www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 30 Sept, 2020 0:02

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 764 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15 ... 51  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Naised sõjaväes :)
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2017 19:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juul, 2016 11:09
Postitusi: 1102
Kas keegi nõukaaegset sõjalist algõpetust üldse tõsiselt ka võttis? Minu mäletamist mööda oli see üks lõdva tund, kus sai lollitada ja igasuguseid koerustükke teha. Meie koolis oli sõjalise õpetaja keegi ärajoonud näoga venelasest erusõjaväelane, vist major, kui mälu ei peta, ja tal puudus küll igasugune autoriteet. Näiteks, tunni alguses, kui poisid rivistusid, siis oli neil vaja kooris raporteerida „Служу Советскому Союзу!“, mille asemel kogu grupp ütles „Auh-auh-auh-auh!“ ja siis said kõik rõõmustada vihase õpetaja üle, kes korralikult lamenti lõi ja vene keeles sõimas nii et maa must. :)

Ma pole siiamaani aru saanud, mis värk akende värvimisega oli ja mispärast oleks olnud vaja need valge värviga enne pommi tulekut üle võõbata. Igatahes selge see, et 15 minutiga, mis tuumapommi tulekuni on jäänud, remonttöid ette võtta ei jõuaks. Ja kas oleks vajagi?

Gaasimask oli vaja pähe panna 1 minutiga, võimalik ka, et 1,5 minutiga – igatahes aega oli maa ja ilm, selle ajaga oleks jõudnud terve kummiülikonna selga tõmmata. Keskkooliastmes pidid ka tüdrukud, gaasimaskid peas, marssima. Kuidagi oli juhtunud nii, et ühes viimases klassis oli üle poole tüdrukutest lapseootel. Ja teate, kui see noorte emade punt gaasimaskid pähe tõmbas ja kooliõuel ringiratast marssis, oli vaatepilt pehmelt öeldes naljakas.

Mis ma tahan öelda, sõjalist algõpetust või riigikaitset võiks õpetada nii, et tulemus poleks naeruväärne, vaid auväärne. Kõige hullem, mis õpilastel võib olla, on loll ja jäikade põhimõtetega õpetaja, kes ajab näpuga mingit rida. Palju kergem, nagu alati, on hävitada, kui üles ehitada. Sama ka patriotismiga, mis ju ongi riigikaitseõpetuse eesmärk.


Viimati muutis Z03, 07 Mär, 2017 21:45, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2017 19:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10463
Asukoht: Metsas / Ämbris
2006a riigikaitse õpik.

Eessõna
Tsiteeri:
Riigikaitseõpetus on multidistsiplinaarne õppeaine. Ühelt poolt on tegemist teoreetiliste käsitlustega tänapäevasest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitsejõudude ülesehitusest, teiselt poolt antakse väga praktiline ülevaade relva- ja riviõppest, topograaiast ja esmaabist ning ehk üllatuslikultki keskkonnakaitsest kaitsejõududes. Selles mitmekesisuses väljendubki riigikaitse kui eri eluvaldkondadega tihedalt seotud terviku olemus.

Meie ajal on tähtsal kohal rahvusvaheline riigikaitsekoostöö. Nii pole riigi kaitsmine pelgalt nende inimeste asi, kes oma igapäevaelus kannavad vormi, vaid iga kodaniku hool, ent ka kohustus, mille väljundiks ei pruugigi ilmtingimata olla just teenistus kaitseväes või kaasalöömine Kaitseliidu ridades. Riigikaitseõpetuse eesmärk pole propageerida militarismi. Teadmised ja oskused, kuidas vajaduse korral kaitsta oma riiki, on parim tagatis, et neid oskusi pole tegelikkuses kunagi vaja rakendada. Nende igale kodanikule vajalike esmaste iigikaitseteadmiste ja -oskuste kujundamine ja arendamine ning mõtlemisainese andmine igaühe rollist riigi kaitses ongi selle õpiku peamised eesmärgid.

Riigikaitse seotus eri eluvaldkondadega on üks põhjusi, miks autorite ring on ühe õpiku kohta tavatult suur.


Sisukord.
Tsiteeri:
Saateks ....................................................................................................... 7
1. Eesti sõjaajalugu ........................................................................................ 9
Sõjaajaloo mõiste .......................................................................................... 9
Muistse Eesti sõjandus ................................................................................... 9
Eestlased võõras väes ................................................................................... 11
Rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 1917–1918 ...................................................13
Eesti Vabadussõda 1918–1920 ..........................................................................14
Riigikaitse Eesti Vabariigis 1920–1940 ................................................................ 17
Eestlased Teises maailmasõjas ......................................................................... 18
Okupatsiooniarmee kohalolek ........................................................................... 20

2. Tänapäeva kriisid ja relvakonliktid ................................................................. 22
Kriiside ja relvakonfliktide tekkeallikad ................................................................ 22
Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil ................................................................ 23
Tänapäeva julgeolek, julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid,
terrorism ja massihävitusrelvad .........................................................................25
Relvakonfliktide ja sõdade tunnused .................................................................. 26

3. Eesti riigikaitse üldine korraldus .................................................................... 29
Riigi kaitsevõime ........................................................................................... 29
Riigikaitse demokraatlik juhtimine ..................................................................... 30
Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33
Tegutsemine hädaolukordades ......................................................................... 34
NATO ......................................................................................................... 38

4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded .................................................... 43
Eesti kaitsejõud ............................................................................................ 43
Eesti kaitsevägi ............................................................................................ 43
Maavägi ...................................................................................................... 48
Merevägi ...................................................................................................... 52
Õhuvägi ....................................................................................................... 54
Kaitseliit ........................................................................................................56

5. Kaitseväeteenistus ja kaitseväedistsipliin ....................................................... 66
Kutsealusena arvelevõtmine ja tegevteenistuskõlblikkuse
määramine .................................................................................................... 66
Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine ........................................ 67
Ajateenistus ................................................................................................. 68
Kaitseväeline haridus ja väljaõpe ...................................................................... 70
Asendusteenistus ........................................................................................... 74
Reservi arvamine ............................................................................................ 74
Õppekogunemine ............................................................................................ 75
Kaitseväedistsipliin .......................................................................................... 76
Kaitseväe määrustikes kasutatavad mõisted ........................................................ 77

6. Riviõpe ...................................................................................................... 83
Rivimäärustik ................................................................................................. 84
Riviõppe põhimõisted ....................................................................................... 85
Rivi liigid ....................................................................................................... 85
Üksiksõduri riviõpe .......................................................................................... 86
Jagu ............................................................................................................ 92
Rühm ........................................................................................................... 95

7. Relvaõpe ................................................................................................... 97
Relvad .......................................................................................................... 98
Relva käsitsemine ........................................................................................... 106
Ballistika ....................................................................................................... 111
Laskeasendid ................................................................................................. 118
Lasketehnika ..................................................................................................120
Ohutusnõuded ................................................................................................ 122
Laskekäsklused ................................................................................................123

8. Topograafia ................................................................................................ 126
Kaardi mõõtkava ..............................................................................................127
Leppemärgid ....................................................................................................128
Reljeef ............................................................................................................129
Kaartide jaotus ................................................................................................ 130
Kaardi koordinaadid ...........................................................................................131
Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk ..................................................................132
Kompass .........................................................................................................133
Kaardi orienteerimine .........................................................................................134
Kaardi järgi orienteerumine maastikul ....................................................................135
GPSi kasutamine ............................................................................................. 136

9. Esmaabi ..................................................................................................... 139
Tegutsemine õnnetuspaigal ............................................................................... 139
Elustamise ABC ................................................................................................140
Võõrkehad hingamisteedes .................................................................................142
Uppumine .......................................................................................................142
Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine ...................................... 143
Haavad ja eluohtlik verejooks .............................................................................144
Šokk ..............................................................................................................146
Luumurrud ...................................................................................................... 146
Venitus, nikastus, nihestus .................................................................................147
Põletused ........................................................................................................147
Külmumine ja alajahtumine ................................................................................. 148
Elektriõnnetused ...............................................................................................149
Kuumarabandus ja kuumakurnatus ........................................................................149
Võõrkeha silmas .............................................................................................. 150
Ninaverejooks ...................................................................................................150
Mürgistused ......................................................................................................150

10. Massihävitusrelvad ...................................................................................... 153
Tuumarelv .......................................................................................................154
Tuumarelva kahjustavad mõjud .......................................................................... 156
Biorelv ........................................................................................................... 159
Keemiarelv ...................................................................................................... 160
Kaitsevahendid ................................................................................................ 162
Massihävitusrelvakaitse .................................................................................... 164

11. Keskkonnakaitse kaitsejõududes .................................................................... 175
Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale ............................................................ 175
Harjutusväljakute mõju keskkonnale ..................................................................... 176
Metsas käitumise kohta kehtivad üldpiirangud ........................................................ 177
Tuleohutuse tagamine õppuste ajal .......................................................................178
Keskkonnavastutus kaitsejõududes ...................................................................... 179
Tähtsamad mõisted .......................................................................................... 180
Eesti kaitseväe auastmetunnused õlakutel ............................................................ 184




2014a riigikaitse õpik.

Eessõna
Tsiteeri:
Riigikaitseõpetuse traditsioon Eesti koolis ulatub vabariigi algusaegadesse – tundidega alustati koolides
1927. aastal ja esimene õpik ilmus 1933. aastal. Käesolev on järjekorras neljas omakeelne ja -meelne riigikaitseõpik. Iseseisvuse taastamise järel alustati riigikaitseõpetuse kui valikainega koolides entusiastidest õpetajate ja koolijuhtide eestvõttel. Alates 1990ndate aastate lõpust on Haridus- ja Teadusministeerium ning Kaitseministeerium riigikaitseõpetust samm-sammult üha süsteemsemalt toetanud ja arendanud, seejuures on märksõnaks jäänud vabatahtlikkus. Nii on riigikaitseõpetus muutunud aasta-aastalt populaarsemaks ja suurenenud on koolide hulk, kus riigikaitse on valikainena tunniplaanis.

Riigikaitse on riigi üks vanemaid funktsioone. Igaühel meist on oma riigi hoidmisel tähtis roll. Osalemine
riigi kaitses on oluline ja vajalik ning põhiseaduses nimetatud kohustus. Riigikaitseõpetuse eesmärk on kõigile
kodanikele vajalike riigikaitseteadmiste vahendamine. Need õpilased, kel seisab ees ajateenistus, saavad riigikaitseõpetuse tundides paremini valmistuda eelseisvaks ajateenistuseks ja teenistuseks reservväelasena. Samuti oskame paremini toetada ja mõista oma vendi, õdesid ja poiss- või tüdruksõpru teenistuse ajal.

Uueaegne riigikaitse on seotud mitme elualaga. Nii on ka riigikaitseõpetus mitmekülgne õppeaine, kus käsitletakse erinevate valdkondadega seotud teemasid. See kajastub ka käesolevas õpikus, mis on jaotatud kolmeks osaks. Esimene osa keskendub riigile ja riigikaitsele üldisemas plaanis, andes ülevaate sõjaajaloost, tänapäeva kriisidest ja relvakonliktidest ning Eesti riigikaitse korraldusest. Teine osa räägib sõjalisest riigikaitsest, andes ülevaate Kaitseväest, Kaitseliidust ja kaitseväeteenistusest. Kolmas osa aitab tundma õppida riigikaitseks vajalikke oskusi, mis võiksid ühtlasi kasuks tulla ka igapäevaelus, näiteks looduses matkates või esmaabi andes.

Head kaasamõtlemist!
Kaitseministeerium


Sisukord
Tsiteeri:
I osa riik, kodanikud, riigikaitse 9

1. Peatükk Eesti Vabariik ja tema kodanikud 10
Eesti iseseisvus kui väärtus 10
Sõda ja tänapäev 12
Kodanik ja riigikaitse 14
2. Peatükk sõjaajalugu 15
Sõjad kui ajaloo paratamatu osa 15
Sõjandus, sõjaajalugu ja sõjateoreetiline mõte 16
Sõjapidamisest vana- ja keskajal 17
Palgasõdurid ja alaliste armeede loomine uusajal 19
Massiarmeede loomine ja üleminek üldisele sõjaväekohustusele 21
Sõjandus, tehnika areng ja leiutised 22
Maailmasõjad 26
Eesti sõjaajaloost kesk- ja uusajal 29
Eesti rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 32
Eesti vabadussõda 1918–1920 33
Riigikaitse Eesti Vabariigis 1920–1940 38
Eesti ja eestlased teises maailmasõjas 40
Okupatsiooniarmee kohalolek 1944–1994 43
Eestlased nõukogude armees 44
Eesti riigikaitse taasloomine 44
3. Peatükk tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid 47
Maailm sõjaohu kütkes 47
Rahvusvaheline poliitika, kriisid ja konfliktid 48
Rahvusvahelise poliitika teostamise vahendid 49
Rahvusvaheline poliitika 20. Sajandil 51
21. Sajandi julgeolekuprobleemid – sekkumine konfliktidesse ja uued ohud 54
4. Peatükk NATO 58
NATO loomine 58
NATO ja võidurelvastumine 60
NATO tänapäeval 61
Kollektiivkaitse põhimõte ja NATO juhtimine 63
5. Peatükk Eesti riigikaitse üldine korraldus ja kaitsepoliitika 66
Kaitseministeerium 66
Eesti julgeolekuriskid ja julgeolekukeskkond 66
Eesti kaitsepoliitika rahvusvaheline mõõde 67
Eesti kaitsepoliitika riigisisene mõõde 69
Kui riigi julgeolek on ohus 71
Riigikaitse alusdokumendid 73

II osa sõjaline riigikaitse 75

6. Peatükk kaitsevägi ja kaitseliit 76
Eesti kombineeritud riigikaitsesüsteem 76
Kaitsevägi 77
Kaitseväe juhtimine ja ülesanded 77
Kaitseväe ülesehitus 80
Kaitseliit 83
Kaitseliidu eripära ja ülesanded 84
Kaitseliidu liikmed 85
Kaitseliidu struktuuriüksused 86
Kaitseliidu nais- ja noorteorganisatsioonid 86
7. Peatükk kaitseväeteenistus ja väljaõpe 88
Ajateenistus 90
Sõjaväelase elukutse ja haridus 93
8. Peatükk riviõpe 96
Rivikorra kujunemise ajalugu 96
Üksiksõduri riviõpe 97

III osa kodaniku oskused riigikaitses 101

9. Peatükk esmaabi 102
Tegutsemine õnnetuse korral 102
Ohu hindamine ja ohutuse tagamine 102
Kannatanu seisundi hindamine 103
Elupäästev esmaabi 105
Esmaabi vigastuste ja haigestumise korral 107
10. Peatükk relvaõpe 115
Relv 115
Automaat, miinipilduja ja granaadiheitja 116
Laskemoon 118
Kaitseväe relvad 120
Automaatide käsitsemine 126
Sihtimine 127
Ohutusnõuded 129
Praktiline laskmine 130
11. Peatükk topograafia ja orienteerumine 132
12. Peatükk elanikkonnakaitse 143
Ajalooline ülevaade ja põhimõtted 143
Elanikkonnakaitse põhialused ja eesmärgid Eestis 144
Elaniku panus sisejulgeolekusse 145
Tuleohutus 146
Käitumine tulekahju korral hoones 147
Käitumine metsa- või maastikutulekahju korral 148
Plahvatusohtlikest esemetest tingitud oht 150
13. Peatükk massihävitusrelvad 152
Keemiarelv 153
Tööstuskemikaalid 154
Bioloogiline relv 154
Tuumarelv 155
Tuumarelva kahjustavad mõjud 156
Kaitsevahendid 158
14. Peatükk keskkonnakaitse kaitseväes 161
Kaitseväe keskkonnamõju 161
Välilaagri ettevalmistamine ja püstitamine 162
Metsas käitumise üldreeglid 164
15. Peatükk sümboolika, teenetemärgid ja traditsioonid 165
Teenetemärgid 165
Vabadussõja võidusammas 166
Kaitseväe ja kaitseliidu sümboolika 167
Kaitseliidu vapp ja rinnamärk 168
Eestlased võõrvägedes 168
Traditsioonid 169
Eesti kaitseväe auastmetunnused 174

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2017 19:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Okt, 2012 23:11
Postitusi: 2032
Asukoht: Reval
Palun kes nende õpikute autorid on?

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2017 19:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10463
Asukoht: Metsas / Ämbris
1933 autorid on:
J. Lukas, August Traksmann ja M. Haber

Pilt

1983 autorid on:
А. И. Аверин, И. Ф. Выдрин, Н. К. Ендовицкий и др. Под ред. Ю. А. Науменко. - 6-е изд., испр. - М.
: ДОСААФ, 1983. Meil Eestis ka Валгус , Таллин .

Manus:
ENSV SA 1983 vk.jpg
ENSV SA 1983 vk.jpg [ 19.69 KB | Vaadatud 2519 korda ]


1985 autorid on:
А. И. Аверин, И. Ф. Выдрин, Н. К. Ендовицкий и др.; Под ред. Ю. А. Науменко - 5-е изд., испр.- М.
: Воениздат, 1985

Pilt



2006 autorid on:

Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk)
Konsulteerinud Margus Kolga

Manus:
2006RKÕ.png
2006RKÕ.png [ 13.6 KB | Vaadatud 2519 korda ]




2014 autorid on:

kolonelleitnant Rene Brus, Andres Ideon, Aleks ja Asko Kivinuk, Andrus Lehtmets, Hellar Lill, Andre Lilleleht, Toe Nõmm, Taimar Peterkop, major Andres Rekker, Priit Saar, major Kaspar Saul, major Andris Sprivul, Olavi Tammemäe, Tõnu Tannberg, Jonatan Vseviov

Manus:
2014RKÕ.png
2014RKÕ.png [ 51.6 KB | Vaadatud 2519 korda ]



Edit: Pildid kah juurde.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2017 20:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17851
40ndate lõpul oli veel üks tahe õpik, kaks paksu köidet, mis IMHO olid erialaliselt kõige asisemad. Kummalisel kombel ilma etilise poliitmölata(vähemalt ei mäleta ), puhtalt teadmisi täis raamatud.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2017 20:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Okt, 2012 23:11
Postitusi: 2032
Asukoht: Reval
Tänud ksf! Fucs!

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2017 13:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
Tsiteeri:
Trumm - kiire kommentaarina ütlen, et me räägime täitsa eri keelt. Mulle tundub, et just Sina elad selles roosa uduga looritatud tagantjärele-tarkuse maal.

Et millega me need 25 aastat oleme tegelenud? Ma arvan, et oma riiki üles ehitanud. Ja mitte lihtsalt nullist vaid ikka enne seda nõukajama maha lõhkudes. Miks ei ole tegeletud ühe, teise või kolmanda asjaga? Ikka sellepärast, et on olnud tähtsamaid asju teha. Ja minu arust on (enamus) ikka väga õigesti ja hästi tehtud.

Ma millegipärast arvan, et Sa ikka ei mäleta (ei taha mäletada?) seda 90-daid, kus Sinu hinnangul väidetavalt kõik valed otsused tehti. Näiteks see (jällegi väidetavalt) heas korras olnud tsiviilkaitsesüsteem, mida Sa oled soovitanud tervikuna üle võtta. Tõsiselt või? Need samad inimesed? Meetodid? Kuule, hea, et neid maha ei löödud. Mina mäletan küll sellist meelsust. Võrdluseks kujuta näiteks ette, et oleks 1992 öeldud, et meil on küll oma riik ja sinimustvalge, aga siiski sõjaline algõpetus tuleb koolidesse alles jätta. Vabandust - süsteem. Ning samad endised nõukaohvitserid õpetavad vene keeles rivi ja automaadi lahti-kokkupanemist. Ning sama ka ülikoolidesse. Jälle - tõsiselt või?

Seega kokkuvõttes panen ette, et selles teemas võiks ikka lahata Soome asju ja mitte tuua kiireid üks-üheseid võrdlusi/etteheiteid meie riigi suunal. Meie ei ole Soome ja Soome ei ole Eesti. Paljud asjad, mis meil toimivad veatult ja probleemideta, ei tuleks Soomes kõne allagi.



Kas siis 1992+ ei vajatud enam sõjalist õpetust, tsiviilkaitset jne? Või mõeldi see lihtsalt ebavajalikuks? Ja Soomes mitte? Kindlasti suures vabaduses oli neid, kes pidasid ebavajalikuks matemaatikat? Kehalist kasvatust? Filosoofiat? Kaitseväes näe oligi neid nõuka ohvitsere omajagu, ma ei suuda nt näha, millist kvalitatiivset efekti andis Einseln võrreldes Laaneotsaga?
Nagu oli politseis endisi miilitsaid. Mati Raidma ja Robert Andropov on muide lõpetanud nõuka päästeülikoolid NSVL-s.

Olen Sinuga nõus, et takkajärgi tarkus lollusi takkajärgi korda ei tee. Kuidas kas peab samu lollusi edasi jätkuvalt korrutama (pean silmas nt siseministeeriumi tsiviilvalmiduse eest vastutava asekantsleri korduvaid väljaütlemisi, mis miskipärast Soome kolleegidega diametraalselt teistpidi on? Siin osa tegelasi laseb kui grammofonist - meil ei ole raha ja Soome on rikas ja seepärast Soomes on ja meil ei ole :shock: Mina näen Soome lähiajaloos päris palju vaesust. Egas need siledaks kulunud raudadega Mossini vintpüssid ja vanaks läinud padrunid seal ilmaasjata ladudes polnud - AK-47 ostmiseks näe nappis raha.

Kuskohas need venekeelsed nõukaohvitserid eesti koolides olid, tõsiselt või? Võib-olla ongi viga selles, et ma käisin koolis seal, kus asjad korras olid ja mul on asjadest tiba idealistlik pilt. Meil andis igal juhul täis eestlane, vist nn 2-aasta ohvitser oli olnud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2017 15:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17851
Et minu uudistamine, kas Veiko Palmil on Aviaatori teine osa ette sattunud, millegipärast modereeritud sai, siis küsin uuesti. Seda tasub lugeda, et mitte väga eufooriasse sattuda sellest, kui edukad me oleme olnud. Oleme muidugi, aga väide, et poleks saanud märksa paremini, on siiski päevakorras edasi. Jutud sellest, kuidas Soome oma rikkuses endale paljut lubada saab...meenutsge nüüd vähe, millal see rikkus Soomes ikkagi saabus. 50ndate teises pooles lahkus hullematel aastatel kodumaalt jäädavalt 50 000 inimest aastas(lisaks veel pendelränne Rootsi vahet), 70ndatel oli Soomes vaesust ikka väga arvestatavalt. Nii et väide, nagu voolanuks Soomes aegade algusest piimajõed ja elanike ainus mure oli pudrumägedele ronimise käigus higile tõmmanud lauba pühkimine on ikka väga tapist ja tabast.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2017 15:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 2234
Lemet kirjutas:
40ndate lõpul oli veel üks tahe õpik, kaks paksu köidet, mis IMHO olid erialaliselt kõige asisemad. Kummalisel kombel ilma etilise poliitmölata(vähemalt ei mäleta ), puhtalt teadmisi täis raamatud.
Pead vist silmas 1950 aastal ilmunud Sõjaväelise ettevalmistuse kursus I ja II osa. Tiitellehel on ülaosas märge - Armee abistamise vabatahtlik ühing.
I osa oli üldise informatsiooniga, II osa puhtalt relvade materjalosa (sportpüssist TOZ kuni 82-mm miinipildujani).
https://osta-ee.postimees.ee/sojavaelis ... 80682.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2017 15:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17851
Jah, just seesama.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2017 16:03 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4926
Kapten Trumm kirjutas:

Kuskohas need venekeelsed nõukaohvitserid eesti koolides olid, tõsiselt või? Võib-olla ongi viga selles, et ma käisin koolis seal, kus asjad korras olid ja mul on asjadest tiba idealistlik pilt. Meil andis igal juhul täis eestlane, vist nn 2-aasta ohvitser oli olnud.


No antud juhul oled sina küll erandi otsa sattunud. Mitte reegli. Tallinnas oli ikka reeglina see sõjalise õpetaja mitte-eestlane.

Meil oli 1. KK-s üks aser. Ei tule hetkel nimi meelde. Midagi A-tähega hakkas. Reservmajor ja jalaväelane. Vägade mõistlik mees. Tundides eriti ei kottinud. Panime kalašnikovi aja peale kokku ja võtsime lahti. Paaril korral sai ka TOZi lasta. Mõned tunnikontrollid olid ka aasta jooksul. Aga sai meie 11. klassi aasta kevadel südari. Meie klassi poisid aitasid teda veel kolmanda korra pealt (kus sõjalise klass oli) kiirabi autosse tassida.

Pärast andis meile paar tundi miskine lühike vene vanamehejupats, endine hävituslendur, kes olevat olnud kõigi Tallinna koolide sõjaliste õpetajate pealik. Neil käis miskine oma käsuliin, allus sõjakomissariaadile ning oli muust haridussüsteemist lahus. See mees oli täiesti pöörane. Siis saime iga tund rivi ja loengut ja ajupesu. Kuni leiti alaline asendaja.

Alaline asendaja oli ka venelane, mingi endine mereväelane. Aga selline hästi tasane ja rahulik mees. See jõudis natuke rohkem tunde anda, ja sellega tegime ka kevadise sõjaväelaagri läbi. Aga tegelikult ei teinud nagu midagi.

Eakaaslaste juttude järgi teistest Tallinna koolidest - eestlane sõjalise õpetajana oli ülim haruldus.

Aga see aser tuli meile lõpuaktusele ning tõi neile poistele lilled, kes olid teda trepist alla tassinud. Pidas meeles.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2017 16:06 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20659
Asukoht: Viljandimaa
Lemet kirjutas:
Et minu uudistamine, kas Veiko Palmil on Aviaatori teine osa ette sattunud, millegipärast modereeritud sai
Paistab, et oled juba ise aru saanud, miks eelmine postitus prügikasti läks. Igaks juhuks kordan üle - sellepärast, et see sisaldas ainult küsimust Veikole, kas ta on lugenud. Selle küsimuse seos teemaga jäi segaseks ning niimoodi võib ka PS teel küsida.

Lemet kirjutas:
Nii et väide, nagu voolanuks Soomes aegade algusest piimajõed ja elanike ainus mure oli pudrumägedele ronimise käigus higile tõmmanud lauba pühkimine on ikka väga tapist ja tabast.
Sellist väidet ei ole mitte keegi püstitanud.

toomas tyrk kirjutas:
Tallinnas oli ikka reeglina see sõjalise õpetaja mitte-eestlane.
Meil oli ka venelane, aga suht mõistlik mees. Andis vist kellelegi kehalist kasvatust ka. Rääkis kanget eesti keeltki. Pidi koolist kahetsusväärsel kombel lahkuma, kuna sõitis ühele kriminaalist sadistile, keda ei suudetud koolist välja visata, lõuga. Tehiolusid ei tea, aga isikuid teades kindlasti põhjendatult.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2017 16:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Nov, 2012 20:00
Postitusi: 211
Asukoht: Tartumaa
Sama siin. Metsakoolis vedas seda asja poolakas, nimetasime teda pan Jaroševskiks (lihtsalt tiitel sai meelevaldselt lisatud, kuid ta oli sellega meeleldi päri). Mees oskas oma ainet huvitavaks teha :!:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2017 16:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 830
Tsiteeri:
Kas siis 1992+ ei vajatud enam sõjalist õpetust, tsiviilkaitset jne? Või mõeldi see lihtsalt ebavajalikuks?
Lühidalt öeldes - jah, ei vajanud. Kohe mitte üldse nõukogudemaa sõjalist algõpetust koolidest ega nõukogudemaa tsiviilkaitsesüsteemi.
Tsiteeri:
Ja Soomes mitte?
demagoogia ja samakõlaliste, kuid eritähenduslike sõnadega mängimine. Samahästi võid võrrelda nt kohtusüsteemi praeguses Eestis (või Soomes) ja endises nõukogude liidus. Või vanglasüsteemi. Sõnad on ju samakõlaga. Seega - kui tahad teravmeelitseda (ja demagoogitseda), siis tee seda ilma minuta. Kui Sa ei saa vahest aru, siis ei ole meil samuti mitte midagi omavahel rääkida.
Tsiteeri:
Kindlasti suures vabaduses oli neid, kes pidasid ebavajalikuks matemaatikat? Kehalist kasvatust? Filosoofiat?
ja see on demagoogia tipp. Meistriklass, kui nii võib öelda.

Ja kui juba küsid, siis vastuseks sellele
Tsiteeri:
Kaitseväes näe oligi neid nõuka ohvitsere omajagu, ma ei suuda nt näha, millist kvalitatiivset efekti andis Einseln võrreldes Laaneotsaga?
siis Sa eksid. Kaitseväes ei olnud nõuka ohvitsere omajagu, neid oli siiski suhteliselt vähe. Enamuse osa massist moodustas kiirkorras ohvitserideks koolitatud. Aga minu enda väga isiklikul hinnangul olid valdav enamus nõuka ohvitsere (vahet pole, kas vormis või erariietes) sõna otseses mõttes viletsad. Kehvad nii oma oskustelt kui ka moraalilt ja vaimult. Ja ei ole mõtet hakata siin sõnasabast kinni, et kes täpselt oli see kehv ja kes täpselt palju parem või et kuidas see ja kuidas teine.

Ja et veel päris selge oleks - sellised näited, et näete, see (hea) mees oli ka miilits ning järelikult oli nõukogude miilitsasüsteem väga hea, on samuti demagoogia.

Ning päris viimaseks ja üleüldse asjasse mittepuutuvaks, siis minu koolis oli sõjalise õpetajaks valdava osa ajast umbkeelne venelane. Kuid see ei olegi see point, kui oleks olnud isegi androgüünne Carl Robert Jakobson ja Lydia Koidula ristsugutis, kes sinilill suunurgas katkematult Eesperet oleks ümisenud, siis isegi siis pidi päevapealt selle nõukalolluse lõpetama. Punkt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2017 16:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
Sa tegelikult ütlesidki selle välja, millele ma viitasin - suure hooga kusjuures.
Kõik see paha oli vaja kähku üle parda visata, mõtlemata, et laps läheb kah koos pesuveega. Ja laps tihti läkski.

Laps koos pesuveega üle parda tähendabki, et koos nõuka sõjalise õppega lendas üle parda ka 1992 Eesti sõjaline algõpetus (mis oleks kahtlaselt sarnane olnud) ja selle "viljasid" helbitakse tegelikult tänini (näiteks, valdavalt just suhtumise tõttu, pole tänaseni suudetud sisse viia riigikaitseõpetust kõigile).

Loomulikult polnud 1990ndate alguses loobumisel EV sõjalisest algõppest ja tsiviilkaitsest erilist ratsionaalselt alust (kui ehk igikestev nutt rahapuudusest, kuid siin vaadake taas Soome majanduslikku seisu 1950-1975), puhas emotsionaalne puusalt panemine- nagu see sinu näide Jakobsonist ja Koidulast - peaasi, et saaks s***st lahti!

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 07 Mär, 2017 16:51, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 764 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15 ... 51  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 21 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt