Riigikaitse eelarve

[strateegiline sõdur]

Riigikaitse pole eesmärk, vaid üks paljudest vahenditest, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Samasugusteks vahenditeks põhiseaduses toodud eesmärgi täitmiseks on ka näiteks laulupidu, Auvere elektrijaam, kogukonnakeskus Varal, asfalteeritud tee Võrus, Hiiumaa perearstikeskus Kärdlas, Lahemaa rahvuspark, Narva Eesti gümnaasium, Tallinna Kihnu lasteaed ja presidendi visiit Poola. Nimekiri millega tagatakse Eesti riigi ja eestimaalaste soov oma riiki pidada on pikk. Pikem kui mina või keegi teine eales suudame üleskirjutada. Kõigi vajalike valdkondade arendamiseks ressursside leidmine ja mis veelgi olulisem, nende mõistlik ning tasakaalustatud jaotamine on alati keeruline kompromiss.

Lävides teistest valdkondadest pärit inimestega ning kuulates nende probleem taban ennast vahel mõttelt, et äkki see, et koolil pole võimalik oma eelarvest maksta kahte eurot andeka lapse olümpiaadil osalemise tasuks, on riigi seisukohalt märksa suurem ja pikemaajaliselt olulisem probleem, kui riigikaitses puuduolev inimene või padrunikast.

Siit edasi võib nüüd igaüks ise mõtteharjutusi teha teemal, et mis valiku poliitikuna peaks langetama – kas osta tank või tagada näiteks see, et Hiiumaal sünniks igas kuus vähemalt viiski last või oleks seal kohapeal kasvõi ükski naistearst. Kas riik peaks suunama lisaks senisele veelgi rohkem ressursse riigikaitsesse?

Eelneva mõtteheietuse eesmärk pole kuidagi alatähtsustada riigikaitset. Vastupidi riigikaitse on sama oluline valdkond kui kõik muudki valdkonnad. Ning just selles viimases peitubki võti, et miks pole suudetud riigikaitsele veelgi rohkem raha eraldada. Iseenesest mulle meeldiks kui 24.veebruaril vabariigi aastapäeva paraadil sõidaksid üle väljaku meie enda tankikolonnid, taevas lendaksid meie enda hävitajad ning Tallinna lahel laseksid Eesti auks ja kuulsuseks aupauke meie sõjalaevad, rääkimata eriüksuslastest, kes köitega mööda majaseinu alla tuhisevad, justkui superkangelased. Sedasorti tehnika nägemine looks kindlasti parema kuvandi Eesti kaitstusest. Teisest küljest ajab ikka närvi küll kui aastate kaupa laiub su kodumaja ees tänaval asfaldiaukude meri ning haigeks jäädes pead ravijärjekorras kuude kaupa ootama. Ja lisaks kõigele on ka ilm sitt.

PS. Kui ma nüüd paraadi peale tagasimõtlen, siis tanke ma nägin, hävitajad lendasid ka. Laevade kohta ei tea. Ning süüvides riigeelarve numbritesse pisut pikemalt kui ühe ajaleheartikli läbilugemine aega võtaks, märkan, et riigikaitsevaldkond on juba aastaid võrrelduna muude valdkondadega olnud eelisarendatud. Kas saaks veelgi rohkem? Kindlasti pigistab veel pisut välja.

[Kapten Trumm]

Eelneva mõtteheietuse eesmärk pole kuidagi alatähtsustada riigikaitset.

See ju sinu posti läbiv mõte oligi. Panna riigikaitse ühte patta kogukonnakeskusega Varal ja laulupeoga. Mis on absurd meie olukorras.
Tegelikult riigikaitsest kõik algabki, pole riigikaitset, on siin peagi VF estonskii oblast ja läänes ollakse diipli konsöörned.
Kus Vara keskuses tehakse natuke teistsugust kultuuri ja laulupeol lauldakse teisi laule (kui lauldakse).

Rääkides eelisarendamisest, siis % SKP-st on üsna hiline leiutis, mis on kehtinud mõned aastad.
Sotsiaalvaldkonnas on kindel % arvust X (palgafondist) olnud juba 1990ndatest ja kuskil 1990ndate lõpus tsementeeriti ka pensionitõusud (indekseerimine).
Kas 1990ndatel oli tagatud 2,0%. Ei olnud. See protsent oli tollal 1 ringis.
Samamoodi on juba mõnda aega olnud teedeehitusega (kindel % kütuseaktsiisist).
Üldiselt on Eestis üle poole riigieelarve kuludest tsementeeritud seadusega.
Mis ei ole olnud tsementeerid (pole olnud eelisolukorras) ongi kaitsekulud, kus mingi rahuldav tase on olnud alles mõned aastad.
Eelisarendatud on olnud hoopis muud asjad. KV eelisarendamisest saab rääkida 3-4 viimast aastat.

[Kriku]

Vikipeedia, va kõiketeadja, väidab:

Alates 2012. aastast on Eesti kaitsekulud olnud NATO riikide nõutaval tasemel ehk moodustanud 2% sisemajanduse kogutoodangust. 2012. aasta eelarves moodustasid kaitsekulud 340,88 miljonit eurot ja 2013. aasta eelarves 361,36 miljonit eurot.

Kaitsekulutused moodustasid NATO-ga liitumise aastal (2004) 1,51% SKP-st. Pärast seda suurenes küll oluliselt eelarve maht, kuid osakaaluna SKP-st vähenes see kuni 2007. aastani. 2006. aastal moodustasid kaitsekulutused 1,41% SKP-st. Alates 2007. aastast hakkas kaitsekulutuste osakaal SKP-s tõusma. 2008. aasta kaitsekulutuste moodustasid SKP-st 1,81%. 2009. aastal võeti vastu kaks negatiivset lisaeelarvet. Kolmas kärbe kinnitati valitsuse tasandil, kuid lisaeelarve seadusena seda vastu ei võetud. Pärast kolmandat kärbet olid kaitsekulud 2009. aastal 256,02 miljonit eurot, moodustades 1,86% SKP-st. Võrreldes 2008. aastaga vähenes kaitse-eelarve 37,63 miljonit eurot. 2010. aastal vähenesid kaitsekulud 248,86 miljoni eurole, osakaal SKP-st langes 1,74%-ni. 2011. aasta kaitsekulud olid 279,95 miljonit eurot, mis oli võrreldes eelmise aastaga 31,08 miljoni euro võrra suurem. Osakaal SKP-st moodustas 1,75%.

[Kapten Trumm]

Rääkides nendest ravijärjekordadest, siis Eestis kehtib 13% ravikindlustusmaks (millest finantseeritakse haigekassat) juba 1990ndate algupoolest.
Igal aastal on olnud stabiilne summa ja võimalus plaane teha (summa on rikkuse tõusuga pidevalt kasvanud).
Vaatame vahelduseks, mitu % SKP-st oli 1995? Üle 1% tuli?
Sama jutt käib ka sotsiaalmaksu kohta.

Selles valguses rääkida riigikaitse eelisarendamisest on pehmelt öelda naljakas.
Millega pole eriti tõsiselt tegeletud on, on laiem rahvatervis ja preventsioon, millega hakati rabelema siis, kui asjad kõrbevad.
Sellest ka kasvav koormus ravikindlustusele. Stabiilsust ja ettemääratust (ning väikest kasvu) on süsteemil olnud küll ja veel.
Riigikaitses on seda olnud alles mõningad aastad.

Igasugu huvigruppide jutust jääb mulje, et kuskilt on tekkinud ühtäkki müütiline rahapuudus. Tervishoid ja sots on olnud stabiilselt rahastatud juba 20 aastat.
Et täna hakkab seda raha nappima, tuleb kunagistest väärotsustest. Näiteks preventsiooni mittetähtsustamisest. Näiteks sotsiaalrahade kanaliseerimisest väärtust mitteloovatele elanikkonna gruppidele (pensionid lastetoetuse asemel).

Pole ka see siseministeeriumi rahapuudus kuskilt "tekkinud", vaid need argumendid, mis said omal ajal kaalukeeleks kutselisest armeest loobumisel (põhiliselt: meil saab siis olema liiga vähe mehi ja riistasid, et midagi ära teha) ignoreeriti politsei, piirivalve ja pääste tulevikku puudutavate otsuste tegemisel.

[Kriku]

Kõigil ongi väga ammu teada, et see 13% pole jätkusuutlik. Reformarid tahtsid vahepeal sealt 1% veel maha võtta.

[aj1972]

Kõigil ongi väga ammu teada, et see 13% pole jätkusuutlik. Reformarid tahtsid vahepeal sealt 1% veel maha võtta.

Protsent jääb alati ebapiisavaks igas valdkonnas seni kuni me iivet läbi sündivuse juurdekasvu positiivseks ei saa. Minu meelest meil eestlastena kaks eesmärki pidev positiivne iive +3 last perekonnas normaalsus ning iseseisev kaitsevõime, soovides ühiskonnale suuri eesmärke mille poole püüelda siis mina pakuksin need välja.

[Martin Peeter]

Selle Sisemini eelisarendamise kohta võiks igaüks vastata kahele küsimusele: kas viimase viie aasta jooksul on oluliselt kasvanud naaberriigi agressiivsus või dramaatiliselt ja trendina kasvanud kuritegevus, liiklus - ja tulesurmad etc? Kui palju on sinna sisekaitse süsteemi samal ajal juurde tekitatud bürokraatiat ja paberitööd?
Sama ka nende Haigekassa rahaprobleemide kohta - kas meil mingi objektiiivne statistika toetab väidet, et olukord kuidagi halveneb?

Vene ohtu muidugi statistiliselt eriti kergelt ei mõõda (kui siis mingeid eksperthinnanguid), aga neid muid valdkondi küll.

[Fucs]

Rääkides nendest ravijärjekordadest, siis Eestis kehtib 13% ravikindlustusmaks....

2015
Riigikontroll: hooldusravivõrk ei toimi tervikuna, selles raisatakse liigselt raha.
http://tervist24.ohtuleht.ee/661135/rii ... gselt-raha

Mill siia, mill sinna....

LHV foorumis on alates oktoobrist 2016 ka vastav teema "Raha põleb"
https://fp.lhv.ee/forum/free/131327?loc ... Id=2743574

Tänaseks on 8 kuuga jõutud 230 postiga viiendale lehele
https://fp.lhv.ee/forum/free/131327?loc ... Id=2743574

****

POSITIIVSET:
Riigikontrolli audit: "Kaitseväe lahinguvalmidus, mehitatus ja varustatus on paranenud"
Toomas Mattson | 8.02.2017
http://www.riigikontroll.ee/Suhtedavali ... fault.aspx

Seal on ka kaitsekulutuste tabel 2011-2017

[Fucs]

Väga ilus ja moodne infograafika
http://meieraha.ee/view/10
Klikkides huvipakkuval andmeväljal avanevad alammenüüd jne

[toomas tyrk]

Soome kohta juba sai pilt pandud. Paneks siis Eesti kohta ka. Allikaks kmini raamat "Riigikaitse rahastamine" aastast 2014. Seepärast viimase otsa aastad puudu.

Tahtsin tegelikult lisada veel ühe graafiku - kaitseministeeriumi eelarve osa riigieelarvest. Kuna aga kiirest kuskilt vastavate numbritega tabeleid ei leidnud ning pikalt arvutis istuda aega ei ole - ehk kunagi edaspidi.

Aga üldiselt saab ikka numbrijadasi vaadates aru, et on ikka see kaitseelarve rahake kasvanud küll, ja kasvab ka edaspidi. Ja selle viimase graafikuga (mis praegu kahjuks küll puudub) oleks saanud seletada ka seda eelisarengu osa. Et mis see tähendab.

[aj1972]

Saan aru,et kui miskit pidevalt alaarendada ja ükspäev hakata seda lubatud piirides arendama siis see on eelisarendus?

[Kapten Trumm]

See kaitse-eelarve kasvamine jookseb enamvähem sünkroonis majanduse kasvamisega ja kuna majandus kasvas kuni 2000ndate keskpaigani kenasti, siis tekkis ka näiliselt suur kasv.
See on nagu spordiga alustamisega, esimestel kuudel paranevad 100 meetri ajad mitu sekundit, kuid paari aasta pärast tuleb meeleheitlikult võidelda kümnendikega.
Selle majanduskasvust tuleneva loomuliku kasvuga on aga praegu (ja on ka lähimas tulevikus) viisakalt öeldes tiba raskusi, väliskeskkond eriti ei toeta ning kasvueeldused on ammenunud või ammendumas.

Seega taolist, pea 45 kraadist kasvukõverat lähikümnenditel olema ei saa. Kui suhteline rahastus ei muutu, on kasv mõningad (madalad ühekohalised) protsendid aastas.
Seda reaalsust adudes on ka minu küsimus rahastuspõhimõtete muutmisest tõusu suunas.
Loomuliku kasvu teel on nüüd võimatu raha kahekordistumine nt 10-15 aastaga.

[toomas tyrk]

See kaitse-eelarve kasvamine jookseb enamvähem sünkroonis majanduse kasvamisega ja kuna majandus kasvas kuni 2000ndate keskpaigani kenasti, siis tekkis ka näiliselt suur kasv.

Kui sa nüüd hoolega vaatad, siis seal on 2 graafikut. Üks on absoluutarvudes, teine protsendina SKP-st. Ja kasvutrendi näitavad ikka mõlemad. Teine muidugi mitte nii järsku, kui esimene.

[Kapten Trumm]

Vaatasin, vaatasin.
Vaata absoluutarve, 2002 oli summa natuke üle 100 miljoni, 2008 oli ligi 300 miljont, kuskil 2006 oli ligi 200 miljonit.
Taolisi kasve majanduskasvu abil meile enam ei tule. Sest majandusel pole millestki enam kasvada taolise tempoga.
Veelgi enam, kuna tööjõupump asub 80 km Tallinnast, hakkab peale tõmblemine - paar aastakest kasvame, siis tõmbavad töölised 10 liitrit õhku sisse ja davai palka juurde 20% aastas või lähme Soome ära. Kasv pole jätkusuutlik, sest see jookseb asjade paranedes kohe kinni tööjõu puudusesse ja selle tootlikkust well ületavasse rahasoovi (sest Soomes saab poole rohkem).
Kui just naftat Hiiumaa tagant ei leita.
Kriteeriumite samaks jätmisel saab tulevikus loomulik kasv olema 2-8% aastas.
Mis tähendab muidugi, et mingeid kvalitatiivseid arengud meil eriti olema ei hakka.
Selline kasvutempo tähendab, et max 1 suurem võimearendus 10a peale.

[siilike]

Juba mõne aasta pärast peab riik hakkama laenama ainuüksi seetõttu, et SÄILITADA olemasolev, me ei räägi siin enam arengust.

Teiseks tuleb harjuda mõttega, et kas me hääbume või toome sisse kümneid tuhandeid immigrante (ja kes tahab meie s..tta kliimasse tulla?).

Rääkida siinkohal tõsiseltvõetavalt suurlaenude võtmisest riigikaitsearenguks on ju naeruväärne.

Kolmandaks arvata, et me suudame selliste demograafiliste numbrite juures säilitada praeguses mahus Kaitseväge on naiivne lootus.

Tõde on valus.

Ja nii ongi - kui praegu laenupedaal põhja litsuda, siis võib aastal 2022 meil kaitsekulude % üle 2 olla, kuid eurodes tuleb valus tõde alla neelata, et tegelikult on vaja koomale tõmmata ja siis veel nendel ilusatel aegadel (praegu kuni 2021) võetud laenude intresse sinna otsa taguda.

Kas keegi on vastu mõttele, et lisaks piisavale rahastusele on oluline ka see, et see (mis olemas on) järsku "alt" ära ei kaoks? Ehk stabiilsus ja ettearvatavus.

Ja juhin tähelepanu asjaolule, et Soome ei ole väga hea näide laenu võtmisest ja heast riigikaitsest käsikäes. Hetkel lasevad nad liugu eelnevatel headel aegadel. Laen läheb aga mujale kui riigikaitsesse. Ja ühel hetkel on vaja laenuvõtmist piirama hakata...