Riigikaitse eelarve

[Martin Peeter]

Juba mõne aasta pärast peab riik hakkama laenama ainuüksi seetõttu, et SÄILITADA olemasolev, me ei räägi siin enam arengust.

Eks Reformierakonna otsustamatus sinnamaale meid vägisi ka viis. Aga siis, kui areng peatub, oleme me lootusetu ääremaa, kust kõik ärksamad lahkuvad ja mille Venemaale üleandmise vastu keegi eriti ei viitsi võidelda ja meile ei anta ka enam laenu mitte, juba sel põhjusel.

[toomas tyrk]

Selle masenduse peale ka veidi positiivsemat.

Euroopa Komisjon tõstis Eesti tänavust majanduskasvu prognoosi 2,3 protsendile tulenevalt investeeringute ja ekspordi kasvust.

Eesti prognoos on suurem kui euroalas, mille sisemajanduse kogutoodangule (SKT) prognoosib Komisjon 1,7-protsendilist kasvu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

SKT kasv Euroopa Liidus tervikuna peaks jääma mõlemal aastal samaks ehk 1,9 protsendi juurde.

http://www.err.ee/595220/euroopa-komisj ... -prognoosi

BTW - alles kusagil selle aastavahetuse paiku ületas Eesti SKP majanduskriisi eelse tipu. Erinevad statistikad näitasid erinevat aega, kas möödunud aasta viimases kvartalis või selle aasta esimeses.

BTW BTW - eelmine SKP tipp saavutati samuti laenude arvel. Ainult et laenajateks olid enamasti eraisikud, mitte riik.

Praegu, kus majandus hakkab tasapisi hoogu koguma (mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas) oleks pigem vaja peale passida, et laenamisega jälle liiale ei mindaks ning majandust ülekuumendataks.

[Martin Peeter]

Selle masenduse peale ka veidi positiivsemat.

Euroopa Komisjon tõstis Eesti tänavust majanduskasvu prognoosi 2,3 protsendile tulenevalt investeeringute ja ekspordi kasvust.

Eesti prognoos on suurem kui euroalas, mille sisemajanduse kogutoodangule (SKT) prognoosib Komisjon 1,7-protsendilist kasvu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

SKT kasv Euroopa Liidus tervikuna peaks jääma mõlemal aastal samaks ehk 1,9 protsendi juurde.

http://www.err.ee/595220/euroopa-komisj ... -prognoosi

Praegu, kus majandus hakkab tasapisi hoogu koguma (mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas) oleks pigem vaja peale passida, et laenamisega jälle liiale ei mindaks ning majandust ülekuumendataks.

No ülekuumenemisest võib hakata rääkima siis, kui kasv sinna 7% kanti aastas hakkab jõudma. Aga ka 2,3 % on parem, kui sisuline seisak paar aastat tagasi. Kuid samas on mure selles, et selle 2,3 -ga ei jõua me eriti arenenumatele järele, sest EL keskmiseks saab olema 1,9%. Seega peaks me ikka sihtima kusagil 4-5%. Väikese kasvu tulemuseks võib olla taas uus väljarändelaine (eriti Soome kasvu paranemisel) ja investeerimise vähenemine (kus on kasv, sinna tuleb raha juurde, kus pole - läheb ära).
Samas on artiklis üks oluline punkt, et inflatsioon kiireneb 3,3% ni. Kui meil praegu on võimalik emiteerida riigi pikaajalisi võlakirju vbl 1% intressiga aastas, siis tähendaks see, et raha on tagasi makstes tunduvalt odavam. Ja relvaost välismaalt just majanduse ülekuumenemist ei põhjusta.

[kuido20]

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets räägib tööjõu sisserändest ja tööjõu vajadusest Eesti majanduse kontekstis, sh tuleviku tööst ja sellest lähtuvalt ülikoolis õppekavade kohandamise vajadusest

http://www.uttv.ee/naita?id=23627

[toomas tyrk]

No ülekuumenemisest võib hakata rääkima siis, kui kasv sinna 7% kanti aastas hakkab jõudma. Aga ka 2,3 % on parem, kui sisuline seisak paar aastat tagasi.

See 2,3% pole loomulikult mingi ülekuumenemine, ega isegi mitte korralik majanduskasv. See oli lihtsalt üle hulga aja (minu mäletamist mööda) kus Eesti majanduskasvu prognoosi korrigeeriti ülespoole. Seni on prognoosi ikka igakord kärbitud, nüüd aga majandusnäitajad tõesti näitavad suuremat kasvu kui prognoositud.

Sellest "ülekütmise" ohust rääkisin aga pigem selles võtmes, et Eesti valitsus käitub taas vastupidiselt tavapärasele. Vabaturumajandus on tsükliline. Kasvuperioodidele järgnevad masud ja kriisid. jne. Klassikaline valitsuste sekkumine majandusellu on ikka olnud selline, et kasvuperioodil vähendatakse oma võlga ning kogutakse reservi. Masu perioodil laenatakse ja investeeritakse. Pakutakse tööd muidu loiul turul ning üritatakse seda elustada.

Eesti valitsus kukkus masu ajal ka kärpima ning sellega kuidagi ei pehmendanud seda kriisi, tegi pigem järsemaks. Praegu (kui paistab ometi reaalselt kasvu poole pööravat) aga kavatseb hakata laenama ja raha põletama.

No ei ole lihtsalt loogiline käitumine, pluss suurendab ülekütmise ohtu.

[Kapten Trumm]

Eesti on presidendi sõnul praegu "keskmise palga lõksus, selg vastu lage". Tänase palgatasemega neid töid, mida tehti siin 1999, enam teha ei saa (tehakse Venemaal, Hiinas jne). Toimuma peab ümberstruktureerimine, mis võtab aega ja mida tegelikult Soome immigratsioonipump tugevasti segab - sest ümberkvalifitseerumise asemel on labidamehel lihtsam minna labidameheks Soome ja edasi elada. Seepärast majandus(kasv) venibki. Ja venib tõenäoliselt kaua veel sedasi, sest struktuurilistest muudatustest, millest ettevõtjad on hulk aastaid rääkinud, pole praktiliselt midagi tehtud - aeti mugavuspoliitikat ja turg reguleeris ise (seni kuni jätkub kasvueeldusi, majandus kasvab ka ise).

Kuulsin ühes loengus huvitavat käsitlust - et Eesti majanduse tulevik on olla "fkluktueeriv" - st tuleb 2-3-4 aastat kasvu, millele järgneb kohe langus. See fenomen tuleb sellest, et rasvane pekitükk Soome näol on käeulatuses ja nagu on näha, et elu vähe paremaks läheb, järgneb sellele töötajate poolne massiline palgasurve (aga muidu lähen Soome) ja sellega palgakasv, mida pikka aega toetada pole lihtsalt tootlikkust ja pikema kasvu toetuseks puuduvad eeldused. Tootlikkust pole vähe alati sellest, et eestlane lööb naelu aeglasemalt, vaid nt sellest, et Kone lifte müüa on palju kasumlikum tegevus kui Kone liftidele metallvidinaid vähempakkumise korras soomlastele toota. See "fluktuatsioon" omakorda keerab vinti juurde majanduspagulusel (inimene tahab lihtsalt stabiilsust). See majandusstruktuur, mis toimis meid kuskil 2007 aastani, on laias laastus ammendunud.

Kui vaadata praegu, mis toimub Tallinna lähedal põldudel, siis 2007 aasta juba paistab.
Arvestades meie tänast jõukusastet peab meil 5% kasvu olema tavapärane ja 2,3 või mis iganes on juba madal.
Millega aga seda 5% toetada, ei tea.

Selles kontekstis jääb üle korrata, mida ma eespool ütlesin. Ajad, kus kaitse-eelarve kasvas (majanduskasvu ja maksukogumise massiivse paranemise tõttu) mõne aastaga kolm korda, on möödanik.
See omakorda tähendab pidurit igasugu võimearendustele. Kui tahetakse areneda idanaabriga samas taktis, tuleb rahastust oluliselt suurendada, sest majanduskasvu tõttu see lähikümnenditel oluliselt ei parane. Eelarve paar % suurenemise aastas sööb aga edukalt ära hinnatõus ja palgatõusud - ehk siis väike kasv ei tähenda sõjajõu kasvu.

[Martin Peeter]

Eesti valitsus kukkus masu ajal ka kärpima ning sellega kuidagi ei pehmendanud seda kriisi, tegi pigem järsemaks. Praegu (kui paistab ometi reaalselt kasvu poole pööravat) aga kavatseb hakata laenama ja raha põletama.

Vot sellega olen 100% nõus ja eks see masu ja sellega sellisel kombel toime tulemine ühe suure väljarände ka põhjustas. Eesti poliitiline protsess ja mõistlik käitumine ei liigu alati ühte sammu, aga eks seda juhtub mujal ka (ning viimasel ajal eriti veel vägagi vanades demokraatiamaades).
Ma küll olen kusagilt kuulnud, et masu ajal (meenutagem, et see oli krooniaja lõpp) ei antud Eestile isegi mitte vastuvõetavatel tingimustel laenugi, sest kõik arvasid, et majandus ja kroon kukuvad hoopis hullemini. Võib muidugi ka reformikate ja irlikate levitatav vale jutt olla, sest milleks see kuradi EBRD siis tehtud on, kui selle raha eest kriisi ajal infrat ehitada ei saa. Aga peale masust esialgset taastumist ja euroga ühinemist (millega "avanes" meile ikka väga odav raha), olid meil siin mõned väga madala kasvuga aastad (2013 -2016) ja siis oleks pidanud valitsus majandust turgutama.

Samuti nõus ka akf Trummiga ning ökonomisti ja otsapidi sotsiaalteadlasena võin lisada, et ainus enam- vähem realistlik kaitseinvesteeringute tõusu allikas on eelarvedefitsiit ja laen. Tegelikult võime ka seda öelda, et see kaitseinvesteeringute lisa 60 miljonit tuleb ka eelarvedefitsiidi arvelt, mis siis kaetakse, kas reservide või laenuga. Seega uks on paokil, aga ma ei näe, kes virutaks jalaga. Või kas peaks seda üldse tegema?

[Z03]

Elu on igaühele üks antud. Täiesti loomulik, et inimene tahab oma elu veeta nii hästi kui iganes võimalik. Ma mõistan, et püramiidi tipust vaadates, kui endal on hea palk, stabiilsus, tulevik kindlustatud, on raske tunda empaatiat "mugavuspagulaste" suhtes. Keeruline, isegi võimatu, on kujutleda ennast teise inimese kingadesse.

Inimesed ei "ähvarda" Soome minekuga. Neil pole lihtsalt teist võimalust. Keegi ei jäta kodumaad kerge südamega maha. Nad ei lähe Soome ega mujale välismaale "käsi pikal", nagu siin keegi kommentaator väitis. Eestlased lähevad tööle. Ja korralikku ning seaduskuulekat tööinimest on igas riigis vaja. Kui ikka kuust-kuusse ja aastast-aastasse saab palga, millest jätkub vaevu äraelamiseks, unistamata üldse reisidest vms, ees terendamas pensionipõlv, mis veelgi närusem, siis milleks seda kõike vaja on? Mispärast inimesed ei või välja rännata, et oma elujärge parandada?

Riigi ülesanne on tagada, et tööjõu väljarännet ei toimuks. Kuidas on riik seda taganud?

[Kapten Trumm]

Inimesed ei "ähvarda" Soome minekuga. Neil pole lihtsalt teist võimalust. Keegi ei jäta kodumaad kerge südamega maha. Nad ei lähe Soome ega mujale välismaale "käsi pikal", nagu siin keegi kommentaator väitis. Eestlased lähevad tööle. Ja korralikku ning seaduskuulekat tööinimest on igas riigis vaja. Kui ikka kuust-kuusse ja aastast-aastasse saab palga, millest jätkub vaevu äraelamiseks, unistamata üldse reisidest vms, ees terendamas pensionipõlv, mis veelgi närusem, siis milleks seda kõike vaja on? Mispärast inimesed ei või välja rännata, et oma elujärge parandada?

Riigi ülesanne on tagada, et tööjõu väljarännet ei toimuks. Kuidas on riik seda taganud?

Ega see "riik" otseselt Soome 2-3 korda kõrgemaid palkasid tasa tegema ei hakka. Riik saab maksimaalselt toetada majandusarengut siin, et ka siin palgad tõuseks. Seni aga tuleb kannatada (kui siin olla).

Küll aga ei näe ma mõistlikku õigustust sellele eimillegitegemisele, mis puudutab teatud kalleid erialasid, kus Eesti riik on vähese rahaga on muutunud soomlaste jaoks lollikeseks, kes neile midagi küsimata tööjõudu koolitab. Üks selline näide on äärmiselt kulukas arstiõpe, mis on täna muutunud enamvähem Soome meditsiinikoolituseks Eestis. Ja mitte ainult - näiteks Eestis ebapopulaarse õe, hooldaja jne erialadele on tohutu tung, arvake, miks.... Aga miks mitte ka nt ehitusalade kutsekoolid (peaks enne uurima, mis erialadele Soome minnakse).

Sellised erialad tulnuks ammu muuta tasuliseks, kus lõpetaja töötamisel Eestis X aastat kustub tema õppemaksuvõlg, kes soovib minna Soome pikka eurot püüdma perearstina, see maksku oma sealsest palgast ise ja vaadaku, kas seal üldse enam käi tasub. Jutt ei puuduta peeneid spetsialiste, kus Helsinkis on praktikavõimalused, mida meil pole, vaid üldiseid erialasid nagu perearstid, hambaarstid, õed jne, kuhu Soomest midagi seninägematut ei teki. Eesti ei peaks olema Soomele lolliks kallite erialade doonoriks.

Inimesed ei "ähvarda" Soome minekuga. Neil pole lihtsalt teist võimalust

Ma ei ole sinuga nõus. Eestis on töötus langenud alla 10% piiri, mis tähendab, et kõik enamvähem töövõimelised on kuskil tööl. Töötajatest umbes 10% ongi selline seltskond, keda tööandjate arvates võiks parem mitte olla. Palgad pidevalt tõusevad. Vaatasin just CV keskusest, torulukksepale pakuti 1700 bruto. Soomes saaks ta ilmselt mingi 2500. Ei ole mingit väljapääsmatut olukorda, inimesed peaksid ise olema aktiivsemad (nt eriala vahetusel ja kvalifikatsiooni tõstmisel), sest õppimine ja muutumine tähendab viitsimist. Pakkusin paar päeva tagasi ühele töölisele võimalust, et tõstame palka nii ja nii palju, tingimuseks on, et läbid (tööandja kulul) C-kategooria kursused. Kolm korda võite arvata, mis vastus oli - höh, ma saan mujal ka samapalju ega pea mingite autokoolidega jebima...
Vot selline on tegelik elu. Et ega see töötajate põhimass väga koostööd tegema kipu, kui lihtne väljapääs olemas.

[Kriku]

Riigi ülesanne on tagada, et tööjõu väljarännet ei toimuks. Kuidas on riik seda taganud?

Ega see "riik" otseselt Soome 2-3 korda kõrgemaid palkasid tasa tegema ei hakka. Riik saab maksimaalselt toetada majandusarengut siin, et ka siin palgad tõuseks. Seni aga tuleb kannatada (kui siin olla).

Nõus - ja minu arust pole riigil ka mingit sellist ülesannet. Selline ülesandepüstitus on täiesti ebarealistlik, sest on absoluutselt ükskõik, mida Eesti riik viimase 25 aasta jooksul ka teinud oleks - Soome oleks meist rikkam igal juhul.

Küll aga ei näe ma mõistlikku õigustust sellele eimillegitegemisele, mis puudutab teatud kalleid erialasid, kus Eesti riik on vähese rahaga on muutunud soomlaste jaoks lollikeseks, kes neile midagi küsimata tööjõudu koolitab. Üks selline näide on äärmiselt kulukas arstiõpe, mis on täna muutunud enamvähem Soome meditsiinikoolituseks Eestis. [...] Sellised erialad tulnuks ammu muuta tasuliseks

Ma ei ole viimase aja süsteemist eriti aru saanud, aga igatahes öeldakse siin, et meditsiini õppes on semestritasu 5500 eurot ehk siis 183 eurot EAP kohta. Päris nüüd nii ei ole, et suvaline soomlane tuleb ja õpib siin tasuta arstiks. Mitte et see enam kuidagi teemasse puutuks.

[gooligan]

Ma ei ole viimase aja süsteemist eriti aru saanud, aga igatahes öeldakse siin, et meditsiini õppes on semestritasu 5500 eurot ehk siis 183 eurot EAP kohta. Päris nüüd nii ei ole, et suvaline soomlane tuleb ja õpib siin tasuta arstiks. Mitte et see enam kuidagi teemasse puutuks.

Pigem küsimus kohalike hulgas, kus terved aastakäigud lähevad Skandinaaviasse residentuuri ja sealt endam tagasi ei tule.

Kõige populaarsem valikaine arstiõppes on soome keel, teisel kohal norra ja siis muud ained...
Eesti minu teada ainuke, kus on riigieelarvest täielikult rahastatud arsti ja lenduriõpe.

[nimetu]

Nõus - ja minu arust pole riigil ka mingit sellist ülesannet. Selline ülesandepüstitus on täiesti ebarealistlik, sest on absoluutselt ükskõik, mida Eesti riik viimase 25 aasta jooksul ka teinud oleks - Soome oleks meist rikkam igal juhul.

See on üks koht, milles ma Ligiga nõustuksin. Meie majanduskasv ei olene niivõrd meist kui meie väliskeskkonnast. Küll aga on meie võimuses kahjustada oma potentsiaali.
Minu isiklik arvamus on, et meie naabritest kiiremat kasvu ajendas pigem Soome majandusruum, mitte mingi iseenesest mõistetav paremus Lätlaste ja Leedukate ees. Kui Soome kiratseb, siis kiratseme ka meie. Teiste riikide kõrval oleme lihtsalt pähklikoor meres.

Ma ei ole viimase aja süsteemist eriti aru saanud, aga igatahes öeldakse siin, et meditsiini õppes on semestritasu 5500 eurot ehk siis 183 eurot EAP kohta. Päris nüüd nii ei ole, et suvaline soomlane tuleb ja õpib siin tasuta arstiks. Mitte et see enam kuidagi teemasse puutuks.

Päris suvalised soomlased kindlasti siia õppima ei satu, kuid näiteks EMÜ veterinaaria alal oli vahepeal küll üsna suur hulk soomlasi.

[2korda2]

Klassikaline valitsuste sekkumine majandusellu on ikka olnud selline, et kasvuperioodil vähendatakse oma võlga ning kogutakse reservi. Masu perioodil laenatakse ja investeeritakse. Pakutakse tööd muidu loiul turul ning üritatakse seda elustada.

See on Keynes. Paraku ei tea ma ühtegi riiki ajaloos, mis oleks suutnud tsükliüleselt selliselt käituda. Võibolla USA eelmisel sajandil suure depressiooni ajal. Enamasti tähendab monetaarpoliitika lõdvendamine parandamatut spiraali kollapsini.

«Kui võtta sellest kümme aasta maha, siis on kohe pool läinud,» selgitas ta.

See pole mitte lihtsalt pool, vaid see parem pool. 35+ hakkavad järsult tõusma mitmesugused riskifaktorid (kasvõi Down-i sündroom). Mistap 30-seks saanud lastetu naine on pigem maha visanud vähemalt kolmveerandi ulatuses "laste saamise väärtust". Mugava elu ihalus - enne kui hea töökoht, oma elamine, auto, aiföön jne-jne olemas, lapsi ei tee. Seda kõike olukorras, kus EV panus lastesse läbi riigieelarve eraldiste on üks suurimaid (vanemapalk, haridus) kogu valges maailmas.

See tagasihoidlikuks nimetatud 2,3% on siiski üle EL keskmise. Lisaks ei tasu unustada, et idanaabri "poliitilised vangerdused" on just Eestit kõige valusamalt löönud. Oleks VF normaalne riik, oleks ka 5% vabalt saavutatav. Me ei suuda ka parema tahtmise juures ennast juukseidpidi mülkast rebida - vaja on toetuda väliskeskkonnale.

[Martin Peeter]

See on Keynes. Paraku ei tea ma ühtegi riiki ajaloos, mis oleks suutnud tsükliüleselt selliselt käituda. Võibolla USA eelmisel sajandil suure depressiooni ajal. Enamasti tähendab monetaarpoliitika lõdvendamine parandamatut spiraali kollapsini.

Oi selliseid maid on küllalt, USA on ka hilisemalt võlga nii suurendanud, kui vähendanud ja on küllalt palju teisi riike. Isegi Venemaa. Vaata lähiajal näiteks Saksamaad, Kanadat.

http://www.tradingeconomics.com/united- ... ebt-to-gdp

Kui valida maksimaalne periood kuni 40-dateni, siis näeme, et 70-datel oli võlg USA-l alla 40% gdp-st kuni Reagan hakkas laenu juurde võtma ja sikutas ennast ja ka suure osa ülejäänud maailmast sellega depressioonist välja.

Ja mitu riiki siis nüüd kollapsini on jõudnud? Noh - praegu Kreeka, mõni veel äärepeal, aga riike, kes laenavad, on tunduvalt rohkem ja nad on meist tunduvalt rikkamad ja edukamad.

[2korda2]

Küsimus pole selles, kas on suudetud võlga ka vähendada, vaid kas riik kütab/jahutab tsükli õiges faasis. USA on sellega tõesti paaril korral (ka Clintoni ajal oli suhteliselt edukas periood, kus tõepoolest riigivõlga samal ajal vähendati) enam-vähem pihta saanud.

Venemaa siia loetellu kohe kindlasti ei sobi - nende reservid on tekkinud mitte "tänu oskuslikule juhtimisele" vaid vaatamata "oskuslikule juhtimisele" - nafta hinna kiire tõus aastaid tagasi selle reservi tekitas.