Piirikaitserügemendid...

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

alluvus

Postitus Postitas istorik »

Sellest, kuidas sattus 658.Idapataljon Leegioni ja mis tehti, et nii ei läheks, on kirjas raamatus: V. Jürissaar. Kahe rinde vahel. Tartu: Greif 1997.a.
Kasutaja avatar
ivalo
Liige
Postitusi: 1102
Liitunud: 13 Apr, 2004 20:01
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Postitus Postitas ivalo »

Püüdsin ka uurida vähe seda Piirikaitse Rügementide alluvust. SS-i kohta leidsin niipalju ,et oktoobris 1944 moodustati Läti Piirikaitse Rügementide nr. 2 ja 5 baasil -106.SS-Grenaderirügement. Numrimärgi sai see vastavalt VI Läti SS -Korpuse numbri järgi. Pakun välja versiooni -kui meil ka taheti viia Piirikaitse Rügemendid SS alluvusse ,siis ei jõutud seda lihtsalt ajaliselt läbi viia. Enamasti lasti SS vägedesse kuulunud sõdurid Idarindel vangistusse sattudes lihtsalt maha . Et säilitada truid sõdureid ja minimaliseerida väejooksu oli ju hea kleepida vabatahtliku ja SS silti eriti võõrrahvusest sõdurite külge. Mis sakslastel ka edukalt õnnestus -tedupärast sõimati eestlasigi saksa emamaal sõjapikendajateks. Vastupidiselt aga said paljud Piirikaitse mehed omale viieharulise tähe silmade vahele ja läksid Kuramaale fritsu peksma. Ja muidugi ei saa unustada seda ,et ajaliselt hakkas Himmleris järjest enam pead tõstma grandioosne väepealik. Et sõtta pööret tuua oli vaja kõiksepealt mehi lippude alla. Hilisemas faasis kõlbasid ju SS-i nii tatarlased ,turkmeenid , armeenlased jne. , jne. N Liidu rahvastest sõdis SS lippude all 1941 - 1945 176.300 meest. Väike näide- Wolgatatarische Legioni -kuulusid -tatarlased,baskiirid,marid,mordvalased,tsuvassid ja udmurdid.
teddybbeer
Liige
Postitusi: 361
Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas teddybbeer »

Arnoldil mingid probleemid piltide ylesriputamisega, palus minul seda teha.
Niisiis:

Pilt
Prk. Rgt. reamees Paul Leoski E/M - langes Võnnu lahingus, kapten Ausmees saatis koos surmateate ja isiklite asjadega koos ka murtud zhetoonipooliku. (poja valduses)

Pilt
Võrdluseks ühe leegionimehe E/M, kes oli maetud Jõhvi Vabadussamba kõrvale. (Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu omandus)

Pilt
Prk. Rgt. kapral Ahto Hinni surmateade(Võrumaa muuseumi logo)

PS: tegin pildid vähe väiksemaks, et korralikult siia ära mahuksid.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

zz
Viimati muutis Arnold, 15 Aug, 2007 1:56, muudetud 1 kord kokku.
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

1944 mai kuus nimetati Piirikaitserügemendid ümber ja nende nimesse lisandus SS. Ümbernimetamise põhjuste üle on mitmel pool autorite poolt spekuleeritud, kuid täpset põhjust vaevalt, et kellegil õnnestub ära tõestada.
Piirikaitserügementide loomise ajajärgus on nende iseloomustamiseks öeldud nii: Tehniliselt kuulusid nad Saksa Politseivägede koosseisu, kuid riietatud olid Armee mundrisse. Taktikaliselt kuulusid nad Armee alluvusse.
Samas on ka teada, et nimemuutus Piirikaitserügementide taktikalist alluvust ei muutnud. Kas söendaks keegi väita, et 300. diviis oli SS diviis?
Mehed ise end SS-meesteks ei pidanud. Ka diviisi juhtkond kuulus armeesse.
Teatud situatsioonides toodi ja tuuakse see SS aga kindlasti välja. Enamasti on tegu poliitikaga.
Näiteks minu vanatädi mees Albert Konks, kes 2. Piirikaitserügemendi sõdurina mai alguses 1944 Krivasoos jalast ilma jäi, oli elu lõpuni (1996) kindel, et ta oli Wehrmachti sõdur. Saksamaal hospidalis olles külastas Hitler isiklikult haavatuid ja Alberti voodi kõrvale seisma jäädes said kõik kohalviibijad hospidali ülema käest teada, et tegu on Eesti SS vabatahtlikuga, siis lisati nimi ja muud teened. Kui Albert vaikselt protestima hakkas, et ta pole mingi SS mees ega vabatahtlik, siis Aadu võttis seda sõbralikult kui tagasihoidlikkust. Patsutas talle õlale ja ütles: "jalg läks, aga pea on alles. See on oluline."
Alberti sõnade järgi oli tema kõrval voodis lamanud, käest ilma jäänud, ungarlane samuti kõigile ootamatult SS meheks saanud, mida ta ise ei teadnud.
Pärast seda visiiti olid nad peaarsti käest selgitust nõudnud ja see näidanud neile pabereid, mis tõestanud seda, et meestest on vahepeal ss-lased saanud.
Lõppkokkuvõtteks - olgu formaalsustega kuidas on, kuid ei Piirikaitserügementide mehed ise ega nendega koos sõdinud sakslased ei pidanud Eesti Piirikaitserügemente SS-i väeosadeks.
Kasutaja avatar
ivalo
Liige
Postitusi: 1102
Liitunud: 13 Apr, 2004 20:01
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Postitus Postitas ivalo »

Tänud Arensburgerile ! Kenasti sõnastatud ja arusaadavalt välja kirjutatud jutt. Kuna olen ise sama meelt ,ei saa jätta mainimata ,et mulle suisa meeldib! Ivalo.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

zz
Viimati muutis Arnold, 15 Aug, 2007 1:59, muudetud 1 kord kokku.
-=Grenadier=-
Liige
Postitusi: 433
Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
Kontakt:

Postitus Postitas -=Grenadier=- »

See, et Erkennungsmarket sõja lõpu perioodis välja ei antud pole mingi ime - alles rääkisin vana SS sõduriga, kes sai kõik vajaliku kola (kaasa arvatud Soldbuch'i) aga Erkennungsmarket ei saanud - no ega sellest tühisest pleki lätakast suurt abi polnud nagunii loota - peaasi, et relv ja kiiver anti (ma arvan, et selline oli sakslaste suhtumine lõpus kui Ordnungist ei olnud enam haisugi) ... ja kui jutt juba nende Erkennungsmarkede peale läks siis tean meest, kellel on "9/Est.Grzsch.Rgt.3" - ilma SS'ita :wink:

(kuigi ma ei vaidle oma postitusega mitte mingit pidi vastu selle, et Piirikaitse Rügemendid kuulusid SS'i alla - lihtsalt toon näiteks isemoodi Erkennungsmarke)
foorum.rindeleht.ee
Kasutaja avatar
ivalo
Liige
Postitusi: 1102
Liitunud: 13 Apr, 2004 20:01
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Postitus Postitas ivalo »

Piirikaitserügemendid formeeriti 1944. a mobiliseeritud 1904.-1923. aastakäigu meestest. Mobilisatsiooni korralduse andis H. Himmlerile alluv riigikomissariaadi Ostland kõrgem SS- ja politseijuht Friedrich Jeckeln , mobilisatsiooni kuulutas välja H. Mäe ja selle läbiviimise eest vastutas Eesti SS- üksuste kindralinspektor Johannes Soodla. Administratiivselt allusid piirikaitserügemendid Ostlandi kõrgemale SS- ja politseijuhile , kellele allus Eesti SS- ja politseijuht Hinrich Möller. Operatiivselt allusid piirikaitserügemendidi väegrupi Nord 18. armee ja armeegrupi Narva diviisidele ja suurematele väekoondistele. Alguses oli ametlikuks nimetuseks Eesti Piirikaitserügement , hiljem Eesti SS-Piirikaitserügement (Estnische SS - Grenzschutz Regiment ) ehkki mehed kandsid Wehrmachti mundreid ja neil olid Wehrmachti auastmed . Rügemendid formeeriti julgestusüksuste koosseisuskeemi järgi - 2500. mehelistena ,nende tulejõud oli nõrgem ,kui tavalistel jalaväerügementidel.
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Praaga foto

Postitus Postitas istorik »

Küsimus teisest valdkonnast:
Praaga fotol on näha kolme 2.Prk. ohvitseri, vasakpoolne 10.kompanii ülem leitnant Arnold Martins. Kas keegi tunneb ära teised kaks?
Kasutaja avatar
Rändur
Liige
Postitusi: 1124
Liitunud: 02 Juul, 2005 7:48
Kontakt:

Postitus Postitas Rändur »

300. Infanterie-Division z.b.V. - tekkis arutelu ühe sakslasega, kes väidab et diviis ei eksisteerinud ja oma allikaile viidates pakub üldse huvitavaid asju.

Tema allikas:
Tessin/Kannapin
"Waffen-SS und Ordnungspolizei"
Bolblio, Osnabrück, 2000.
ISBN 3-7648-2471-9

Väidab et:
The Division z.b.V. 300 was not a real division, it was merely a division echelon headquarters formed to coordinate various units.

The Estonian Border Guard Regiments served as under the Division zbV 300 as follows:
Estn.Grz.Sch.Rgt. 1 (Pol) (14.05.44 – 24.07.44)
Estn.Grz.Sch.Rgt. 2 (Pol) (25.07.44 – 17.09.44)
Estn.Grz.Sch.Rgt. 3 (Pol) (25.07.44 – 17.09.44)
Estn.Grz.Sch.Rgt. 4 (Pol) (14.05.44 – 24.06.44)(21.07.44 – 17.09.44)
Estn.Grz.Sch.Rgt. 6 (Pol) (25.06.44 – 06.07.44)(12.07.44)(27.07.44 – 17.09.44)

Although this does not mean that they did not exist, some of the units you indicate are not listed in Tessin.
Artillerie-Regimentsstab z.b.V. 1018 [Tessin: did not exist]
Artillerie-Abteilung 683 (Kanonen) [Tessin: did not exist]
Pionier Bataillonsstab 13 (L) [Tessin: headquarters only, absorbed PzK HG]
Feldersatz Bataillon z.b.V. 300 (L.) [Tessin: did not exist]

Kuidas sai 1.Piirikaitse Rügement olla 14.05.44 diviisis kui diivis moodustati 18.05?? Ja minu teadmist mööda olid 1. ja 5. rügement 207. Sicherungs-Division all.
Info kõik oodatud ja vajatud!
Kasutaja avatar
Kessel
Liige
Postitusi: 354
Liitunud: 26 Sept, 2005 13:29
Asukoht: Fellin - Hapsal
Kontakt:

Postitus Postitas Kessel »

MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

"Eesti Vabariigi kodanikest moodustatud üksused Saksa relvajõududes ja politseis II maailmasõja ajal"
Toomas Hiio, Aivar Niglas, Peeter Kaasik

"Mais likvideeriti 13. Luftwaffe välidiviis, selle staap nimetati ümber 300. eriotstarbelise diviisi staabiks (Division z. b. V. 300) ja sellele allutati Peipsi ja Pihkva järve piirkonnas olevad piirikaitserügemendid. Diviisiülem oli kindralmajor Rudolf Höfer. 22.–24. juulil viidi diviisi staap koos 4. ja 6. piirikaitserügemendiga Narva rindele, kus allutati armeegrupile “Narwa”. 25. juulil võttis 300. diviis koos eesti piirikaitserügementidega üle rindelõigu Narva jõel Peipsi järvest nn. Auvere kotini. 4. septembril allutati 300. diviis III SSi Germaani Soomuskorpusele. Pärast Punaarmee pealetungi algust taganes 300. diviisi staap (siis nime all Gruppe Höfer) septembri lõpus Eestist välja; transpordivahenditeta piirikaitserügemendid jäid Eestisse.

1. ja 5. piirikaitserügement võitlesid augustis ja septembris Lõuna-Eestis Emajõe rindel 207. piirikaitserügemendi ja II armeekorpuse alluvuses.

....

Augustis allutati 286., 288. ja 292. pataljon piirikaitserügementide 300. eriotstarbelisele diviisile, mille alluvusse nad jäid sõjategevuse lõpuni Eestis."

''''

Siin ka jutukest:

http://www.feldgrau.net/phpBB2/viewtopi ... hlight=300

http://forum.axishistory.com/viewtopic. ... 5d45f71ba5
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Postitus Postitas andrus »

põhimõtteliselt olen nõus sakslasega: oli juhtimisstruktuur - iseasi, mis edasi oleks saanud - taheti ju luua teist diviisi (piirikaitserügementide baasil) ja korpust. Rügemendi loomise aeg pole samuti eriti tähtis: sõja ajal tõsteti igasuguseid rügemente ühe või teise diviisi koosseisu (NB mitte ei allutatud operatiivselt) pidevalt.

sakslastel oli tihti narva rindel (ja kogu eestis) puudus juhtimisstruktuuridest: Armeegruppe/ArmeeAbteilung Narwa oli ju tegelikult korpus (LIV.A.K.), mis sattus 18.armee muudest jõududest eraldi taganema (dokumentidest on näha, et jaanuari teisel poolel kannatas käskude edastamine ja info liikumine). Paremaks juhtimiseks nimetati siis antud korpus ümber, alguses Gruppe Sponheimeriks (27.jaanuar) ja hiljem Armeegruppe Narwaks (23.veebruar). Lisaks anti antud korpusele sideüksus. Pidevalt oli tema alluvuses III.SS-Panzerkorps, aga sellest oli ilmselt vähe, sest loodi gruppe Berlin (227.jalaväediviisi staap), kes sai nüüd korpuse ülesanded (asus kordineerima mitme diviisi tegevust), loodi veel teine samasugune grupp, kahjuks pole nimi meeles. Märtsis olukord paranes, 1.märts võttis osade diviiside juhtimise üle XXVI.A.K., korpusestaap Iisakul, asus kordineerima Narva jõe ülemjooksul/Peipsi kaldal tegevust ja 20.märtsil XXXXIII.A.K, kes võttis üle gruppe Berlin ülesanded (alustas kohe ida- ja läänekoti vastast võitlust).
Suvel Armeeabteilung Narwa (30. või 31.mai saatis oma alluvatele üksustele käsu, et senise Armeegruppe asemel tuleb kasutada nimetust Armeeabteilung) kaitsejoon pikenes Peipsi jõe läänekaldal lõuna suunas, samuti hakati järjest üksusi ära võtma tema alluvusest (Heeresgruppe Nord muudes osades olid suured kriisid). Mingil hetkel võeti ära ka XXVI.A.K ja XXXXIII.A.K., siis ilmselt sattuski 300zbV kordineerima tegevust senise XXVI.korpuse alale. Augusti keskpaiku, sel ajal kui 18.armee üksused taganesid Pihkva alt läänesuunas Valga-Väikse Emajõe joonele, sai Armeeabt. lisaks ülesande kaitsta (Suur-)Emajõge, sinna saadeti käepärastest (reservis olnud) üksustest moodustatud võitlusgrupp Wagner (II.A.K. Emajõe äärde juhtima saadi alles augusti lõpus). Lõpus siis peaaegu nagu alguses: III.SS-Pz.Korps ja II.A.K., kusjuures kaitsejoon Soome lahest Võrtsjärveni, seevastu parimatel päevadel 3 korpust ja kaitsejoon Peipsi järve loodetipuni või sealt natuke lõunasse.
Kasutaja avatar
pliuhkam
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 29 Aug, 2005 11:08
Asukoht: Haapsalu
Kontakt:

Postitus Postitas pliuhkam »

kas teab keegi soovitada kõikvõimalikke materjale 6.Piirikaitserügemendi kohta (kirjandus/elulood/pildid jne) ning samamoodi Permisküla lahingu kohta.

ette tänades ...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist