www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 11 Dets, 2018 7:46

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 18 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Saarseni "Luurepataljon 386"
PostitusPostitatud: 28 Jaan, 2005 22:01 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 591
Lugedes pat. "Narva" mälestuste raamatut sattusin lakoonilisele lausele, et teenisin ka kolonel Saarseni Luurepataljonis 386.
Kas keegi oskab midagi täpsemat öelda sellise üksuse kohta?
Oma mälestuste järgi, on selles üksuses teeninud ka Ilor Tamm, kes teenis algul 184 Julgestuspataljonis, siis 660 idapataljonis edasi Eesti Diviisi 46. rügemendis. 17.09.44 sai Tartu rindel haavata ja peale hospidali Breslaus komandeeriti, läbi Neuhammeri, Posenisse kol. Saarseni eripataljoni, kus oli juba umbes 600 meest. Enne jõule läks pataljon Ztulpa (Grentshauseni) linna, Varssavi lähedal, eriväljaõppele. Venelaste läbimurde tõttu alustati alates 14.01.45. taandumist. Märtsis sai I.Tamm ühes taandumislahingus 3 korda haavata ja saadeti hospidali Wangeni linna.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 30 Jaan, 2005 20:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Apr, 2004 14:35
Postitusi: 56
Asukoht: Eesti
Mees ilmselt eksib üksuse numbriga. Tegemist on Abwehrgruppe 326-ga.
Saarsen ei olnud tegelikult selle ülem. Ülemaks oli üks sakslasest hauptmann ja Saarsen oli võib olla "ülema abi".


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Jaan, 2005 19:52 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 591
Kolonel Villem Saarsen oli 1941.a. Saksa Kriegsmarine poolt formeeritud ja 1942.a. laiali saadetud Eesti Rannakaitse Rügemendi ülem. Pataljonide komandörid olid seal majorid Mullart ja Kõrgma. Kohe tekib kujutelm mereväemundris eestlastest kusagil pankranniku serval. Tegelikult kandis aga kogu see üksus Eesti Kaitseväe mundrit.
Saarsen oli endise Eesti Kaitseväe luureülem ja loogiline on, et ta liideti Abwehr-i ettevõtmistega.
Kui ta ka ei olnud selle Abwehrgruppe 326 ülem, siis vast mingi organiseerija ikka. Kas keegi teab millal see üksus formeeriti. Kas juba Eestis, või siis peale Eestist välja taganemist? Milline oli üksuse planeeritud rakendusala? Millist mundrit nad kandsid? Kas sinna komandeeritud endise 20.Diviisi mehed arvati SS-ist välja?
Narva pataljoni mees Hillar Erma ütleb, et sattus sinna teenima 1944.a. lõpus koos Ilmar Ainsaarega. Erma ütleb:"Kui Konevi tankid olid Lodzi juures läbi murdnud, algas kolonel Saarseni pataljoni vaevarikas 500 km jalgsirännak üle Oderi Berliin-Wündsdorfi välja. Tankid kannul kuni Küstrinini."
Kui selles üksuses oli üle 600 eesti mehe, siis oli tegu juba ühe korraliku üksusega. Milline relvastus neil oli ja kui palju lahingut peeti?
Kus üksus sõja lõpetas?
Mart Männik oma raamatus "Inglise Luurajana Eestis" kirjutab, et peale Eestist evakueerumist sattus ta teenima vastloodud "Frontaufgeklärungstruppe 104" ridadesse. Selle eriüksuse ülemaks oli keegi leitnant Elkström ja üksus, üle 200 Eesti mehe, riietati lennuväe vormi. Väljaõpe toimus Königsbergi ja Stettini lähedal. Kuid veebr. 1945 saadeti väeosa laiali ja mehed viidi üle 20. Eesti Diviisi.
Märtsi alguseks 1945 satub Männik, Berliinis eesti sõjaväelaste jaotuspunkti ülemaks olnud major Mere abiga, mingisugusesse kolonel Tuulingu gruppi Lõuna-Tsehhimaal Pilsenist lõunas. Seal oli samuti üle 200 Eesti mehe. Märtsi lõpuks viidi see üksus Taani Assenisse. Aprilli lõpus tuli aga käsk minna Rügeni saarele, et sealt parasütistidena Eestisse minna. Keegi ei olnud huvitatud ja suure venitamise peale saadi end kusagil Neumünsteri ja Lübecki vahel Inglastele vangi anda.
Mis üksus see viimane oli? Vist jälle mingi Abwehri variant? Või oli see seesama "Saarseni pataljon".


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Mai, 2005 0:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
Hellar Grabbilt on viimases Loomingus (5, 2005) mälestused "Läbi Tšehhimaa kindral Pattoni juurde" (lk 763-774) - need sobivad lugeda ka siin foorumis Tšehhi põrgu teema juures - , kus ta kirjeldab ka kolonel Herbert Raidna poja Ivo R-i käekäiku. Refereerides:

Kolme veoautot 100 eesti relvastatud sõduriga kihutas 7. V 1945 sinimustvalgete lippude lehvides Brnost üle Tabori lääne poole. Taga lähenesid venelased, ees teati olevat ameeriklased. Mehed olid Wehrmachti mundris, noorukid Abwehrgruppe 326-st, mis formeeriti sügisel 1944 Posenis Saksamaale taandunud eesti sõdureist, algse nimega Rinde-luurepataljon FA-326. Ülem Saarsen. Sakslaste kavandatud ülesanne nägi ette luuretegevust Punaarmee tagalas, kui Saksa väed uuesti peale tungides päästavad Eesti teist korda Vene küüsist. Kuidas üksus Määrimaale sattus, Grabbi ei tea. Saarsen nendega kaasas ei olnud.

Piseki lähedal nähti esimest ameerika tanki. Loodi kontakt ja anti ära relvad. Eestlased viidi Strakonice linna. Kümme päeva hiljem, 17. mail, anti nad kõik venelastele välja.

Nii kirjutas Raidna Grabbile 1990. 1944 oli Raidna 16 aastat vana.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Mai, 2005 11:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
"Õhuseire Eestis"-raamatus lk 30 on kirjas, et novembris 1944 moodustati Posenis (Poznanis) kolonel Saarseni juhtimisel 236. jalaväepataljon. Sinna koondati nii meritsi kui ka piki Läänemere rannikut maadpidi Ida-Preisimaale taganenud eesti jalaväe osade mehed. Pataljoni sattusid ka paljud Eesti Lennugrupi ja paar õhuvaatlusteenistuse meest. Üksus oli Saksa 36. korpuse reservis. Venelaste pealetung Varssavile jaanuaris 1945 sundis üksust tagasi tõmbuma. Veebruari teiseks pooleks jõuti Zossenisse, kus kuu lõpul väeosa likvideeriti. Osa mehi läks Eestist evakueeritud eraisikute laagreisse, ülejäänud Neuhammerisse 20. eesti diviisi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Juun, 2005 9:50 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 17 Juun, 2005 22:39
Postitusi: 3
Asukoht: Taani
Arensburger kirjutas:
Kolonel Villem Saarsen oli 1941.a. Saksa Kriegsmarine poolt formeeritud ja 1942.a. laiali saadetud Eesti Rannakaitse Rügemendi ülem. Pataljonide komandörid olid seal majorid Mullart ja Kõrgma. Kohe tekib kujutelm mereväemundris eestlastest kusagil pankranniku serval. Tegelikult kandis aga kogu see üksus Eesti Kaitseväe mundrit.
Saarsen oli endise Eesti Kaitseväe luureülem ja loogiline on, et ta liideti Abwehr-i ettevõtmistega.
Kui ta ka ei olnud selle Abwehrgruppe 326 ülem, siis vast mingi organiseerija ikka. Kas keegi teab millal see üksus formeeriti. Kas juba Eestis, või siis peale Eestist välja taganemist? Milline oli üksuse planeeritud rakendusala? Millist mundrit nad kandsid? Kas sinna komandeeritud endise 20.Diviisi mehed arvati SS-ist välja?
Narva pataljoni mees Hillar Erma ütleb, et sattus sinna teenima 1944.a. lõpus koos Ilmar Ainsaarega. Erma ütleb:"Kui Konevi tankid olid Lodzi juures läbi murdnud, algas kolonel Saarseni pataljoni vaevarikas 500 km jalgsirännak üle Oderi Berliin-Wündsdorfi välja. Tankid kannul kuni Küstrinini."
Kui selles üksuses oli üle 600 eesti mehe, siis oli tegu juba ühe korraliku üksusega. Milline relvastus neil oli ja kui palju lahingut peeti?
Kus üksus sõja lõpetas?
Mart Männik oma raamatus "Inglise Luurajana Eestis" kirjutab, et peale Eestist evakueerumist sattus ta teenima vastloodud "Frontaufgeklärungstruppe 104" ridadesse. Selle eriüksuse ülemaks oli keegi leitnant Elkström ja üksus, üle 200 Eesti mehe, riietati lennuväe vormi. Väljaõpe toimus Königsbergi ja Stettini lähedal. Kuid veebr. 1945 saadeti väeosa laiali ja mehed viidi üle 20. Eesti Diviisi.
Märtsi alguseks 1945 satub Männik, Berliinis eesti sõjaväelaste jaotuspunkti ülemaks olnud major Mere abiga, mingisugusesse kolonel Tuulingu gruppi Lõuna-Tsehhimaal Pilsenist lõunas. Seal oli samuti üle 200 Eesti mehe. Märtsi lõpuks viidi see üksus Taani Assenisse. Aprilli lõpus tuli aga käsk minna Rügeni saarele, et sealt parasütistidena Eestisse minna. Keegi ei olnud huvitatud ja suure venitamise peale saadi end kusagil Neumünsteri ja Lübecki vahel Inglastele vangi anda.
Mis üksus see viimane oli? Vist jälle mingi Abwehri variant? Või oli see seesama "Saarseni pataljon".


Sellest üksusest räägib Saarsen ise oma mälestustes "See mis ma nägin" (Stockholm 1978), lk. 272-276. Selle komandöriks oli kapten Helmuth Damerau. Mul oli ise õnne, et sain sinna, sest see päästis Neuhammerisse saatmisest, mida sooviti, aga Saarsen oli absoluutselt vastu ja tal õnnestus sellega päästa Eesti mehi, keda ähvardas Saksamaal kahurilihaks saamine. Luuretegevus oli vist rohkem ettekääne, sellest polnud meil juttu, olime ootepositsioonis. Meil oli ka Sonderführer: baltisakslane von zur Mühlen, aga ei mäleta sõnakestki poliitilist juttu, õpetas meile autoosasid! Meil oli Wehrmachti munder, ei osalenud minu ajal mingis lahingus. Ma sattusin taganemisel Meseritzis haiglasse, viigi Neu-Ruppini ja kui märtsis välja sain, ei eksisteerinud enam seda üksust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Saarseni üksus
PostitusPostitatud: 21 Aug, 2005 21:44 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 17 Juun, 2005 22:39
Postitusi: 3
Asukoht: Taani
Neid andmeid tuleb korrigeerida. Grenzhausen on mitte Poola Ztulpa, vaid Slupca, umbes 100 km Posenist idas, veel Warthegau all, üsna kaugel Varssavist. Minu arvates ei olnud meid 600, tean ainult kahte kompaniid, mahtusime ilusasti ära kohalikku koolimajja. Ka polnud juttu mingist eriväljaõppest, kui selleks mitte lugeda metsas jooksmist. Ma ei mäleta aga kontakti nende kahe kompanii vahel, võib-olla olid teises teist sorti mehed? Üks minu jao meestest väitis, et ta olevat nende hulgas ära tundnud tema koduvalla miilitsa? Sellised vene keele oskajad pidid sobima paremini luuretegevuseks kui minusugused eesti väeosade riismete esindajad – neist koosnes meie kompanii. Ma ei tea ka kedagi, keda oleks Neuhammerist Saarseni juurde komandeeritud, vastupidiselt: Neuhammerist käidi nõudmas üksuse sinna viimist, mida Saarsenil õnnestus vältida. Peale selle on tagantjärele mõeldes tähelepanu vääriv, et meil olid head (salajased) suhted kohalike poolakatega, meid ei saboteeritud, aga see oli vist ka Saarseni teene, tal oli ju varem Poolaga häid suhteid? Meie kontakte poolakatega ei takistatud, meid ei jälitatud ja poolakad ei kartnud meile tõtt rääkida, eriti sakslaste kohta.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 24 Aug, 2005 20:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
Luuramiste juurde:

"Helme kalmistu" (Valga, 2000; koostanud Hans Salm) lk 92-94 juttu Edmund Tekkel'ist (10.01.1924 Tõrva - 22.11.1991 Tallinn).

Kuramaal kümme eestlast ja paarkümmend lätlast ei alistunud 9.05.1945: "Nad olid saanud saksa sõjaväeluure koolides hea väljaõppe, Tšehhoslovakkias eesti valepassid ja pidid nimetuse all "metskassid" nõukogude tagalas alustama sissisõda.

Pärast ülesande täitmist pidi neile Pärnu lahte järgi tulema saksa allveelaev ja ära viima... Kuhu?

"Metskasside" läti-eesti salk ootas Tukumsi rajoonis soojärve kaldal kümme päeva olukorra rahunemist seoses kapitulatsiooniga ja läks siis ööl vastu 19. maid üheskoos läbimurdele. Sattunud Punaarmee varitsusele, lasti käiku relvad. Üks eestlasest radist sai surma, neli eesti sõdurit, sealhulgas üks neiu sanitaarpaunaga, nabiti kinni. Viiel eestlasel õnnestus öises metsas hajuda. Veel 1960. aastal otsiti üht toonast "metskassi" Lõuna-Eestis taga." [Seda muidugi Salm peaks hästi mäletama...]

1960. aastaiks oli Tekkel olnud 10 a ära Uraalides kivisöekaevanduses ja Tõrvas saanud edukaks töödejuhatajaks. Tõrva veski motorist Tekkel mopiti Saksa väkke veebruaris 1944, sai väljaõppe tagavarapataljonis Kloogal, koolitati sõjaväeradistiks Narva-Jõesuus. "Oma 46. rügemendi hävingu Narva rindel juulis 1944 võttis ta vastu väliraadiojaama taga Sininõmme punkris." Radistina värvati ta Saksa sõjaluuresse Priekulis Lätimaal oktoobris 1944, kui teised saadeti Neuhammerisse. ""Saad meie abiga Eestisse tagasi..." olid värbajad lubanud."

Oli Valga KEKi sünni juures Tõrvas, oli seal tööline, brigadir, töödejuhataja, pärast Viljandi KEKis.

Toodud on ka foto Tšehhoslovakkias väljakirjutatud eesti valepassist Harry Veimeri nimele, kuid E. Tekkeli fotoga.

*

Represeeritute nimestik annab:

TEKKEL, Edmund, August, s. 10.10.24 Valgamaa Helme v. Matsi t., 8 kl., tööline, arr. 23.05.45 Tõrva, Veski 22, trib. 31.08.45 §58-1a, 10+5. Saksa sõjavägi. [ar 26605]

Arvatavasti toimikus on pikki seletusi...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2007 19:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
Sattus kätte üks kirjeldus sellest, osavõtjalt. Ta on üsna kriitiline kogu Saarseni raamatu suhtes, kus mh sellest üksusest esimest korda kirjutati.

*

Põhiosa värvati 1944. a okt-is Gotenhafenis e Gdynias.

Värbamisaktsiooni eestipoolne juht oli end. ratsarügemendi ülema abi major Reitel; oli ümberasuja; nüüd kolonel-leitnandi aukraadis kandis Saksa ratsaväelase mundrit.

[REITEL, Konstantin Aleksander. 31.I 1895 Rakv-s. Gustav R. Narva g, Jelizavetgradi ratsav.k 1914, alalisv.ohv.kurs. I ms-s 1914—18 (20.sm tragunipolk), lipn 14.XII 1914, E sv-s 1918, Vabaduss-s 1.ratsapolgu esk.ül ja polguül abi II 1919—(sai haavata), ratsarüg ül abi --31, Valga kaitsev.ringk ül 1931--34, 1935 major, Valga kaitseringk st 2.jsk ül 1934--39, kol.ltn 24.II 1936, Sksm-le 1939; Stanislav III, Anna IV, VR II/3, tasuta maa, 100.000 Emk, Kr IV. Srn 15.II 1951 Hamburgis. EVK, Salo, EVKR. Siin ja edaspidi elulugude allikas: Isotamm]

Värbajaks oli erariides Saksa sõjaväe vastuluure (mitte Ssi) mees, tutvustas end Abels'ina, võis olla varjunimi. Oli puhtsakslane.

Värbamiskoht asus ühe aia sees eravillas.

Et Danzigi ja Gotenhafenisse saabunud rohkesti eesti sõjamehi üksi või salguti, sidet oma üksustega polnud või need hajunud võilõppenud (politsei vahi- ja rindepataljonid, piirikaitserügemendid jne) oli värbamine üsna hõlpus, sest a) enamikul neist sõjameestest polnud lähemaid omakseid Saksas ja nad ei suutnud orienteeruda olukorras (keeleoskamatuse jm tõttu); b) osa ei tahtnud uuesti minna eesti Ss-diviisi, mis reorganiseerimisel Neuhammeris. Näiteks astus üksusesse tervikuna nn Rannu rühm, mis oli omal ajal kapten Maripuu kompanii osana, oli 4. julgestuskompaniina rakendatud Saksa lennuväe juures Pihkva ümbruses, hiljem Tartu lahingutes Kärevere all ja lõpuks Riia ees 37. ja 38. pol-pataljoni koosseisus.

[MARIPUU, Sergei. 25.VI 1902 Sa Kogula v Sakla k-s. Mihhail M. Sõjak --25, TÜ rer merc 1930--31-, 10739, Rotalia. Kaadriohv, 1940 kapt, 2.üks.pat --36, PV-s 1936--40, Tall jsk J-Jõesuu raj ül, PA 1940--41, Sks sõjavang, E-s tagasi, II ms-s Sks sv-s, 37.polits.pat 5.komp ül --44, polits.rüg-de allohv.lahinguk ül Amblas 1944, 35.polits.tagav.pat, Sksm-le 1944, USA Balti vahipat Osnabrückis, USA-sse 1951. Srn 28.XII 1974 Ann Arboris (Mich.). Salo, AA3]

Rohkesti astus üksussse ka diviisi mehi eesotsas "Narva" pataljoni järelejäänud võitlejatega nagu Ilmar Ainsaar jt.

[AINSAAR, Ilmar. 12.VIII 1918 Tall-s. Wilhelm A., Anna Eisenscmidt. Ae 1950 Jacqueline Witry (1917, Pariisist). Valga prog, g Prantsusm-l, Pariisi Ü theol 1948--52. II ms-s Sks sv-s, Narva pat, EDiv, Sksm-le 1944, Prantsusm-le, kir.õp Prantsusm-l, Austraaliasse 1954, Melbourne'i kog õp 1954--70. Srn 15.I 1978 Melbourne'is. Veem]

Üksuse rakendusest ja iseloomust polnud värbamisel täit selgust; teati vaid, et kuulub Wehrmachti alla. SS ei vaadanud seda värbamist hea pilguga. Seda näitab ka Soodla ja Reiteli kohtumine Danzigis, kus Soodla heitis Reitelile kibedalt ette, et too temalt mehi "ära meelitab".

Üksuse asukohaks ja väljaõppekeskuseks oli ette nähtud Poseni linn (Poznan), kuhu kõik värvatud suunati. Kirjelduse autor oli marsikäskused väljakirjutaja ja meeste teelesaatja, sest Abelsisl polnud kantselei-tööjõudu.

Oktoobri viimasel poolel lõppes värbamine, 20. okt-il sõitsid kirjutaja ja Maripuu viimastena Poseni.

Poseni jõudes näha, et kõik alles organiseerimisel. Mehi oli tulnud ka mujalt ja tuli juurde esimese nädala jooksul, nii et üksusse kuulus üle 300 eestlase ja mõned sakslastest ametimehed (kirjutajad, toitlustajad jne).

Alul polnud üksuse ülemat kohal, asju ajas majandusülemana tegutsev Eestist ümberasjuja Schnessing-Schneeberg (tegutses varem Tallinnas autoasjanduse alal), kel sõjaväega vist varem polnud suurt kokkupuudet; ilmnes sellest, mida ta katsus üksuses ette võtta ja mis olid seltskondlikku laadi rohkem. Rääkis sulaselget eesti keelt.

[ERA.891.2.23851: Tehniliste tarvete agentuur Boris Schnessing-Schneeberg; ERA.14.15.3113: Schneeberg-Schneesing, Boris Augusti p. (kodakondsuse toimik)]

Paari päeva pärast jõudis kohale üksuse ülem, sakslasest hauptmann Damerau. [Kirjutaja väidab: Saksa kuldristi kandja.]

[
Damerau suri alles a-l 2000:
http://www.webarchiv-server.de/pin/arch ... 00ob33.htm
http://www.antifaschistische-nachrichte ... /020.shtml

]

Damerau tõi kaasa oma rühma. Selles mõni sakslane ja ka eestlased; osa neist olid Nõukogude langevarjurid, kes Eestis olid end kohe üles andnud ja Damerau rühma astunud. See rühm tegutses Eestis peamiselt tagala julgestusega ja langevarjurite ning diversantide vastu võitlemisega. Vist oli nende "peastaap" viimati Paides.

Nüüd selgus ka kujundatava üksuse - nüüd pataljon - laad: rinde-teateteenistus (Front-Aufklärung). Ametlikuks nimeks sai "F-A. Btl. 326" ja välipostinumbriks 56666. Eesti keeles siis "Rinde-teateteenistuse pataljon 326". Alluti Wehrmachtile.

F-A mehi kasutatakse otsese rindetagala julgestamiseks, diversantide ja langevarjurite kahjutuks tegemiseks, andmete kogumiseks elanikkonnalt ja sõjavangidelt, luureks (sh kaugluure vaenlase tagalas) jne. Vastav oli ka väljaõpe: tundma tuli õppida eri maade kergerelvi, mootorsõidukite juhtimist, kaartide ja kompassi käsitsemist, skitside ja krokiide joonistamist, pildistamist jne jne. Kuulda oli ka, et tuleb tegemist teha langevarjudega. Õppekavva kuulus ka tankiväljaõpe, selleks tulid hiljem pataljoni kolm tankisti (kõigil EK II ja I).

Saadi väga hea riidevarustus ja rakmestik. Novembri keskel saabusid ka relvad ja laskemoon, esmaklassiline ja Saksa "kergerelva" viimane sõna: püstolid, püssid, kergekuulipildujad, tankirusikad, "tankihirmud" (Panzerschreck), miinipildujad.

Organiseerimisaja möödudes muutus õppetegevus rutiinseks ja lisaks kasarmuelule oli ka seltskondlik elu hoogne, sest Posenis oli palju Eestist ümberasujaid ja põgenikke.

Pataljonist moodustati neli kompaniid.

Peale pataljoniülema olid kõik ohvitserid esialgu eestlased:

- kaptenid Vainsalu, Maidla, Normet, Reinmaa, Maripuu, Vinnal;

- ülemleitnant Munak;

- leitnandid Lamp, Ariko, Piirako, Kadaja, Vahar, Uibo (ebaleitnant ja suur seikleja);

hiljem tulid juurde leitnandid Sari ja Kõiv, kaptenid Saarsen ja Saar ning kolonel Saarsen (teda nimetati sideohvitseriks).

[VAINSALU, Richard Johannes. 6.XII 1910. II ms-s Sks sv-s. Langes 13.IV 1944 idarindel. Pm 1944/92]

[VINNAL, Theodor. 25.IX 1898 Võ Karula v. Käsitööl Tõnis V. Rakv PG --18, TÜ med 1918-, jur 1920--40, 1351, Frat.Estica. Vabaduss-s, riigikontr am, notar Kuress-s, II ms-s Sks sv-s 1944, kapt, Prants sõjavang 1945, anti NL-le välja, põgenes koos Jüri Hinnoga (vt). Srn 12.X 1945 Sksm-l põgenemisel saadud haavadesse. AA3]

[MUNAK, Evald Mihkel. 13.I 1915 Vir Peetri v Peeterristi Valgepajul. Taluom August M. (vt), Maria Säkk. Narva I g --34, sõjak, TÜ jur 1942--43-, 18530. Kaadriohv, 1940 n.ltn, PA 1940--41, Sks sõjavang Kaunases, E-s tagasi, II ms-s Sks sv-s, idapat ja EDiv ohv, ltn, Sksm-le 1944. Langes 22.I 1945 Wrescheni läh Berliin-Poseni teel. Salo, AA3, PP]

[??? LAMP, Juhan. 17.XI 1912 Ta Konguta v. Gustav L. Ae 1943 filol Leida Vispas (1914, vt). Trt PRG --29, TÜ math-nat 1930--31-, 11026, sõjak.aspir. II ms-s Sks sv-s, 183.julgest.grupi ja 660.idapat 12.komp ül, kapt, Sksm-le 1944. AA3]

[VAHAR, August Voldemar. 8.VIII 1906 Tall-s. Käsitööl Kristjan V., Maali. Ae 1934 Alice Saar. Tall kaub.k, sõjak. Scoutspat rühmaül ja keh.kasv.juh, sportl (jalgpall), 1940 kapt, PA 1940--41, Sks sõjavang, II ms-s Sks sv-s. Langes peale 1944 E-s. SBL, Salo]

[??? SAAR, Hans. 26.IX 1895 Vil Pärsti v. Johan S. Tall õhtug --25, TÜ jur 1925--34, 6506. Kaadriohv, sõjaminist nõun 1939--40, 1940 kapt, PA 1940--41, II ms-s Sks sv-s, Sksm-le 1944, USA-sse 1950. Srn 14.IV 1975 Oaklandis (Calif.). Salo, AA3]


Sakslastest tuli hiljem juurde kapten Beskow, haavatasaamise tõttu üks kõrv ära, sai hüüdnimeks "lontkõrv"; siis ühe kindrali poeg,nooruke leitnant väeosa praktikal; siis ohvitseri asetäitja Ober-Fähnrich Redlich, ümberasunud Elva apteekri poeg, kes rääkis sulaselget eesti keelt.

Kirjutaja (pataljoni relvur) sai Schnessing-Schneebergi abiks. Too püüdis igati hooliseda meelelahutusliku osa eest. Kirjutaja rajas "meeskoori" - hooga läks käima ja, pärast esimest esinemist eestikeelsel jumalateenistusel kohalikus kirikus muutus Poseni eestlaskonnas ja ümberasujate hulgas populaarseks. Laulsid seal end. Vanemuise tenor Osvald Lipp, leitnant Lamp (ka tenor) jt. Kooris oli 30 mehe ümber. Ilmalike laulude noote polnud, kirjutaja seadis koorile mõned vaimulikud laulud Punschli laulude raamatust. Õpetamiseks puudus kasarmus klaver (Schneeberg lubas selle hiljem muretseda), esialgu harjutasime akordioniga. Kirikus saadi esineda kaks korda: novembri lõpul surnutepühal ja teine kord leerilaste õnnistamisel (leeris käis pataljonist üle 80 poisi, õnnistas pastor Uno Plank, kaastegev pastor Lipping).

[LIPP, Osvald. 2.V 1897 Ta Mäksa v talun p. Trt l-k. Laulja (tenor) Vanemuise kooris 1915--20, näitl 1920--38, varieteelaulja Tall-s 1938--44, Sksm-le 1944, USA-sse, ENäitlL 1936. Srn 25.III 1976 Baltimore'is. ETBL]

[LIPPING, Kaarel (Karl). 28.IX 1913 Trt-s. Vanglaül Mihkel L., Marie Wengerfeldt. Ae 1940 Elisabeth Holst (1906--, Johan H. ja Marie Sevana Varnjast). 1 p. Trt komm.g --34, TÜ jur, theol 1934--43, 13972, EÜS 1936. Proovia-l Kuress-s, Kärla ja Mustjala kog aset.õp 1944, Sksm-le IX 1944, Kirikulehe toim 1949--50, USA-sse 1950, San Francisco kog õp 1950--85, Chicago abipraost. Srn 20.XII 1985 San Franciscos. EÜS3, Veem, AA3]

[PLANK (BLANK --1936), Uno Aleksander Andreas. 22.VI 1901 Ta Rõngu v Paalandil. Talu- ja veskiom Andres Blank (1862--, Rõngu v-st), Helene Ottas (1872--, Kirepi v-st). Ae 1940 Selma Rätsep (1910--81, Kambja talun Juhan R., Liisa Park, vt). Trt reaalk --22, TÜ math 1922--23, theol 1923--37, 3011, EÜS 1923. Vabaduss-s 1919--20, Trt l-val am, proovia-l Kambjas, S-Jaani ja Jõhvi kog abiõp 1938--39, Vastseliina kog õp 1939--44, Sksm-le IX 1944, USA-sse 1950, Baltimore'i ja Washingtoni kog õp 1953--72. EÜS3, Veem, AA3]

Kolmandat korda pidid kirikus esinema jõululaupäeva jumalateenistusel, kuid paar nädalat enne jõule viidi pataljon Posenist välja u 70 km ida poole väiksesse Grenzhauseni linnakesse (või alevikku); see asus enne I Ms kulgenud Vene-Saksa piiril ja olnud siis nimega Slupzy.

Saarsen kirjutab mälestustes, et ohvitserid olevat tahtnud teda pataljonis näha. Ei usu kirjutaja seda. Ta võis olla lähemalt tuttav vaid Damerauga ja ühe eestlasest kapteniga, kes tegelesid ka eestis teateteenistusega (luurega). Kirjutaja usub, et oli vaja leivateenistuskohta, sest nüüd oli Saarseni teenistus ju "otsas" Eestist põgenemisega ja siin oli hea võimalus, sest pataljoni iseloom vastas Saarseni endisele tegevusele. Dameraul olid kuuldavasti väga head suhted Himmleriga; see tuli kasuks me "sõjakäigule". Damerau hindas väga eestlastest sõjamehi ja püüdis neid hoida, sest korduvalt ähvardas oht "augu täitmiseks" saatmisega, aga Damerau suutis seda oma suhetega vältida.

Grenzhausenis oli pataljon majutatud laiali mitmele poole. Relvaladu oli kohalikus koolimajas (uusehitis), seal asus ka osa kompaniidest.

Grenzhauseni tulid juurde kõik need eestlastest ja sakslastest ohvitserid, keda eelnevalt nimetasin juurdetulijaiks. Posenis komandeeriti meie juurest ära kapten Normet ja Vinnal kusagile sama iseloomuga üksuse juurde. Kapten Vinnal (viimati Kuresaare notar eraelus) sattus prantslaste kätte vangi ja anti venelastele välja, sai aga surma põgenemiskatsel rongist väljahüppamisel ja on maetud Frankfurti Maini ääres. Ebaleitnant Uibo põgenes väeosa arestist koos paari kaaslasega. Damerau oli pärast sõda Hamburgis "Soldaten-Zeitungi" üks toimetajaid. Elas seal vist veel Saarseni mälestuste ilmumise aegu.

Jõulud ja uusaasta olime veel Grenzhausenis. Varsti hakkasime tundma 12. jaanuaril 1945 alanud venelaste suurrünnakut ka seal.

[Kui viitsimist, kirjutan millalgi edasi.]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Sept, 2007 14:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Veebr, 2007 16:31
Postitusi: 354
Asukoht: muuseum
Tsiteeri:
Meil oli ka Sonderführer: baltisakslane von zur Mühlen, aga ei mäleta sõnakestki poliitilist juttu, õpetas meile autoosasid!


Kas alamkapten (staabirittmeister) Victor von zur Mühlen?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Sept, 2007 13:01 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 03 Sept, 2007 13:25
Postitusi: 13
Asukoht: Eesti
Edmund Tekkel elas Viljandis meil kõrvalmajas 70 datel. Mäletan kui ta veel rääkis SS olemisest (midagi kahuritest ja Lätist) Olin siis ise 10 ne
ja jube põnev oli.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Aug, 2010 19:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Nov, 2005 21:09
Postitusi: 189
Leidsin juhuslikult ühe veel elu ja tervise juures oleva "Saarseni pataljonist" läbi käinud mehe.
Endise politseipataljoni võitlejana tganes ta läbi Pärnu Riiga ja sealt edasi Saksamaale, kus sattuski "Saarseni pataljoni". Hiljem sattus mees Waffen SS-i juurde ja nendega koos "Tsehhi põrgusse"
Leppisin lähiajaks uue kohtumise, et teda täiendavalt küsitleda.
Huvilised võivad oma küsimusi välja pakkuda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: luurepataljon
PostitusPostitatud: 16 Aug, 2010 16:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 02 Mär, 2004 18:36
Postitusi: 986
Asukoht: Tallinn
Sellise võitleja puhul tuleks kaardistada tema sõjatee koos elulooga 100%. Ise kasutan veteranide intervjueerimisel kindlat küsimustikku.

_________________
www.taturin.com


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: luurepataljon
PostitusPostitatud: 16 Aug, 2010 16:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Nov, 2005 21:03
Postitusi: 538
Asukoht: Lindanise
istorik kirjutas:
Ise kasutan veteranide intervjueerimisel kindlat küsimustikku.

Palun pane küsimustik siia üles ;)
Oleks abiks teistelegi.
Terv.
LoCo


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: luurepataljon
PostitusPostitatud: 17 Aug, 2010 10:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Nov, 2005 21:09
Postitusi: 189
istorik kirjutas:
Sellise võitleja puhul tuleks kaardistada tema sõjatee koos elulooga 100%. Ise kasutan veteranide intervjueerimisel kindlat küsimustikku.


Kas oled nõus küsimustikku jagama? See oleks suureks abiks ja mul pole antud teemal mingit kommertseemärki.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 18 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt