Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[Lemet]

Ei ole. On täiesti ükskõik, mitu meetrit keegi kaugust hüppab või kas ta oskab kangi peal mingit harjutust teha

Kui see nüüd tõsiselt on öeldud, siis IMHO on tegu ühe rumalama väljaütlemisega siinsel foorumil. Seda üpris mitme kandi pealt. Alates riigikaitsest ja lõpetades pikas perspektiivis Haigekassa rahastamisega...

[2korda2]

Füüsiline lodevus piirab ka tänapäeval teatud elukutsete valikut. Vaimne lodevus seab aga OLULISELT suuremaid piiranguid. Samuti on õige, et selle kahe tunniga nädalas mingit taset ei saa. Eesmärk aga polegi füüsilise võimekuse saavutamine vaid pigem õpetamine - kuidas füüsilist võimekust saavutada ja mida sellega õigupoolest teha on võimalik.

Pole antud lõime teema aga - "riigieelarve tasakaal" pole mingi dogma vaid väga vajalik põhimõte. M.Peeter - oled uue valitsuse plaanidest valesti aru saanud - käiku lähevad võlakirjad (vt. rahandusministri kommentaare), reaalset plaani pikaajaliselt riigieelarve struktuurse tasakaalu (NB! see on isegi juba leebem versioon nominaalsest tasakaalust) saavutamiseks pole - riigil lihtsalt ei jätku müüdavat vara rahastamaks sellises tempos priiskamist.

[Kapten Trumm]

Füüsiline lodevus piirab ka tänapäeval teatud elukutsete valikut. Vaimne lodevus seab aga OLULISELT suuremaid piiranguid.

Loodetavasti ei pea sa ilmas fiktsiooni, füüsiliselt lodevast, aga vaimselt heas vormis inimesest (mida ei eksisteeri).
Vanasõna "terves kehas terve vaim" pole päris tuulest võetud, üldiselt on spordiga tegelevad inimesed (muudel samadel tingimustel) ka parema vaimse töö võimega, distsiplineeritumad ja oskavad ennast kokku võtta, sest misasi see sport siis ongi, kui enda distsiplineerimine (trenni ei jäeta vahele) ja enda sundimine.

[2korda2]

Trumm,
alles mõni nädal tagasi oli Pealtnägijas lõik maailma tippülikoolis õppivast mehest. Ei paistnud tema füüsis eriliselt silma. Vaimne võimekus aga kaarega üle igasuguste normide. Ei ole fiktsioon. See, et füüsiline koormus teatud piirini võib aidata kaasa vaimse potentsiaali paremale ärakasutamisele ei tähenda, et füüsiline võimekus/koormus on absoluutselt vajalik. S.Hawking on juba mitu aastakümmet ratastoolis, ometi siiani oma valdkonna maailma absoluutne tipp.

[Gideonic]

Loodetavasti ei pea sa ilmas fiktsiooni, füüsiliselt lodevast, aga vaimselt heas vormis inimesest (mida ei eksisteeri).

Siin läks minumeelest natukene käest ära.

Tean küll inimesi, kes tõesti sõna otseses mõttes pole kunagi elus trenni teinud, kuid on täiesti suutelised ennast distsiplineerima töö ning akadeemilises mõttes (mitu eriala korraga lõpetada tähendab ka seda, et sa ei jäta asju vahele ja teed pidevalt tähtajaks ära). Tõsi, vaimselt väga distsiplineeritud inimesed enamasti võtavad ennast ka füüsiliselt kätte (täpselt samal põhjusel - terves kehas terve vaim), nii on lihtsalt elada parem. Aga väide et sellised, kes seda ei tee justkui ei oleks (või ju ta siis ikka on vaimselt ka lodev), ei ole vähemalt minu elukogemuse järgi kindlasti õige. Neid leidub küll, ka meil siin Eestimaal küllalt. Põhiliselt just teadlaste (ja ka tipptasemel reaal-teadlaste hulgas).

Teiseks on siin veel ka see dimensioon, et erinevalt füüsilisest tööst, võivad ka vaimselt mitte-distsiplineeritud inimesed oma kapriiside ja ebastabiilsuse kõrvalt ikkagi teha ära 10x rohkem tööd 100x väiksema ajaga kui ülidistsiplineeritud ja täpsed, kuid vähemvõimekad inimesed. Füüsilise töö mõttes on kindlasti ka selliseid virtuoose, aga need vahed on ikka üliharva suurusjärkudes. Tarkvaraarenduses saab selliseid "mitteeksisteeriva inimese" näiteid tuua küll (iseasi kui hea nendega koos töötada on). Loomulikult on ka üliandekaid ja distsiplineeritud inimesi samuti nagu tarkvaraarendajaid kes on nii ebadistsiplineeritud kui ka ebapädevad

[Martin Herem]

Vanasõna "terves kehas terve vaim" pole päris tuulest võetud,

- ma ei väsi ... on võetud luuletusest, mida on tõlgendatud erinevalt, kuid kõige lõbusam on hoopis selle lause juurde käivad sõnad (minu tõlge inglise keelest): me peaksime palvetama, et terves kehas oleksterve vaim orandum est ut sit mens sana in corpore sano.

[Kapten Trumm]

Trumm,
alles mõni nädal tagasi oli Pealtnägijas lõik maailma tippülikoolis õppivast mehest. Ei paistnud tema füüsis eriliselt silma. Vaimne võimekus aga kaarega üle igasuguste normide. Ei ole fiktsioon. See, et füüsiline koormus teatud piirini võib aidata kaasa vaimse potentsiaali paremale ärakasutamisele ei tähenda, et füüsiline võimekus/koormus on absoluutselt vajalik. S.Hawking on juba mitu aastakümmet ratastoolis, ometi siiani oma valdkonna maailma absoluutne tipp.

Kui jutt oli sellest tegelasest, kes asendusteenistuses hakkama ei saanud, siis see oleks küll vale näide. Tõenäoliselt oleks see vend ajateenistusest peagi "kohanemisraskuste" diagnoosiga koju saadetud. (Enese)distsipliin on ka võime teha ära vastikud ja ebameeldivad asjad ja mitte seejuures hädaldada/asja pooleli jätta.
Sest elu ei koosne ainult meeldivatest asjadest, ammugi siis sõjaväe/tsiviilteenistus.

[mutionu]

Trumm,
alles mõni nädal tagasi oli Pealtnägijas lõik maailma tippülikoolis õppivast mehest. Ei paistnud tema füüsis eriliselt silma. Vaimne võimekus aga kaarega üle igasuguste normide. Ei ole fiktsioon. See, et füüsiline koormus teatud piirini võib aidata kaasa vaimse potentsiaali paremale ärakasutamisele ei tähenda, et füüsiline võimekus/koormus on absoluutselt vajalik. S.Hawking on juba mitu aastakümmet ratastoolis, ometi siiani oma valdkonna maailma absoluutne tipp.

Ma loodan, et saad aru, et Trumm ei räägi konkreetsetest inimestest vaid ühiskonnast laiemalt. Või tahad sa öelda, et ühiskonnale on kasulik kui seal on rohkem füüsiliselt lodevaid inimesi?

[Kapten Trumm]

Ma takkajärgi disklaimin, et vaimse vormi all pean silmas peale akadeemiliste teadmiste ja silmaringi ka edukat toimetulekut stressiolukorras, ebatavalises olukorras jne.
Minu kogemused akadeemiliste taibudega metsas seda just ei kinnita - nuttu ja hala tuleb õige pea, samas kui mingid põhiharidusega, kuid kehaliselt paremini "haritud" vennad saavad paremini hakkama. Inimese keha paraku töötab senikaua, kui ta vaim koostööd teeb, kui inimene oma peas alla annab, ei aita ka jõuvarud. Milleks need ropud EOG vastuvõtukatsed? Peaasjalikult selleks, et kontrollida, kas su vaim on piisavalt tugev (füüsiline on seal enesestmõistetav).

[Lemet]

Pidage nüüd hoogu, üksiknäidete pealt võib ju igasugu lollusi tõestada, aga üldised trendid on siiski pisut midagi muud. Pange või kõrvuti kellegi suitsetav vanaise, kes väidetavalt olla elanud kõrge vanuseni ja statistika eluea pikkusest suitsetajatel ning nende tervisenäitajatest.

[2korda2]

Loodetavasti ei pea sa ilmas fiktsiooni, füüsiliselt lodevast, aga vaimselt heas vormis inimesest (mida ei eksisteeri).

Sa esitasid absoluutse väite. Ümber lükatav väga lihtsalt PALJUDE näidete abil. S.Hawking vaid üks sellistest.
Maailma tippülikoolis õppimine on mitu kraadi stressirohkem tegevus kui ajateenistuses metsas põrkamine või EOG katsed. Ei maksa võtta sõna teemal mida ei tunne.
Mõõdukas füüsiline koormus aitab kaasa täisväärtuslikule (pikemale) elule. Hoopis teine asi.

[Fucs]

..eeee...mmmm...

Nu ei saa me ilma selle "kehalise kasvatuseta" mitte

Selle kehalise kasvatuse ja riigikaitse suhtega on siin täna laual kaks erinevat teemat.

1. Ideaalis saavad noored vanuses ~6 kuni ~19 eluaastat koolist kaasa füüsilise/vaimse vormi ja tervisliku seisundi, mis lubab EKV-s asuda kohe pädeva füüsilise/vaimse koormusega aega teenima.

2. Meil on täna see probleem, et ~18-19 aastased noored (mingi osa neist, kusjuures arvestatav osa) ei ole isegi mitte sellise füüsilise/vaimse vormi ja tervisliku seisundiga, mis võimaldaks EKV-s ajateenistusse üldse asuda.

Nüüd p.1 "ideaalis" vajadusi saab omakorda "rahuldada" erineval moel ja tasemel, oleneb kuidas suhtuda ja mida eesmärgiks seada. Üks äärmus oleks siis see "rambodeks treenimine" ja teine äärmus jällegi "ärme sea norme ega hinda noori, sest see traumeerib neid" vms debiilsus.

Võtaks kõigepealt sihiks p.2 "vigade parandused". Siis on mingi alus kust edasi minna.

Täiskasvanud inimese kogupäevasest energiakulust moodustab kehaline tegevus ja koormus ligikaudu 15–30%. Kehaline aktiivsus ei hõlma ainult teadlikku treenimist ja võistlustel käimist, vaid erinevaid füüsilist liikumist nõudvaid tegevusi – nagu majapidamis- ja aiatööde tegemine, kõndimine, vaba ajaga seotud tegevused (tantsimine, mängimine vms), kutsetööga seotud liikumine ning kohustuslik kehaline kasvatus koolis

Kui kiviajal läbisid inimesed ühes päevas kuni 40 km, siis tänapäeval on see näitaja vaid 2 km. Vähene liikumisaktiivsus ja kehaline tegevus on tingitud tootmise automatiseerimisest ja tehnoloogia arengust, mistõttu on inimeste elu muutunud mugavamaks ja kergemaks. Ebapiisav liikumine toob kaasa lihaskoe degenereerumise, ainevahetus aeglustub ning organism tervikuna kaotab järk-järgult loomupärased võimed.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kehaline_aktiivsus

Uuring: Eesti laste kehaline aktiivsus ei ole piisav optimaalse tervise säilitamiseks.

Rahvusvaheliste soovituste järgi on lastele vaja vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas. Eestis oli tervise säilitamiseks optimaalsel määral aktiivsed vaid 13% 2-10-aastastest tüdrukutest ning 27% poistest.

http://www.tai.ee/et/instituut/pressile ... litamiseks

JNE.


Tähendab, meil on olnud ajaloos teatud kehalise kasvatuse ja aktiivsuse normid näiteks koolides. Need omal ajal ei "tekkinud lambist", vaid olid aastatepikkuste uuringute, jälgimiste, diagnooside ja hinnangute tulemus.
Need arvestasid omas ajas üldist kehalist aktiivsust ühiskonnas ja pidid tagama minimaalse kehalise liikumise ja koormused indiviidi tervislikuks eluks. Kuna tänaseks päevaks on lisaks muudele probleemidele langenud n.ö. "vabatahtlik" kehaline aktiivsus kogu ühiskonnas kordades, võrreldes midaiganes eelmiste ajaperioodidega, siis kordades on kasvanud ka vajadus n.ö. "kohustusliku" kehalise aktiivsuse järele. Mis omakorda tähendab, et osad normid mis sobisid ja kõlbasid ütlema aastal 1970 on tänaseks praktikas jäänud liiga "lahjadeks".

Meil aga toimub kehalise koormuse ja aktiivsuse suurendamise asemel (nt. koolides), endiste normide ja nõuete "lahjendamine" veelgi (või üldse kaotamine), ehk kehalise kasvatuse ja aktiivsuse teemal on sees edasiliikumise asemel vähikäik. Ma ütleks, et see on topelt tagasiminek. Siin ei saa ega olegi midagi ju imestada siis, et meie noorte kehalise ja vaimse tervisega on just nii, nagu ta hetkel on.

Juhiks veel tähelepanu seigale, et mitte niisama ega lambist pole olnud meie ajaloos ajajoonel EW-ENSV-EV pidevalt seotud just need kaks õppeainet - kehaline kasvatus ja riigikaitseõpetus. Need on olnud seotud põhjusega. Nii on erinevatel aegadel olnud kehaline kasvatus üks osa riigikaitse õpetusest, riigikaitse õpetus üks osa kehalisest kasvatusest, või on riigikaitseõpetus antud periooditi kehalise kasvatuse õpetaja "kätte" ja vastupidi. Õppepäevad, koolitused, ümarlauad jms on olnud nii EW-s kui ENSV-s ühised just riigikaitse õpetajatele ja kehalise kasvatuse õpetajatele. Neid kahte valdkonda on võetud/arendatud ja vaadeldud süsteemselt ühtsena.


Laste ja noorte kehalist aktiivsust määravad tegurid

Kehalist aktiivsust määravad paljud tegurid, mille mõju tugevus varieerub erinevates laste ja noorte vanuse- ning arenguperioodides.

Oletatakse, et tegurite vahel eksisteerivad koosmõjud, kuid neid on veel väga vähe uuritud ja kirjeldatud. Enamus teguritest on leitud ristläbilõikeliste uuringutega, seega saab hinnata korrelatiivse, aga mitte põhjusliku seose olemasolu.

Liikumissoovi vähenemise peamisteks põhjuseks noorukieas peetakse eelkõige sotsiaalseid faktoreid
(Maiste, Matsin, Utso, 1999):
• Huvide struktuuri muutumine;
• Motivatsiooni ja materiaalsete võimaluste puudus;
• Negativistlik suhtumine kõigesse soovitatavasse, ka aktiivsesse sporti.

Vähem pööratakse tähelepanu füsioloogilistele põhjustele, nagu:
• Kehakaalu tõus rasvkoe arvel;
• Ebasoodsad konstitutsionaalsed eeldused;
• Adaptsioonihäired stresskoormusele;
• Hirm kehalisel koormusel tekkivate subjektiivselt ebamugavate reaktsioonide ees, mis on tingitud adaptsiooniraskustest ja –häiretest.

Tähtsamad faktorid, mis avaldavad mõju 15-aastasele noorukile ja mõjutavad teda jätkama
kehaliselt aktiivset eluviisi ka 30-aastaselt, on järgmised:
• Osavõtt organiseeritud kehalisest tegevusest ja treeningust vähemalt neli tundi nädalas;
• Kuulumine spordiklubisse;
• Kooli heatasemelise kehalise kasvatuse mõju.

https://www.tlu.ee/opmat/tp/aktiivsus/l ... gurid.html


Laste ja noorte tervise edendamine

Uuringute järgi on enamik Eesti kooliõpilasi oma eluga rahul ja hindab oma terviseseisundit heaks. Suurenenud on aga vaimse tervise probleemide levik noorte seas: noored on enam kogenud depressiivseid episoode, uinumisraskusi ja üleväsimust. Laste vaimset tervist mõjutab üha enam ka internet ja internetis viibitud aeg kui ekraaniaeg (TV, arvuti jm elektroonilised seadmed). Ligikaudu pooled 11-15-aastased noored veedavad koolipäevadel ekraani taga 5 või enam tundi, probleemiks on liigne internetikasutus kui internetisõltuvus.

Ülekaalulisus ja rasvumine noorte seas on muutunud üha tõsisemaks probleemiks, ülekaalu peamised põhjustajad on vähene kehaline aktiivsus ja tasakaalustamata toitumine. Eestis liigub igapäevaselt piisavalt (ehk on mõõdukalt füüsiliselt aktiivne vähemalt 60 minutit päevas) 1/6 lastest, köögi- ja puuvilju sööb igapäevaselt alla poolte õpilastest. Oluline on luua lastele mitmekülgsed liikumisvõimalused ning kujundada igapäevaseid toitumisharjumusi, sest tervislikule eluviisile pannakse alus just lapseeas.

http://www.tai.ee/et/tegevused/tervise- ... edendamine



Kuigi mulle ei meeldi eriti laulda kiidulaulu võtmes "küll vanasti ikka alles tehti ja oli", siis mõned seigad siiski, sest need on olulised. Siit võib tingimuslikult välja jätta noored, kes on kaasatud nt. Noorkotkaste või Kodutütarde (skaudid-gaidid) organisatsioonides, sest nemad saavad eelduslikult mingisugusegi täiendava kehalise aktiivsuse kätte.
Märkusena olgu öeldud, et nt. ENSV aegsetesse noorteorganisatsioonidesse kuulus kas sunduslikult või vabatahtlikult hinnanguliselt ca 95+ % koolinoortest (nendes organisatsioonides said noored ka täiendavat kehalist koormust/aktiivsust). Kui keegi teab mitu % noortest on tänasel päeval kaasatud noorteorganisatsioonidesse, siis palun see number siia kirja panna (pole kahjuks aega tuhnida terve päeva, vbl leiaks ka muidu).

Veel nooremate kaasamiseks partei ideoloogilise ürituse juurde, loodi 1922. aastal esmalt Spartaki (ehk siis Spartacuse), hiljem Lenini nimeline üleliiduline pioneeriorganisatsioon. 9-14-aastaseid liikmeid koondav organisatsioon pidi olema eelastmeks komsomoli astumisele, 1970. aastatel oli pioneeriorganisatsioonis 25 miljonit liiget. Muidu ausate ettevõtmiste, nagu makulatuuri kokku tassimise ja vanurite üle tee aitamise kõrval oli organisatsioonil ka selgelt militaristliku ja ideoloogilise suunaga ülesandeid. Pioneerilaagrite ülesanded olid seotud küll suvise ajaviitega, aga ka ideoloogilise kasvatustööga. Ka see organisatsioon lakkas eksisteerimast pärast 1991. aastat, kuigi paljudes kohtades üritati organisatsiooni uues kuues edasi hoida, Eestis näiteks Eesti Laste Organisatsiooni nime all (mille aseesimeheks oli algul muide Urmas Paet).

Veel nooremaid lapsi mobiliseeriti leninlikule üritusele alates 1923. aastast oktoobrilaste (Октябрята) nime all, kelle hulka poolvägisi said kõik lapsed esimesse klassi astudes.

Eelnev pole mitte eeskujuks võtmiseks, vaid äramärkimaks tõsiasja, et nendes noorteorganisatsioonides tegeleti nii vaimselt kui kehaliselt aktiivselt...isegi militaariat õpiti jne. ehk siis, et jätame selle ideoloogilise aspekti praegu kõrvale (see ei ole vältimatu eeldus kehalise aktiivsuse tagamisel) ja keskendume kehalisele ja vaimsele aktiivsusele.

Ja, et mitte jääda jälle kommunismiehitajate aegadesse kinni, siis see (selline lähenemine ja organiseeritus) ei olnud omane ainult ENSV-le:

Õpilasringide ja –ühingute ning algkoolide juures asuvate noorteühingute korraldamise määrus 1936 sätestas ära kõikvõimalikud noorteorganisatsioonid.

Organisatsioonide asutamise eelisjärjekord:

1) algkoolide juures asutatud noorteühingud;
2) mõni teine kohalik noorsoo-organisatsioon (nt ÜENÜ osakond);
3) Põllumeeste ja Maanaiste Seltside noorte osakonnad;
4) üldhariduslikke sihte taotlevate seltside noorte osakonnad;

*Need kõik siis lisaks skautidele-gaididele.

J.Vellerind 1938:

Esmaabi ja tervishoid peaksid olema kõigi noorsoo-organisatsioonide tegevuskavades. Samuti ka vaeste ja nõrgemate abistamine. Nende tegevusalade väljaarendamiseks üksikutes noorsoo-organisatsioonides tuleb leida ülesandeid ja korraldada hoogtöid, ja selle kõige korraldamine toimugu käesoleval juhul E. Noorte Punase Risti üldalgatusel ja juhtimisel. Samasuguses olukorras on Eesti Noorte Karskusliit, Eesti Spordi Keskliidu noored, tuletõrje jne. Ei ole kujutletav ükski noorsoo-organisatsioon, kes ei teostaks karskustegevust või kehalist kasvatust. Ja nii on lugu paljude teistegi erialade harrastamisega – see kuulugu vastava keskuse üldjuhtimisele

Viited allikatele on all Marju Niinemaa 2013 magistritöö juures.



Millised tegevused siis on kas hääbunud või täiesti ära jäänud (või on tegevustest haaratud ainult marginaalne hulk noori), ning nendes tegevustes saadud kehaline aktiivsus ja koormused tuleks alustuseks esmatasandil (enne rambodeks treenimist) asendada mõne analoogse/kompenseeriva tegevuse, kehalise aktiivsuse ka koormustega?

*Jalgsi kooli minemise ja koolist kojutulemise asemel liigutakse täna valdavalt transpordivahendiga.
*Spordipäevad (mis värk nendega üldse on meil? Kohustuslikud? Kuni kolm korda aastas? Muu?)
*Endise kohustusliku ÜKT tundide täitmise aseaineks midagi?
*Kooli vahetundides liikumiskohustus aknalaual nutiplutiga vheissbuugis surfamise asemel?
*Mis värk on nn "aiatöödega" koolides?
*Matkad? Vahel tehakse ja vabatahtlikult (ei ole õppekavas/tunniplaanis sellist asja/kohustsust läbi viia?)
*Noorteorganisatsioonide tegevusest väljajäävate noorte rakendamine praegu?
*TPL/EÕM/EÜE äralangenud mahtude/tegevuste aseaineks midagi?
*"Šefluse" aseaineks midagi? (Need parkide, haljasalade ja ausammaste ümbruste süsteemsed rehitsemised/korrashoid, kartulivõtmised jms)
*Linnalastele (valdav enamus) maapiirkonna lastega erinevalt (kodune aiatöö, küttepuude lõhkumine ja tassimine jms) erinevate kehaliste tegevuste aseaineks midagi?
*(Kooli)noorte suvepäevade aseaineks miskit?
*Pioneerimajade/Noorte Tehnikute Majade jms huviringide (nii vaimne kui füüsiline tervis) tegevuse aseaineks midagi?

Kõik need tegevused pakkusid kunagi lisa noorte kehalisele (ja/või vaimsele) aktiivsusele.
Terve hunnik pisikesi tilgakesi, mis eraldi võttes võivad ju olla tühised, kuid koondunult moodustavad lõpuks mere.


Mida arvavad teemast asja sees olijad ehk spetsialistid?

Õpetajate seas on levinud arvamus, et kehalise kasvatuse tundide arvu nädalas peaks suurendama kuni viie tunnini esimeses kooliastmes, nelja tunnini teises kooliastmes ja kolme tunnini kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis.

http://www.eok.ee/sites/default/files/E ... enthal.pdf

http://opleht.ee/2016/08/ikka-kaks-kehalist-kasvatust/

***************************************************

TARTU ÜLIKOOL
Kehakultuuriteaduskond, Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut
Grete Udras 2015
Kehaline aktiivsus lapseeas ja võimalused selle suurendamiseks
http://193.40.4.3/bitstream/handle/1006 ... sAllowed=y

Vt.
*Kehalise aktiivsuse ja kehalise kasvatuse olulisus lastele ja noortele
*Kehalise aktiivsuse mõju laste käitumisele ja akadeemilistele saavutustele
*Muutused laste ja noorte liikumisaktiivsuses lähiminevikus
*Kehalise kasvatuse tunni sisu ja intensiivsuse mõju laste liikumisaktiivsusele


Tartu Ülikool
Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Eesti ajaloo õppetool
Marju Niinemaa 2013. Magistritöö.
NOORSOO ORGANISEERIMINE EESTI VABRIIGIS 1936–1940

Pärast erimeelsuste ületamist võeti Õpilasringide ja –ühingute ning algkoolide juures asuvate noorteühingute korraldamise määrus 30. detsembril 1936. a astal vastu. Vastavalt sellele võisid kesk-, kutse- ja täienduskoolide ning gümnaasiumide õpilased koonduda õpilasringidesse nii oma kooli juures kui ka õpilasühingutesse ühe maa- ja linnakoolivalitsuse piirkonnas. Algkoolide õpilased võisid koonduda ringidesse aga ainult oma koolis. Algkoolide juures asutati noorteühinguid, mille liikmeks võisid olla koolikohustuse täitnud noored kuni 20-aastaseks saamiseni. Lisaks [eelnevad olid LISAKS Noorkotkaste/Kodutütarde organisatsioonidele - minu märkus by Fucs] võisid kooli juures tegutseda selle kooli õpilastest komplekteeritud noorkotkaste, kodutütarde, skautide ja gaidide üksused. Sellist organisatsioonilist tegevust loeti koolide õppe- ja kasvatustöö osaks ning täienduseks.

Nimetatud organisatsioonide eesmärgiks oli kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveteks, tublideks, teovõimelisteks, kohusetruudeks ja elurõõmsateks inimesteks ning riikliku meelsusega ja kõlbelise tahtejõuga kodanikeks, kes oskavad, suudavad ja tahavad teha tööd Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamiseks ja kaitsmiseks, rahva kultuurilise loomingu jätkamiseks ja ühiskondliku elu edendamiseks. Lisaks pidid noorsoo-organisatsioonid looma noortele soodsaid võimalusi teadmiste ja oskuste omandamiseks ning oma positiivsete võimete väljaarendamiseks ja tegevuse rakendamiseks. Veel sooviti noori rakendada riiklike, riigikaitseliste ja rahvuslike ürituste teostamiseks.

Nende sihtide saavutamiseks võisid õpilasringid, -ühingud ja noorteühingud arendada tegevust teaduse, usu, eetika, keele, kirjanduse, laulu, muusika, kõne- ja näitekunsti, turismi, karskuse, tervisehoiu, spordi, laskespordi, tuletõrje, looduskaitse, maatulunduse, kodumajanduse, tehnika jt aladel.......

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... a_2013.pdf


Kuidas saab üldse alahinnata või kahtluse alla seada kehalise aktiivsuse (s.h. kasvatuse ja treenituse) olulisust eriti noorteeas, sellest mina aru ei saa.


****

Edit:

Eesti noorteorganisatsioonide juht (mitte ainult Noorkotkaste ja Kodutütarde), haridusministeeriumi noortejuhataja, noorsoo-organisatsioonide peavanema abi ning Noorsoo ja Vabahariduse Osakonna direktor oli ülal tsiteeritud kolonel Johannes-August Vellerind [VR I/3]
Tähendab EW-s peeti vajalikuks, et noori juhiks/noortetööga tegeleks sõjaväelane. Huvitav miks küll?


Haridusministeeriumi Noorsoo ja Vabahariduse Osakonna direktor kolonel J. Vellerind
(vasakult 1.) ja Noorte Kotkaste Peastaabi ülem J. Tedersoo (vasakult 2.)
Noorte Kotkaste lippude sõprustseremoonial paremaid rühmi tervitamas. 1938

[toomas tyrk]

Sai kehalise kasvatuse jutt ka tõstetud ümber siia teemasse. Ja teema pealkirja parandatud.

Lihtsalt sihuke ajalooline paralleel, et võimlemine viidi kõigepealt preisi koolide õppekavva. Bismarcki ajal. Et noori paremini väeteenistuseks ette valmistada...

[Lemet]

Kindlasti avas see ka suuremad võimalused ravimifirmadele, sest mida rohkem diagnoosijaid, seda rohkem diagnoose ja veelgi suurem turg

Tegelikult on lausa müstiline, kui lõdva randmega igat masti antidepressante välja kirjutatakse...

[Kriku]

Loodetavasti ei pea sa ilmas fiktsiooni, füüsiliselt lodevast, aga vaimselt heas vormis inimesest (mida ei eksisteeri).

Stephen Hawking
Winston Churchill peaministrina
Aleksander Aljohhin
Edgar Savisaar suurema osa poliitikukarjäärist
jpt.

Vanasõna "terves kehas terve vaim" pole päris tuulest võetud

Päris ei ole, aga on suur hulk vastunäiteid kummaltki poolelt.

Üldiselt ma olen ka ikka mõõduka tervisespordi pooldaja, nagu kuskil juba kirjutasin, aga kooliaegse kehalise kasvatuse tunniga pole sellel kõige vähematki pistmist.

1. Ideaalis saavad noored vanuses ~6 kuni ~19 eluaastat koolist kaasa füüsilise/vaimse vormi ja tervisliku seisundi, mis lubab EKV-s asuda kohe pädeva füüsilise/vaimse koormusega aega teenima.

See ideaal oleks teoreetiliselt saavutamatu. 2 tunniga nädalas ei aja kedagi füüsiliselt vormi. Kõik, kes on ajateenistusse tulles heas sportlikus vormis, on seda tänu koolivälisele huvitegevusele, st. käivad trennis. Neist, kes ei ole, aetakse suurem osa ajateenistuses väga oluliselt suurema koormusega vormi kui 2 tundi nädalas.

Sai kehalise kasvatuse jutt ka tõstetud ümber siia teemasse. Ja teema pealkirja parandatud.

Lihtsalt sihuke ajalooline paralleel, et võimlemine viidi kõigepealt preisi koolide õppekavva. Bismarcki ajal. Et noori paremini väeteenistuseks ette valmistada...

Siin on mitu aspekti. Esiteks olid võimlemisklubid Saksa ärkamisaja oluline komponent ja sealt tuli ideoloogiline impulss. Teiseks koolilastel ei olnud võimalust ega kombeks iseseisvalt peale kooli trennis käia.

Ei ole. On täiesti ükskõik, mitu meetrit keegi kaugust hüppab või kas ta oskab kangi peal mingit harjutust teha

Kui see nüüd tõsiselt on öeldud, siis IMHO on tegu ühe rumalama väljaütlemisega siinsel foorumil.

Tänan. See oli tõsiselt mõeldud ja ma jään oma seisukoha juurde. Erinevalt sinust argumenteeritult.

Ma oleksin siiski tänulik, kui sa minu väiteid edaspidi tervikuna tsiteeriksid:

Ei ole. On täiesti ükskõik, mitu meetrit keegi kaugust hüppab või kas ta oskab kangi peal mingit harjutust teha. See ei mõjuta tema edasist tööd ega karjääri.