Ainult ühte kohtulahendit sarnasel teemal olen tegelikult näinud - see puudutas küsimust, milline on "oluline kogus laskemoona".nolem kirjutas:a kas selle kohta mingit kohtulahendit pole?
Mingi tüüp võeti kinni hulga ebaseaduslike relvade ja moonaga hangeldamiselt ning kuna seaduses ei ole ei defineerinud "olulist kogust", aga karistused on erinevad, siis lähtuti kohtulahendis otsustamisel sellest, et kuna ametlikult on enese ja vara kaitseks lubatud 100 padrunit, tüübil oli aga paarsada padrunit, siis on tegemist olulise kogusega. Mäletamist mööda seal ära võetud nii vindi-, sileraudse kui püstolipadruneid.
Praegu ei ole võimalust otsida, kui hiljem aega saan, siis vaatan, kas leian.
Edit: mingeid kohtulahendeid leidsin, millest tuleb välja, juskui loetaks 100 padruni üldkoguse piirang kõikide tulirelvade kohta:
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... d=39685743
...Riigikohus on kohtupraktikas (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-8-11 ja 3-1-1-40-11) kujundanud seisukoha, et kuna KarS-ist ei tulene padrunite ebaolulise koguse mõistet, tuleb seda sisustada RelvS-i alusel ning juhul, kui isiku valduses olevate erinevate piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona üldkogus jääb allapoole RelvS § 46 lg-s 5 sätestatud madalaimat piirmäära, tuleb padrunite kogus lugeda ebaoluliseks ning isiku käitumises puudub KarS § 418 lg 1 koosseisu objektiivne tunnus – laskemoona oluline kogus...
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =169947417
Riigikohus on oma 3-1-1-40-11 lahendi p 16.1 sedastanud KarS § 418 on abstraktne ohudelikt, millega kaitstakse ühiskonnas üldiselt eksisteerivat turvalisust. Esemed, mille käitlemine on selle sättega kriminaliseeritud, on koosseisuga määratletud - nendeks on tulirelv, selle oluline osa ja ka laskemoon. Neist esemeist tulenev abstraktne oht on olemuslikult erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-158-05, p 12). Seetõttu on seadusandja näinud KarS § 418 lg-st 1 ette erandi, mille kohaselt padrunite ja muu laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine on karistatav väärteona RelvS § 8913 järgi ja sedagi üksnes juhul, kui käitlejal puudus juurdepääs nende padrunite kasutamiseks ettenähtud tulirelvadele. Kuna karistusseadustik ei anna padrunite ebaolulise koguse mõistet, tuleb selle hindamisel lähtuda eelkõige RelvS § 46 lg-s 5 füüsilisele isikule hoidmiseks lubatud laskemoona kogusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-8-11, p 19). RelvS § 46 lg 5 lubab isikul hoida kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit, kuni 300 padrunit iga vint- või sileraudse jahirelva kohta ja kuni 1000 padrunit iga sportrelva kohta.
Kohus arvestab laskemoona arvulise koguse hindamisel RelvS § 46 lg 5 füüsilisele isikule hoidmiseks lubatud laskemoona kogustega. Jüri Mengeli elukohast leitud 189 ääretulepadrunit, mis on ette nähtud laskmiseks püstolitest ja revolvritest /see on tõenäoliselt .22LR ehk samamoodi väikesekaliibrilise vindi padrun - vtl/ (II kd tl 21-52), 14 püstolipadrunit, 275 vintpüssipadrunit ja 3 sileraudse püssi padrunit ületab hoidmiseks lubatud laskemoona kogust RelvS § 46 lg 5 p 1, 3 ja 4 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt Jüri Mengeli valduses olevate erinevate xxxatud tsiviilkäibega relvade laskemoona üldkogus on üle RelvS § 46 lg-s 5 sätestatud madalaimat xxxmäära (100), loeb kohus padrunite koguse oluliseks.