaliste võlakirjade abiga tagada nii 5-7 aastaks 5% SKT-st teisi eluvaldkondi oluliselt kahjustamata. Ma arvan, et praeguses julgeolekuolukorras ja NATO liikmena sinna USA tasemele (3,6% SKT-st) võiks praegustel segastel aegadel 5-7 aastaks (kuni selgub, mis sellest Putja projektist saab) juba ronida ja oma suuremad võimelüngad kinni toppida. 30 aasta pärast pole selle raha tagasimaksmine nüüd eriti vaevaline, sest oma töö teevad vahepealne SKT kasv ja inflatsioon. Riigivõla kasvatamine 10% SKT-st 20%ni pole nüüd küll mingi kuritegu tulevaste põlvede ees - eriti kui loota, et sellega meist mingi hull asi ehk mööda läheb.

[toomas tyrk]

Selliste ajutiselt kulutuste tõstmise projektide puhul tekib minul ainult üks küsimus - kust see kindlus, et kulutuste tõstmine on ainult ajutine?

Ostes juurde uut tehnikat ning arendades juurde uusi võimeid - tulemuseks on ka püsikulude tõus.

Tehnikal on kombeks amortiseeruda. 5 aasta pärast tuleb juba ühte koma teist välja vahetada. Kümne aasta pärast rohkem. 20 aasta pärast - suur osa "ajutisest" investeeringust tuleb maha kanda. Kas me oleme kindlad, et me ei vaja siis uusi asju?

SKP kasv on viimastel aastatel olnud 1-2%. Muutuvhindades. Reaalhinades (inflatsiooni arvestades) isegi vähem.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Üks ebameeldiv dimensioon on sellise küsimusepüstitamise juures (paratamatult) veel

Et kui ka ilmselge ohu korral ei õnnestu kuidagi "raffale maha müüa" ideed(-arusaama) riiigikaitsekulutuste olulise suurendamise vajadusest, siis tekib (paratamatult) küsimus, kas antud raffas ongi enam üldse oma iseseisvust väärt?
Või on tema (tarbija)mentaliteet juba sedavõrd mahakäinud, et stepihundimentaliteediga agressiivne naaber juba ette võidumees?

Selline ebameeldiv (kaasuv) küsimus-järeldus siis.....

[aj1972]

Kallid kaasfoorumlased kus on meie valulävi kaitseeelarve rahastamisel kas võib riigivõlg meil olla ainult 10% ja suurendame venelaste külaskäigu riski või tõesti teeme Kreekat riigivõlg 150% SKT-st (20-30 miljardit) ja sellega välistame Venemaa rünnaku.
Mis on hullem kas uus okupatsioon või Eesti Vabariigi pankrot?
Ma ise arvan,et ega me pole kehvemad kui kesmised Lääne riigid ja inimesed kelle riigivõlg hetkel 100% kandis kõik elavad ja isegi Kreekat ei lastud pankroti minna. Huvitav kuidas see võimalik,et terve läänemaailm ei suuda tagasi maksta võlgu või tekitatakse lisa ESMid, leevendused, intress miinuses, riigivõlg 100 aastat jmt. rahamaailma trikid mille käigus võlg hajub terve maailma peale laiali.
Mis risk oleks meil Eestis kui võtaksime 5 miljardit ja paneks lisarahana riigikaitsesse näiteks mille käigus võlg kasvaks 25% peale? 10 aasta pärast relvastus vana ja ei jõua seda ülal pidada või peaksime ostma selliseid süsteeme mille alginvesteering väga kallis aga ülalpidamine nõuaks vähe inim- ja finantsressurssi?
Või on mõistlik võtta eesmärgiks riigivõlg nulli saada,vist küll ainukesena maailmas sõltumata kuidas see riigikaitsele mõjub?

Üks nüanss veel kui me oleme näiteks 20 miljardit võlgu Saksamaale ja USA-le siis meie okupeerimisel jäävad nad sellest rahast ilma ja Venemaal on samuti sellist summat raskem välja maksta teiste rahustamiseks.

Ajalugu kahjuks kordub ning loota imele,et Venemaa meid enam ei ründa tundub väga imelik.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..loota imele, et Venemaa meid enam ei ründa tundub väga imelik.

..ma ütleks isegi otsem - sedasi võib "loota" vaid infantiil-debiilsem osa eesti rahvast

[aj1972]

Kaitseinvesteeringute fondi kohta jookseb läbi erinevaid numbreid viimati tänases Postimehes 80 miljonit.Üks null küll puudu sellest mis oleks tõsiselt võetav kaitseinvesteering aga iga eur abiks.
Ametnikelegi üllatuseks tuli ta juba kolmandal ametis oleku kuul välja poliitilise avaldusega, et Eesti vajaks kaitse-eelarvet, mis küündiks 2,5 protsendini SKTst.

Tema käegakatsutavaimaks teeneks loetakse aga nn kaitseinvesteeringute fondi ehk 80 miljonit lisaeurot kaitse-eelarvele. Tõsi, raha pole mitte niivõrd tema töövõit kui koalitsioonilepingust saadud kaasavara. Aastatel 2018–2020 ostetakse selle eest laskemoona.

http://pluss.postimees.ee/4030021/posti ... nistritele

..kas keegi, kel POSTIMEHE doopusk, paneks selle artikli Eesti poliitika teemasse siin kõrval
(by Borja)

Laenu toetuseks, kui maailm on nii pekkis äkki ikka mõistlik võlakirjade pensionifondi soetamise asemel Eesti riigikaitsesse panustada!

«Te olete võtnud rohkem laenu, kui te iial suudate tagasi maksta, ent ärge muretsege! Majandus kukub kokku ja teil läheb hästi.»

Roger Scruton USA üliõpilastele
Valuutafondi rehkenduste järgi ulatus maakera valitsuste ja erasektori summaarne võlasumma 152 triljoni dollarini. Kui me kanname selle summa üle 13-kilomeetrilisele skaalale (umbes nii kaugel meist on stratosfääri alumine piir), siis paikneks kuuekümne tuhande dollari suuruse kapitaliga kodanik maapinnast poole tuhandiksentimeetri, Bill Gates oma 75 miljardi dollariga aga vaid vähem kui kuue ja poole meetri kõrgusel. Ehk – nii üllatav kui see ka ei ole! –, on mõlemad hoolimata oma rohkem kui miljonikordsest varanduslikust vahest siiski vaid inimesed.

http://arvamus.postimees.ee/4029663/har ... 1483719339

[aj1972]

Siin artiklis saavad 2% vaenajad vastuse miks on mõistlik ise kaitsesse kasvõi 5% SKT-st panustada.
http://tehnika.postimees.ee/4070981/vid ... 1489495224

[ermot]

Vahepeal täpsustused täitevvõimu toimetuste kohta. Meeldetuletuseks, et kõnealuse postituse eesmärk on fikseerida Eesti kaitsevõime seisukohalt olulise otsustusprotsessi (täiendava 60 miljoni euro eraldamine lisaks 2% SKP nõude täitmiseks käesoleva valitsuskoalisatsiooni vastutusvaldkonnas).

1) esimesed avaldused kaitsekulutuste tõstmiseks poliitikute suust (justnagu olemas, linnuke kirjas: 9.11.2016)
2) koalitsioonilepingusse vastava punkti tekkimine (seisuga novembri keskpaik 2016)
3) Valitsuse tööplaani lülitamine (seisuga 1. detsember 2016 olemas)
8 ) kuluotsuste plaanimine ja eelarve taotlemine vastavalt tehtud otsustele (Kamin) (seisuga 10. veebruar 2017 olemas)
4) Tööplaani punkti täitmine (ehk konkreetsed ettepanekud ilmutatud kujul koos taha joonistatud rahanumbritega)
5) Riigieelarvesse vastava kuluallika sisselülitamine(otsus seisuga 11.04.2017 olemas)

Allikas: http://www.postimees.ee/4077041/valitsu ... ona-ostuks
"Valitsus leppis riigieelarve strateegia kõnelustel kokku täiendava 60 miljoni euro eraldamise laskemoona ostuks Eesti kaitseväele.
«Otsustasime lõplikult ära, et 60 miljonit eurot tuleb lisaks kahele protsendile (SKT-st) ja liitlaste vastuvõtu kuludele kaitseinvesteeringuteks,» ütles kaitseminister Margus Tsahkna teisipäeval rahvusringhäälingu uudistesaatele «Aktuaalne kaamera». «Selle raha eest me tõstame iseseisvat kaitsevõimet ehk siis ostame tarka ja võimast laskemoona, mis parandab oluliselt meie vastupanuvõimet,» lisas minister."

6) Riigieelarve heakskiitmine kõnealuse kuluallikaga (poliitiline debatt)
7) Riigieelarveliste vahendite eraldamine eelarve täitmiseks (avanevad peale aastavahetust)
9) riigihangete ettevalmistamine (võib jaguneda mimeks osaks: riigihanke objekti kirjeldamine ja vastavalt kirjeldatud nõuetele riigihanke läbiviimine)
10) riigihanke võitja valimine (võib sisaldada vaidluskomponenti, mis võib riigihanke venitada 2...3 korda pikemaks)
11) riigihanke lepingu sõlmimine
12) riigihanke lepingu täitmine
13) riigihanke objekti üleandmine
14) riigihanke objekti ladustamine/kasutusõpe
15) kaitsefunktsioonide ümberkujundamine uut võimekust arvestades (kasutamine, logistika, varustus, väljaõpe jne)
16) Kasutusvalmiduse test.

PS. On tekkinud teatud kõhklused-kahtlused punkti "4) Tööplaani täitmine" osas. Huvitav, kas selliseid summasid lükataksegi Riigieelarve plaanidesse sisse ilma Rahandusministeeriumit kaasamata? Mitte et mul sellepärast kahju oleks- keegi peab selle otsuse ellu viima ja ilus (aga mitte ilmtingimata kohustuslik) oleks seda isikut miskit pidi protsessi kaasata.

Tuleb inimene kolmapäeval tööle, aga laual üllatus: 60 miljoni suurune eelarve auk?!? Aga... Valitsus otsustas nii ja sinu kohustus on valitsuse otsuseid ellu viia! Aga kuidas... Mind ei huvita, aga homseks olgu katteallikas olemas! ...ahah, no ma hakkan siis tööle...

Mis paneb mind ketserlikult mõtlema, miks Tsahkna ei pannud numbrile näiteks üht nulli juurde: "Ah et 60 miljonit, mitte 600? Kus ma küll selle vea tegin...?" Proovida ju võib.

[Kapten Trumm]

Eile toimunud eelarvestrateegia arutelu järel rääkis Tsahkna kaitsekuludest 2%+liitlaste kulud+60 miljonit, mis pidi minema "võimsa ja targa moona ostmiseks".

[Martin Peeter]

Kiitus akf Ermotile olemusliku teema jälgimise ja teadvustamise eest!
Otsus on iseenesest muidugi hea, aga selle rakendamisega on juba piisavalt kaua jokutatud.
IRL-ilt ootaks nagu rohkem tegusid kaitsevõime tõstmisel, kui see IRL üldse veel poliitikas jätkata soovib. Ma nii enese näitel arvan, et selle erakonna tradistiooniline valija, kes küll viimasel ajal erakonnale selja on pööranud, hindab sellist käiku. Aga sel KOV valimistel minu häält ei saa, sest enne ma neid ei usu, kui ostud tehtud. Kõik populaarsed teemad viidi ikka kõigepealt ellu, alles seejärel olemuslikud.

[Martin Peeter]

Paneme siia juurde laiema perspektiivi - eelarvedefitsiit on nüüdsest lubatud. Ühelt poolt hea, et selle suht mõttetu dogma kallale mindi.
Defitsiit - eriti selle praegu pakutaval kujul (ja hoolimata reformarite jõuramisest) nüüd mingi koll küll ei ole, kuid muret teeb selle siht: kaitse-eelarvele juurde 60 miljonit - meditsiinile 215. See on ikka väga sotsiaaldemokraatide valitsus, kus IRL rahvuslike väärtuste eest eriti seista ei suuda. Selle asemel, et eelarve tasakaalu kaitsta (defitsiiti ei finantseerita ka uue plaani kohaselt laenuga ja see on piiratud teiste aastate ülejääkidega), peaks IRL hoopis resoluutsemaid kaitseinvesteeringuid toetama. Seda eriti arvestades asjaolu, et defitsiidi finantseerimise allikana nähakse reserve ja erinevatest riigifirmadest saadavat raha (kui sest seni aetud segasest jutust ma õigesti aru sain). Säästetu ja mahamüüdu eest jooksvaid kulusid finantseerida praeguses majandustsükli faasis on ikka üsna suur sotsialismus.

Kõige sisulisemalt uut rahanduspoliitikat kritiseerinud EP jutus on võib-olla see iva, et praegu ei tohiks eelarvekuludega palgarallit toetada. Samas relvade hankimine ei toetaks kuidagi kohalikku palgarallit, küll aga meditsiini lisarahastamine.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juri-r ... d=77948908

http://www.err.ee/588288/eesti-pank-val ... iiti-lasta

http://www.err.ee/591028/valitsus-looda ... duskasvust

[Martin Peeter]

Hakkab tunduma, et kaitsevaldkond hakkab saama vasakpoolsete kaetud peolaualt vaid pudemeid.

http://majandus24.postimees.ee/4087051/ ... 1487320242

Muude investeeringute jaoks (ja ka jooksvate kulude jaoks) pappi kui palju, kaitsekuludele vaid 60 miljonit 3 aasta jooksul. Kelle tagasihoidlikkus??? Tsihkadi-tsahkadi, aga tulemus?

Paradigma on riigis muutunud ja olulised sündmused toimuvad rahanduse valdkonnas. Need valdkonnad, mis arvavad, et laen on saatanast, saavad olema lihtsalt kaotajad. Selle asemel, et siin arutada hüpoteetilise tsiviilteenistuse üle (vabandan ette, aga mulle tundub, et selle teema tõstatamisel pole taga tegelikku plaani, vaid muud põhjused), peaksime me praegu teraselt jälgima riigi finantspoliitika muutusi ning juhtima sellele ka patriootlikuma avalikkuse tähelepanu, kui kaitsevaldkond nii palju juurde ei saa, kui palju võiks. Ja praegu mulle tundub, et see nii läheb.

http://www.err.ee/591101/simson-otsib-r ... ile-eurole

[siilike]

Hakkab tunduma, et kaitsevaldkond hakkab saama vasakpoolsete kaetud peolaualt vaid pudemeid.

http://majandus24.postimees.ee/4087051/ ... 1487320242

Muude investeeringute jaoks pappi kui palju, kaitsekuludele vaid 60 miljonit 3 aasta jooksul. Paradigma on muutunud. Kelle tagasihoidlikkus??? Tsihkadi-tsahkadi, aga tulemus?

Tahtsin just kommenteerida, et sellest "dogmast" loobumine ei too ei praegu ega ka tulevikus kaitsevaldkonnale midagi juurde. Halvemal juhul, kui sellest "dogmast" loobumine ei toimu vastutustundlikult, siis mõningate aastate pärast võib see just vastupidi olla põhjuseks/ettekäändeks, et kaitsevaldkonna kulutusi oluliselt kärpida.

[Martin Peeter]

Pole antud lõime teema aga - "riigieelarve tasakaal" pole mingi dogma vaid väga vajalik põhimõte. M.Peeter - oled uue valitsuse plaanidest valesti aru saanud - käiku lähevad võlakirjad (vt. rahandusministri kommentaare), reaalset plaani pikaajaliselt riigieelarve struktuurse tasakaalu (NB! see on isegi juba leebem versioon nominaalsest tasakaalust) saavutamiseks pole - riigil lihtsalt ei jätku müüdavat vara rahastamaks sellises tempos priiskamist.

Üldiselt tuleb ka sealt Sesteri poolt nii umbluu jutt, et karju appi. Samuti nagu hr PM hämamine AK-s.

Samas esindan jätkuvalt seisukohta, et rahvusvaheline olukord on selline, et praegu tuleks KV suuremad võimelüngad likvideerida ning selleks on elementaarne kasutada riigilaenu. Seda teevad kõik riigid, kui on vajalikke kulusid ja raha parasjagu ei ole - et Eesti seda teha ei tohi, on tõesti väga dogmaatiline käitumine, mis nüüdseks ka lõppema hakkab. Küsimus on alternatiivides, kas kasutada seda populistlikult sotsiaalse heaolu suurendamiseks või riigikaitseks.

Minu meelest on kaitsepoliitika ja selle finantseerimine vägagi selle lõime teema. Vaat, et üks kõige olulisemaid ja samas ebamugavamaid.