Sõja eest välismaale.

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas Kriku »

Ma arvan, et küsitlusstatistika puudumisel on selliste inimestega isiklikult suheldes masekas liiga kerge tulema. Tegelik pilt nii hull ikka vast ei ole.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas Martin Peeter »

Ma kipun jagama akf Trummi seisukohta, et asjade hullu käigu juures kõik need jalga lasta soovijad siit enam minema ei saa. Lennuk ei lenda, laev ei sõida, maanteed on umbes, maismaaühendus läbilõigatud. Kunnase "Koljati" see osa, et neil lastakse minema tõmmata, pole realistlik. Milleks lasta ilmavaatelt mugandujatel põgeneda? Neid on ju võimalik kergelt uut võimu teenima panna.
Isegi oma perekond peab olema valmis Tallinnast lahkuma jalgsi, kui endal kiire sõttaminek. Tallinn ei saa olema hea koht tsiviilidele, sest pealinna hoidmine-võtmine on põhiküsimus.
Aga noh - see on ikka üsna ebatõenäoline, et midagi nii hullu juhtub. Mina perele evak plaani ei koosta.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mina nagu pooleldi asjatundjana soovitaksin just koostada oma individuaalne evakuatsiooniplaan ja teha see selgeks ka asjaosalistele (ülejäänud perele ja vastuvõtvale "üksusele").
Just arvestades kuidas on seni tüürinud (ja lähiajal tüürib) imiteerimine elanikkonna kaitse teemal. Ja seda järjest kõvemini tulevat püssirohuvingu idast.
Suur-Tallinna ruumist tuleks sõjategevusse mittepuutuvatel jalga lasta võimalikult aegsasti, et vältida massipaanikat, korratusi ja võimalikke kriisist tulenevaid liikumispiiranguid.
Paiknemisala peaks asuma Tallinnast minimaalselt 60 km lõuna-lääne suunas (otsige seal mõni sugulane), seal on lahingutegevuse võimalus väiksem ja väiksem võimalus saada kannatada siis, kui suurema konflikti raames tuumarelvad käiku lähevad.

Kui lahingutegevus jõuab ühel hetkel "kotini" Suur-Harjumaal või Tallinnas, siis kuhjuvad siia lisaks siin elavale pea poolele Eesti elanikkonnast lisaks veel sõja eest evakueeritavad/põgenikud idast ja kagust. Tallinna piirkonnas olemasolev võimekus neid inimesi kuidagi aidata pole sellise probleemi ohjamiseks piisav ning lood, kus Kunnas ajab kokku rongitäite kaupa ressursse, et siin kuu aega piiramislahingut pidada (kus hukkub 1000+ tsivilisti päevas) on võimalikud ainult raamatus. Näiteks Tallinna linna joogiveevarustus sõltub enamvähem täielikult Ülemiste veepuhastusjaamast, mis võtab vett järvest (sinna saab midagi poetada) ja mis hävitatakse üheainsa Iskanderi või lennukipommi tabamusega. Nõuka ajal tsiviilkaitse kaalutlustel rajatud sügavad puurkaevud on läinud järjest kinnisvaraäri "rongi alla". Samuti pole kuidagi reaalne Tallinna piirkonnas (kus põllumajanduslikud varud praktiliselt puuduvad) olemasolevate just-in-time toiduressurssidega siin 500 tuhandet inimest pikemat aega toita.

Teie mittemobiliseeritavale perele on selgelt parem olla sel ajal kuskil Rapla-Paide kandis. Kindlasti vältida paiknemisi suure põhiteede ääres, kus on ka tõenäoline lahingutegevus ja suuremates sadamates (nt Pärnu), kus on võimalik meredessantide saabumine. Kindlasti on no-go tsoonid ka alad lennuväljadest ja sadamatest 50 km allatuult (võimalik taktikalise tuumarelva kasutamine) kirde-ida-kagu suunas. Taktikaliste tuumarelvade piiratud kasutamist mõlema poole poolt suurema konflikti osana tuleks pidada pigem tõenäoliseks (ilmselt algatavad selle venelased). Suurlinnade hävitamiseks läheb ilmselt siis, kui see faas eskaleerub ka osapooled ei suuda pidurit panna (võimalik, aga vähe tõenäoline).

Tallinna vahe Helsinkiga taoliseks sündmuste käiguks on selles, et vähemalt esimese hooga on soomlased palju paremini valmistunud ja neil on linnas piisavalt kindlustatud infrat (maa-aluseid rajatisi), kuhu saab mahutada veel teist niipalju rahvast, kui Helsinkis elab. Probleemiks ilmselt läheb siis, kui hakkavad lõppema toidu ja ravimite varud.
Viimati muutis Kapten Trumm, 02 Aug, 2017 11:58, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Näiteks Tallinna linna joogiveevarustus sõltub enamvähem täielikult Ülemiste veepuhastusjaamast, mis võtab vett järvest (sinna saab midagi poetada) ja mis hävitatakse üheainsa Iskanderi või lennukipommi tabamusega. Nõuka ajal tsiviilkaitse kaalutlustel rajatud sügavad puurkaevud on läinud järjest kinnisvaraäri "rongi alla".
Väidetavalt pole õige: http://tallinncity.postimees.ee/242785/ ... ne-solkida
Walter2
Liige
Postitusi: 3955
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas Walter2 »

Ei usu hästi et võimalik vaenlane üritab elulist infrat lõplikult ära hävitada - on ju neil endalgi neid okupatsiooni tingimustes vaja, lisaks veel et kohalejäänud ''sõbralikku'' elanikkonda kasvõi elementaarsete vahenditega elus hoida ja haigusepuhanguid vältida (elektri ja internetita elab kuidagi ju ära aga puhta joogiveeta vaevalt). Suur osa Nõmmest elab ju puurkaevude peal, kus ja kuipalju puurkaeve mujal linnas reservis e. mittekasutuses on ja mis kvaliteediga vett vajadusel neist saaks ei tea öelda.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Väidetavalt pole õige: http://tallinncity.postimees.ee/242785/ ... ne-solkida
Mõtlesin, et kas hakkan seda eduraportit maatasa tegema või mitte...hunt sellega.
Ütlen kokkuvõtvalt, et tollased ettevalmistused ja riskianalüüsid antud valdkonnas olid erandita rahuaja-põhised ja sestap on kinnitused artiklis vaikimis antud rahuaja kontekstis.
Joogiveevarustuse toimivust Tallinnas sõjaolukorras ja piiramise tingimustes pole minuteada ei analüüsitud ega ka õppuste käigus (virtuaalselt off koors) proovile pandud.
Seda lihtsalt seadus ei kohustanud (viimase paari aasta seisu ei tea).

Joogiveeallikatega on väga lihtne asi, nende töötamine sõltub 100,00% elektrist, nendest "paljudest puurkaevudest reservis" valdav osa ei oma varutoiteallikaid. Varutoidet joogiveeallikatel täna ka ei nõuta, puudub seadusandlik õigus ja kes paneb, see paneb ja kes ei pane, sellega ei juhtu midagi. Muude toiteallikatega on aga lood kehvasti, viimatine "jaanuaritorm" tegi tööriistalaenutused generaatoritest tunniga tühjaks. Teine asi on selles, et linnas on vett vaja tulekahjude kustutamiseks, märkimisväärseid veeallikaid Tallinna linnas peale joogiveevarustuse aga pole. Meri on, aga mis kasu on sellest Mustamäel? Kolmandaks, valdav enamus Tallinna joogiveetrassidest on nõukogude aegsed malmtorustikud liikumatuks roostetanud malmsiibritega (rekonstrueeritakse neid suurusjärgus 5 km aastas, trasse on aga tohutult), sestap on tavalised juhud, kus avarii tõttu vesi lihtsalt jookseb paar päeva, sest hädalist kohta ei saada kinni keerata, kuna lähimad siibersõlmed on monoliitsed roostekärakad, enne avarii enda parandamist tuleb rekonstrueerida mõned siibersõlmed ja sellega võib minna lihtsalt aega (kasvõi seepärast, et see koht asub nt Pärnu mnt all).

Kui aga torustiku osaline sulgemine pole võimalik, muutuvad ainetuks ka jutud "tööstus vett ei saa aga elanikud saavad" või "anname tehnilist vett". Õigemini see oleks ehk teatud reservatsiooniga kehtiv rahuaja olustikus (nt keemiaõnnetus Ülemistel). Kui kraanid ei keera, siis on see üks ühiste anumate süsteem. Samuti lakkab siis töötamast tuletõrje veevarustus (mis täna enamvähem korras on). Meie maja ligidal Mustamäe oli 2 aastat tagasi 110 mm magistraaltrassi avarii, selleks, et töömehed saaks auku lappida, tuli tarbija poolt sulgeda vesi kortermajast, sest majade siibrid ei keeranud ja töömeestele augus oleks kõik need majade püstikutäied vett kraavi jooksnud.

Ise ma arvan nähtu ja kuuldu põhjal, et täna piisab 2-3-päevasest elektrikatkestusest, et talvel hakatakse lõkke kohal ämbris lund sulatama ja suvel vihmavett korjama ning tänavatel hakkavad olema kilomeetripikkused järjekorrad panged näpus. Venelaste kuuajalist piiramist koos kõige ettejuhtuva pommitamisega pole selleks üldsegi tarvis.

Helsinki joogiveereservuaari maht (üle 100 km pikkune graniittunnel) on 2 miljonit m3 ja sellest jätkub ka rahuaja raiskamise juures (100 liitrit ööpäevas inimese kohta) 500 tuhandele inimesele 40 päevaks. Antud reservuaar toimib rahuajal veekollektorina ühest järvest, kuid selle saab vajaduse korral isoleerida. Selle hinnasilt tänastes hindades oli 200+ miljonit eurot.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas Martin Peeter »

Walter2 kirjutas:Ei usu hästi et võimalik vaenlane üritab elulist infrat lõplikult ära hävitada - on ju neil endalgi neid okupatsiooni tingimustes vaja, lisaks veel et kohalejäänud ''sõbralikku'' elanikkonda kasvõi elementaarsete vahenditega elus hoida ja haigusepuhanguid vältida (elektri ja internetita elab kuidagi ju ära aga puhta joogiveeta vaevalt). Suur osa Nõmmest elab ju puurkaevude peal, kus ja kuipalju puurkaeve mujal linnas reservis e. mittekasutuses on ja mis kvaliteediga vett vajadusel neist saaks ei tea öelda.
O sancta simplicitas!

Groznõi, lähiminevikust Ida-Aleppo, Damaskuse eeslinnad, haiglad, mida punakotkad teadlikult kütivad?

Linn jääb terveks vaid siis, kui teda ei kaitsta.
Viimati muutis Martin Peeter, 03 Aug, 2017 9:50, muudetud 1 kord kokku.
Dona nobis pacem!
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas Martin Peeter »

Kapten Trumm kirjutas:
Teie mittemobiliseeritavale perele on selgelt parem olla sel ajal kuskil Rapla-Paide kandis. Kindlasti vältida paiknemisi suure põhiteede ääres, kus on ka tõenäoline lahingutegevus ja suuremates sadamates (nt Pärnu), kus on võimalik meredessantide saabumine. Kindlasti on no-go tsoonid ka alad lennuväljadest ja sadamatest 50 km allatuult (võimalik taktikalise tuumarelva kasutamine) kirde-ida-kagu suunas. Taktikaliste tuumarelvade piiratud kasutamist mõlema poole poolt suurema konflikti osana tuleks pidada pigem tõenäoliseks (ilmselt algatavad selle venelased). Suurlinnade hävitamiseks läheb ilmselt siis, kui see faas eskaleerub ka osapooled ei suuda pidurit panna (võimalik, aga vähe tõenäoline).
Eks nii palju juttu on olnud, et Rapla kanti suvekodusse tuleb minna, aga kui ikka olukord veel tõsisemaks läheb, siis olen nõus, et detailne plaan erinevate variantidega ja selle läbi harjutamine on vajalik. Sinna kanti viib ka raudtee, millel tõenäoliselt ei teki ummikuid, kui ta töötab, või siis selgelt ei tööta. Pragu nagu veel ei tahaks neid närvi ajada.
Aga plaan hakkab juba peale sellest, et pere saaks ise aru, millal on aeg liikuma hakata, sest minuga ei pruugi enam sidet olla või ma ei pruugi sidevõimelinegi olla. KL saadakse kõige kiiremini kokku, see on esimene käikuminev reserv ja saab laksu ka varases staadiumis. See, et strateegiline kommunikatsioon viimase hetkeni rahustavaid sõnumeid võib saata, on võimalik. Pealinna evakueerimine on ikka väga raske otsus ja selle kommunikeerimine ning läbiviimine moel, mis ei tekitaks täielikku bardakki, on ka üsna raske.
Taas meenub mulle meie strateegilise kommunikatsiooni senine pärl, mille akf mikks, eesti rahvale edastas, pr presidendi suust, kelle andmetel on suurimaks ohuks Eestile paanikat külvav Lääne ajakirjandus.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas Kapten Trumm »

http://www.err.ee/552743/asekantsler-vo ... -iseendale
Hannes Kont tõdeb, et riigi jaoks on ressursid piiratud nii kriisiks valmistumisel kui kriisi ajal, mistõttu peavad inimesed aru saama, et nende elu ja tervis sõltub võimalikus hädaolukorras peamiselt nendest endast.

„Väga oluline on mõista, et eelkõige mida me saame teha, on tõsta inimeste teadlikkust sellest, mida nad saavad teha selleks, et kõige esmasel tasandil iseennast, oma lähedasi aidata ja kaitsta.“
Kirsiks lihtsustatud mõtlemise koogil on mõistagi siseministeeriumi asekantsleri aegumatu klassika:
http://www.postimees.ee/2767958/eestis- ... varjendeid
Varjendid pärinevad Koorti sõnul maailmasõdade ja külma sõja ajast. «Nende sõdade ajal toimusid tsiviilelanike lauspommitamised,» lausus ta.

Tänapäeval rünnatakse Koorti sõnul pigem sõjalisi sihtmärke ning hõivatakse tähtsamad võimukeskused ja kommunikatsioonisõlmed. Lausrünnet üldjuhul tema väitel ei toimu.
Intervjuu on antud 2014 aprillis. Groznõi kvartal haaval maatasa tegemine oli siis juba ammu sündinud fakt.

detailne plaan erinevate variantidega ja selle läbi harjutamine on vajalik.
Paraku tekivad siin piirangud seoses sellega, et kohe kriisi puhkedes tuleb langetada fundamentaalne otsus, kas elanikkond varjata (varjenditesse ja varjetesse) või evakueerida ohupiirkonnast eemale.
Infrastuktuuri puudumine/puudulikkus jätabki lauale ainult evakueerimise. Soomlased sellele liimile pole läinud, esiteks eeldab evakueerimine piisavalt varast eelhoiatust (mida ei pruugi tulla) ja teiseks ei toimu poolemiljonilise elanikkonna evakueerimine (põhiliselt omal jalal või autodega) ikka päevade, mitte tundidega, mis tekitab reaalse ohu, et elanikud tabatakse lageda taeva all kuskil tee peal (mis on igasuguste relvade mõjutamise korral kõige kehvem võimalik variant). Ka on kahtlane selliene varjamise strateegia, et kriisi puhkedes asume Tallinnas muruplatsidel kaevama ja keldreid kindlustama. Selleks puuduvad a)oskused b)ressursid (näiteks palgid lae ehitamiseks) c)aeg.

Eesti sõjaline tsiviilkaitse (mida praegu plaanitakse) saabki olla ainult evakuatsioonil põhinev, sest ohualades vajalik infra samahea kui puudub. Ja aeg selle rajamiseks (või vähemalt olukorra oluliseks parandamiseks) on juba mööda saamas (nt EL vahendid, uue kinnisvara vajadus). Täna on pea igas Tallinna mikrorajoonis oma ostutempel, mille keldrikorrus kaitseb ainutl autosid kurja ilma eest. Soomes sellist lollust läbi ei lastud (hoolimata kinnisvaraäri kisast). Teiseks ei saa mingit varjumisteemat lauale võtta seepärast, et siis peavad liiga paljud poliitikud ja ametnikud hakkama endale tuhka pähe raputama ja teemaks tekivad mineviku valeotsused (ja võimalik vastutus nende eest). Seda üritatakse iga hinnaga vältida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
aht0
Liige
Postitusi: 1249
Liitunud: 19 Juul, 2014 18:18
Kontakt:

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas aht0 »

Walter2 kirjutas:Ei usu hästi et võimalik vaenlane üritab elulist infrat lõplikult ära hävitada - on ju neil endalgi neid okupatsiooni tingimustes vaja, lisaks veel et kohalejäänud ''sõbralikku'' elanikkonda kasvõi elementaarsete vahenditega elus hoida ja haigusepuhanguid vältida (elektri ja internetita elab kuidagi ju ära aga puhta joogiveeta vaevalt). Suur osa Nõmmest elab ju puurkaevude peal, kus ja kuipalju puurkaeve mujal linnas reservis e. mittekasutuses on ja mis kvaliteediga vett vajadusel neist saaks ei tea öelda.
Hui neid huvitab kohalik elanikkond, olgu see venelane või eestlane. Näeme selle huvi sügavust Ukrainas. Propaganda osas ainult huvitab. Samamoodi aetakse see infra häving vajadusel lihtsalt meie endi kaela kes "viimases meeleheites saadavad korda terroriakte rahuliku elanikkonna vastu"..
Kasutaja avatar
ambur123
Liige
Postitusi: 1583
Liitunud: 27 Apr, 2009 9:37
Kontakt:

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas ambur123 »

Nõus eelkõnelejatega, et pealinnas saab olema päris raske juhul, kui konflikt saab olema ulatuslikum (st vastasel on plaanis enamat, kui piiratud territooriumi / "rahvavabariigi" vallutamine). Tahtmise korral saab linnas elektri ja vee tuksi keerata (tõenäoliselt ka gaasivõrgu) ning seda võidakse teha ka meelega meie nõrgestamiseks: tekib täiendav koormus juhtmisstruktuuridele, mis peavad lisaks sõjapidamisele hakkama tuntavalt rohkem tegelema aja jooksul üha enam kurnavaks muutuvate humanitaarküsimustega, lisaks võib see tekitada survet allaandmiseks (õigel ajal orkestreeritud "kasulikud idioodid" ja muu seltskond).

Rapla-Paide kanti (või mujale) minemine päästab väheseid, kõigil tallinnlastel pole seal kinnisvara ega sugulasi-tuttavaid. Lisaks võib oodata vaenlase poolt selliseid samme, millega püütakse inimesi linnas hoida (õhurünnakud maantedel liikujate vastu?) taaskord selleks, et tekitada linnas lisakoormust ja võimalikult palju ebamugavusi läbi tsiviilelanike eest hoolitsemisega ning selleläbi kurnata juhtimisstruktuure.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kuuse alla minek on ikka natuke parem kui istuda pommitamise all linnakorteris. Küllap siis hiljem põgenike teemal midagi organiseeritut ka tekitatakse (kui omavalitsused esimesest ehmatusest üle saavad). Täna võib öelda, et suuremate põgenike vastuvõtmiseks valmis ei olda - tuleb improviseerida. Sugulaste või tuttavate juurde minek on lihtsalt valutum võimalus - ellujäämine ei sõltu niipalju olelusvõitlusest ja abi organiseerimisest.

Ikka pidades meeles, et meie laiuskraadil on kolm ellujäämise faktorit
1. soojus/varje
2. vesi
3. toit

Kui Eestis suudetakse need kolm asja tsviilelanikkonnale usutavalt tagada, on päris hästi, praamiliikluse käigushoidmine või sularaha kättesaadavus, mille nimel peaks seaduse kohaselt täna pingutama, on lihtsalt sekundaarsed (ja piiratud ressurssi nõudvad) asendustegevused. Isegi arstiabi pole nii määrav, sest nimet asjade tagamisel on kannatanuid suht vähe, nende puudumisel aga kasvab kannatanute arv hüppeliselt.

Helsinkis on need asjad tagatud üldiselt läbi varjendisüsteemi, füüsilist kaitset ja soojust pakub varjend, esmane vesi ja toit tuleb elanikel ise kaasa võtta (sedasi inimestele õpetatakse). Elanikud istuvad oma korrusmaja või töökoha punkris, kus nad on kaitstud tõenäolisemate ohtude eest ja mõtlevad järgmise söögikorra või veeportsjoni peale. Mitte ei töllerda kuskil ringi, kus nad võivad rünnaku alla sattuda.

Keda selline teema huvitab, soovitaks vaadata USA-s tehtud seriaali "Jericho", seal on näha milliste probleemidega tuli tegeleda väikelinna valitsusel olukorras, kus nad ühel hetkel olid omapäi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
ganzz
Uudistaja
Postitusi: 27
Liitunud: 30 Mär, 2015 1:53
Kontakt:

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas ganzz »

Mina ei kavatse siit kuhugi minna. Ma proovin olla esimene kes neile "russki miri" ahistamist sõnakalt etteheites kuuli annab.
See selleks. Samas on palju isikuid kes midagi ei habla. Järgnev tõlge on väidetav GRU venelane mõtted tõlgituna venelane keelest.

Tere minemist: ti--bla tõlgitakse venelane: sotsiaaldemokraatia juured/kombitsad ka siia jõudnud.
Uskumatu.

Tõlkes esinevad kirjavead, palun vabandust.
Originaal : http://zbroya.info/ru/blog/999_sovety-n ... ut-raznye/

Osa1
Järgmised nõuandes on saadud endise GRU töötajalt. kes varjab end nime all Enot. Kahjoks kõik kontaktid temaga on kaotatud. Stsenaarium sarnane- kodusõda või sõda.

.. Nii või naa- stsenaariumid võivad olla erinevad. Sisu alati sama- tuleb üle elade esimesed paar nädalat ja siis "vaatame" (ei tähenda kodus istumist). Stsenaarium "a" teid ei peaks morjendama- kui moskvasee liigub nats tsetseene või muud saasta- siis inimesi "töö" jaoks jätkub. Teil sinna ei ole vaja ronida. Siit ka reegel no1 - ei ole vaja kuhugi "ennast toppida"- selleks värdjaid leidub. Teie ülesanne- oma "töövõimelisuse" hoidmine st. enda hoidmine.

Mis puudutab teisi variante- variandis "b" tuleb sõdida kui muidugi seda tahate.. Variandis "b" võib ka mitte sõdida. Kodumaa "mängitimaha". Otsustate ise vastavalt olukorrale- võib surra kangelasena võib töötada, võib edasi elada kui antakse.

Põhiline on mõista- alati on 3 astet "perset". Lokaalsed lahingud, täismahuline sõda, ilma väljavaateta okupatsioon pärastise maa tühjendamisega. Ma seletan seda selleks, et inimesed saaksid aru väga tähtsast elemendist mille stressi olukorras unustatakse: teie tegevused sõltuvad olukorrast. Mitte mingit isetegevust vaid kaine mõistus.

Tulistamine tänaval- see ei ole maailma lõpp. Kui isegi teie trepikojas on on esmane haavatute vastuvõtu punkt, hoovis 120mm miinipilduja, ei tähenda see et peaks kohe kiiresti jooksma.

Jaa-jaa- müra laibad ei tähenda midagi- nii kui imelik see ka pole. Enneaegne manööver "paneme siit eemale" võib makste teile elu. Ärge tõmblege, ärge paanitsege, vaadake KES ja KELLE pihta tulistab ja põhiline milleks.

Siiani oleme linnas
Kui sündmuste ja korratuste keerises otsustasite lahkuda, proovige lühidalt kirjeldada omad võimalused. Moskvas vms linnas võimalused üleelade on väga väiksed. Linnades puuduvad piisavad toidutagavarad ja jagama neid keegi eihakka, Toit on ainult poodides ja ladudes (need võite kohe unustada, seal sõjavägi või bandiidid ilmuvad kohe).

Toiduaineid osta on mõtet esmistel päevadel kui veel müüakse, edasi poed pannakse kinni ja personal jookseb laiali. Kui "ostumomendi" magasite maha siise relv kätte ja ja "privatiseerima". Soovitan selleks kaasa võtta naabri ja rohkem- kannate rohkem ja keegi katab teie tegevust. Samas pidage meeles- liiga palju rahvast tekitab probleeme jagamisega.

Kindlasti peab teil olema vee/toidu tagavara korteris. Veega on hullem - juurdevedu ei tule. Kasutage WC poti veepotti. Aga sellega võite ka nädala elada. Kui on võimalus- kanistrid kaasa ja kütuse järgi. Kütus see on tähtis. Kuid korteris seda hoida ei tohi. kas pööningul või keldris (keldris peidavad end tõenäoliselt inimesed).

Tapma teid vaevalt hakatakse. "rasketel aegadel" keegi ei hakka moona kulutama ilma relvadetta inimeste peale.Kindlasti ei ole see põhjus enne magamaminekut jalutama minna täispikkuses kuid te ei ole sihtmärk nr.1

Pidage meeles, te ei pea olema tvkeskuse kõrval, infra kõrval. Kindlasti kui teie korterisse tulid inimesed relvaga ja ütlesid et " siin on nüüd KP punkt" siis öelda "OK" ja jalga lasta. Mitte mingit "see on minu omand, ma ei lähe siit kuhugi"- see on kuul pähe kohe- segate siis kõrvaldatakse.

Haiglate kõrval pole vaja ka töllerdada. Konflikti pooled viivad sinna haavatuid ja võimalik proovivad sõdida endale selle koha. Pommitamise puhul keegi kindlasti annab haigla pihta. Neid kes kirjutasid Genfi konvetsiooni. tavaliselt sõjas pole. seega ... Nagu "kariibi mere piraatides"- see ei ole seaduste kogum vaid kogum soovitavatest reeglitest täitmiseks.

Pidagi meeles- kui jama hakkas- teil omand puuydub. Ja eriti paanitseda selles osas ei soovita. Tapma peab kui keegi soovib teie toitu või vett- ülejäänud on jama. Kui te vahetate auto automaadi vastu lähemas miilitsa joaskonna- olete tubli. Kui isegi vahetasite Mersu AKSU/+3 pidet vastuolete veelgi tublim. Auto pole teile rohkem vajalik. Linnast välja te sõita temal 100% ei saa- tulistada teid aga soov on tõsine. Kuni olete linnas- soovitan maskeerivat riietust mitte selga panna.

Niisis- mil linnas "M" algasid linnalahingud. Me leidsime et peaksime linnas olema (olgugi et see on paha mõte alati). Me teame et poode hakatakse röövima juba teisel päeval, relvad on miilitsajaoskonnas, vesi on WC poti loputuskastis, eraomandit enam pole, inimesel relvaga on alati õigus,, seal kus on inimene relvaga teid ei pea olema, see kes on riietatud sõjaväeliselt sõdib, kütused on he varu, tähtastele objektidel mitte ligi minna.

Mis veel: mitte kunagi miina kuhugi niisama, erit " vaatame mis seal on". Linnalahingus paljud asjad tehakse "vaikselt"- luure meetodil. Suvaline luuregrupp nähes teid tapab teid 100%. See on filmides kui näidatakse sõrmega "vaikselt" ja minnakse edasi. Reaalses elus tapetakse teid kohe. Nende ellujäämine sõltub tunnistajate puudumiset. Liskas sellele, grupp kes võttis positsiooni linnalahingus teeb seda sama kui te "näitate" nende positsioone ja proovite edasi liikuda. Isegi KP positsioon ristmikul kes alles jõudis ei tunne teie vastu "sooje tundeid".
Kui nad teid kaugelt märkasid ja sõrmega kutsuvad rääkima- jookske niikuis jalad võtavad. Poisid võivad näida sõbralikud naeratavad- läheneta ja asi muutub.
Viimati muutis ganzz, 10 Aug, 2017 4:54, muudetud 1 kord kokku.
ganzz
Uudistaja
Postitusi: 27
Liitunud: 30 Mär, 2015 1:53
Kontakt:

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas ganzz »

2. osa
ME otsustasime linna maha jätta

Alustame linnast lahkumist. Problem on järgmises; kas on linnaümbrus kinni või seal käivad lahingud. Kui te magasite maha asjaoludest lähtuvalt lahingute alguse ei tähenda et asi on läbi. Linnast välja minna saab alati. Siin on asjaoludest sõltumatta 2 momenti: liikumine linnas ja liikumine läbi ümerpiiramise..

Motolaskurid karpidel mõne tunniga asfalti mööda võtavad linna piirmaisrõngasse. Kui see juhtus unustage nähtamatult läbi lipsata. Iga "arusaamtu liikumine" lahingutingimustes tähendab valangut ja kuldne reegel "ei näe ei tulista" ei toimi.
Ja veel: autot mitte kasutada- iga transport tulistatakse 100%.

Niisiis meil on seljakott kamaga mis on vajalik väljaelamiseks, ideaalis, väiksemõõduline relv (aksu+püstol) ja siis veel väike kott, mis dubleerib põhikotti (seljakotis on 3p söök aga väikses 1p söök). Kotike on kerele ligemal.
Seljakoti katate valge linaga ja kinnitate. See on vajalik selleks et iga sõjard kes teid näeb (ja neid saab olema palju, ärge lootkegi nähtamatult läbi lipsata) näeks et te olete tsiviil ja ei võtaks vastu otsuse "avada tuli" oma postsioonide väjaandmiseks. Teid jälgitakse sihikus ja te lähete edai. Kindlasti mitte keset teed ja mitte pris a´la Shwats. Kindlasti maskeeringut pole ka teil.

Te olete tsiviiil ja peatre ka välja nägema kui tsiviil- valge seljakotiga nagu valge lipuga- muidu lastakse maha. Kogu oma olemusega petate te näitama et ei paku huvi ja lihtsalt lasete jalga. Loomulikult relv on kaasas, aga peidus. Püstol taskus (laskevalmis), automaat kaba koos jope all.. Soovitan kaitse maha võtta- suht jäik ja võite paanikasse minna.. Padrun rauas loomulikult.. Rinnal midagi suuremahu list,, maksimaalselt peidetud automaat- maandute kõhul on midagi rinnal siis kotike annab teid välja.

Kui teie poole tuleb isik relvaga, peatuge. Ilmselt tahab midagi rääkida- tahaks tulistada oleks seda juba ennem teinud. Tahab seljakotti- andke ära (me oleks selle niikuinii linnast v'ljudes ära andnud), lubage tal endale jätta valge lina ja väikse koti. See hetk on psühholoogiline- me rahulikult anname ära suured asjad ja palume endale jätta väiksed- ja üldjuhul inimesd nõustuvad- mis oli meie arvestus algusest peale.

Räägime et meil on automaat (ei võta välja ja ei näita) ja pakume alles jätta- võtavad ära 100% kuid meile jääb püstol (ärge rääkige sellest, vaevalt keegi läbi otsib). Me räägime sellest kui jäite kuni tänavalahinguteni ja piiramisrõngani- ei vahtinud reklaame.

Liikumiskiirus linnas 10-15 km päevas on hea kiirus. Te ei liigu otse vaid keerutate mikrorajoone pidi, niikuidas kohalikud lahingud käivad.. Kui teie majast ringteeni on 10 km siis lähete seda päevadega.. Liigute päeval. Tavaliselt liigutakse öösel- kuid iga töll kes öösel liigub 10- 10- st saab kuuli. Me liigume päeval valge linaga, me anname alla proovime peituda kogume kuule.

Lähenedes piiramirõngale või eraldi punktidele visakke püstol minema, tõstke käed üles, näidake valget kaltsu lähenege sõduritlele.. Te ei lähe kuhu juhtub vaid te lähete kpp poole ja kui vaja liikuge selleni ülestõstetud kätega . Mõte on selles et punkt on mõeldud "vastuvõtuks" ja seasl sõdurid tunnevad end turvaliselt- seega ka teie pihta tulistada soov on väiksem. Teid hakatakse läbiotsima- teile läheneb ohvitser- mingi leitnant mitte vähem. Tema ees orjana tunda pole vaja- pakute vahetada väärtusi läbiminekuks (kindlasti mitte alluvate juuresolekul). Kui kõik läheb hästi olete linnast välja saanud..

Teel kaotate te enamuse ja relvad. kulutatdes mõttetu vahemaa peale 1-2 päeva. Ja see on normaalne.. Linn mis on võetud rõngasse on suur vangide laager.. Võib anda ära ükskõik mida et ainult välja pääseda- sest et see hakkab nälga ja suht ruttu.

Niisiis- lähme ettevaatlikult kuid mitte kui luurajad.Me oleme riides kui tsiviilid. Meil on väike kott eluksvajalikuga. On kuld kui valuuta.

Isiklikest kogemustest- snikersid on väga toitvad. 6 tk päevas on mehe päeva norm. Snikersid ei ole muidugi Rootsi laud kuid sõda käib ja ärge virisege toidu üle. Võib teel hammustada- suhkruga. Glükoos tõstab meeleolu arvestades et te olete meeletus psühholoogilises situatsioonis.

Põhiline on aru saada- rahvas automaatidega on väga pinges nende pihta tulistatakse. Anda põhjus teie pihta tulistada on väga kerge tulema.. Oleme lihtsamad ja lepime kergemini.

Niisiis: halb variant- me oleme linnast väljas praktiliselt ilma toidu ja relvadetta. Ideaalis igaüks saaks teid kätte, parem oleks ennem kaardil kohad määrata kuhu minna.. 'Te peaksite valima koha valguse poole. Taganeda läände ei tule, lõuynasse ka mitte. Te lähete põhja (karjalasse) või itta novgorodi poole.

Pidage meeles- ei tohi läheneda sõjaväe objektidele. Mõte et "mei vene sõdurikesed" mei toidavad ja vastuvõtavad on lollus. Heal juhul ohvitserid saadavad teid kuhugi kuna neil pole põgenike vastuvõtu punkt kehvemal hakkavad punkti pommitamised.

Mõistusega võttes, peaks teil olema majake külas kus keldris on konservid, vesi, ravimid ja kuhu peaksite minema.

Mul on lihtsam Peterburi näitel- praegu kaardil vaatan- niisiis kaardil igas suunas peaks teil olema 2 kohta. Kaugem ja lähedasem. Lähedasema jaoks soovitan suvalist turisti kämpingut kuskil asula kõrval. Kui te olite kunagi looduses mingi järve või jõe ääres võib ka sinna minna. Mõelge toidu ja vee peale. Teiseks te teate kohta. See hoiab teid psühholoogiliselt. Põgenikud on nukker pilt. Kuid nende lõppvaatus võib olla mitte kellegi organiseertud ja te lõpuks loodate et mingigi "punane rist" teid vastu võtab. Niisiis liigume põhja, seal on klooster.. Sinna saab praamiga, aga praamid ei käi ja alati saab "privatiseerida" paadi jõe äärest. Ujuda ju ka võib aga pole mõtet.
Miks kloostrid: neid tõenäoliselt ei pommitata esimesena. Samas kristliku heatahtlikkus unustage kohe. Teid ei oota seal keegi. Hakkate nende jaoks töötama, ehk valvama midagi ja nemad toidavd teid. Te lähete ja ütlete: mam olen täisjõus mees, teen kõiki tõid söögi eest". Pappide vastutuse tavakodanike ees unustage kohe ära.- ja parem oma suud selles osas avagegi.

Loomulikult on kõik tinglik. Valida võib ka teise koha. Põhiprintsiip: teie eraomandit pole enam, te olete rahul oma poolorja seisusega kui teid toidetakse. Muuseas: teie eraomandi puudumine tähendab et see puudub ka teistel. IGAÜKS KES EI SUUDA OMA ERAOMANDIT KAITSTA RELVAGA- võetakse see ära.

Ühiskondlikku transporti enam pole. Plussiks on see et võib omastada igat masinat. Mahajäetud masinat tühja paagiga torkida pole vaja. Kütust te enam ei saa ja hakkate lükkama. Saate norm auto, valged lapid katusele, punase teibiga katusel rist- ehk on võimalus et ei saa pommi.

Liikuda on vajalik 50-60 km/h. Selleks et teel liiguvad sõjardid ja et mingi "ivan" teid igaks juhuks ei tulistaks. Kõik tsiviilid kes tahavad teid peatada ignoreerige (nad ei hakka teige jagama vaid proovivad teie asju endaga jagada).

Kui tuleb välja siis on teil katus pea kohal, töö, toit ja inimesed kellega suhelda
(mis pole vähe tähtis).Saab oodata paar nädalat. vaadata mis edasi saab.

Natuke küünilisust. Kui teil on kaasas pere- olete surnud. Kui teil on pere siis peaksite linnast lahkuma ja olema suvilas (toidutagavara ja veega) kui esimesed inimesed tänaval hakkavad midagi toimetama. Kui teil pole kohta kuhu minna ja on pere- olete käiv langenu. Ärge lollitage- valmistuge eelnevalt sest lähedasi on vaja kuhugi viia. Ja neil peab olema toit. Pärast tehke mida tahate. Tahate- lähete sõdima, tahate- lähete klubidesse möllama. Põhiline- mõelge neist ennem. pärast on hilja. Nagu näitab ajalugu- pere on olulisem kodumaast- vähemalt esimesel etapil.
ganzz
Uudistaja
Postitusi: 27
Liitunud: 30 Mär, 2015 1:53
Kontakt:

Re: Massiline põgenemine sõja korral

Postitus Postitas ganzz »

3 osa

Me otsustasime lahingutest osa võtta
Edasi ma räägin kuidas see asi toimub, juhul kui te vaatasite palju filme ja otsustasite "hukkuda vanaisade haudade" pärast.

Nii, alustame tegevust. Põhiline on aru saada, et kui te olete ka Rambo, siis üksi ei ee te midagi. Sõda see on meeskonnasport. Seetõttu on teil vajalik kohaneda ühe sõja poolega. Isegi vasja Zaitsevit (tundmatu persoon, väidetavalt ii maalmasõja snaiper) toitis keegi ja varustas moonaga.. Nõustuge- vabatahtlikuna kõige räpasemale tööle kuid sõjaväe koosseisus.. Kui teid tehakse kaevikukaevajaks- ka hea.

Kohe ütlen- kõik lootused mõtted nukrused visake eemale.
- sõjaväes ei saa keegi suurt midagi aru. enamus ohvitsere idioodid. Kes rebib sõdima seda tambitakse. Peitke oma ajud kaugemale ja tehke mis kästakse.

- kui omad teie peale kaebavad. pole paha. Paha on see kui nad teie pihta tulistavad. Aga on ka seda kus on raske aru saada kus on omad ja kus vaenlane.. Lahingud on keerulised ja positsioone vahetatakse kogu aeg. Võib pidada mitu tundi lahingut enne kui staabis aru saadakse et peetakse lahingut omade vahel.
- relv alati kaitse peal, võtate maha kui alustate tulistamist või olete "pointman" (seal te pole kuna ohvitserid ei riski). Kui teie kõrval käib keegi relv kaitseriivita siis parandage teda. Ärge toppige käsi tema relva, rääkige sõnadega.

Edasi läheb jutt relvadest, lahingus käitumisest jne mis ei puutu teemasse.

Kokkuvõte: suures linnas on enamus inimesi suures jamas mida iganes ette võetakse.
Jama võib olla suur või väike sõltuvalt olukorrast ja ETTEVALMISTUSEST.

Mina lõpetaks näiteks igasugused kaeveload igaksjuhuks ohukorral.

Ma ei ole kunagi mõistnud inimesi kes jama korral jalga lasevad ja siis 40 a hiljem tagasi tulevad midagi öeldes või targutades. Kui siia poleks kedagi jäänud oleks siin samasugune rostov nadonu või saraatovi äärelinn kus vandid loomasitast näärikuuski vorbivad.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline