tsikkelröövel kirjutas:Küsin nüüd, et kust tuleb järjekordselt arvamus, et seekord on teisiti? Eriti arvestades, et praktiliselt kõik sellised "piiratud operatsioonina" alanud konfliktid on lõpuks suubunud ikka massiivsesse löömingusse.
Edasi: Nii lolle valitsusi ei ole ka "läänes", kes sellest aru ei saaks. Iseasi, mis nad välja ütlevad. .
Üsna absolutiseriv väide, eriti arvestades Venemaa viimase aja piiratud konflikte Gruusias, Ukrainas, aga ka Armeenias, Transnistrias jms. On küll ju suudetud päris edukalt massiivseid lööminguid vältida, ehkki kõik konventsionaalse sõja tunnused on olemas olnud. Sellest ehk ka arvamus, et seekord on teisiti?
Kui naiivsed on Lääne valitused, seda on raske öelda. Selge on see, et hetkel ei taha keegi kakelda Venemaaga, seega mina näen sanktsioonides pigem hädalahendust. Lihtsalt Venemaa taristu ja inimelu hind on Lääne demokraatiate heaolu tingimustes arendatud taristu ja kasvanud inimeluga võrreldes mõõtmatult erinevad. Parafraseerides, sanktsioonid on teadaolevalt halvim viis venelasele koht kätte näidata, välja arvatud kõik teised. Samas, minu arvates võrreldamatult targem. Ehk vilets rahu on parem kui väike hea sõda, eks?
Eks Vladimir Vladimirovitsh häiri oma käitumisega paljusid. Samas on tema käitumine selgelt analüüsitav (ehkki alati mitte ennustatav) - Venemaal ei saada võimule selleks, et rahvast teenida, vaid vastupidi. Kui kaua Huilool õnnestub venemaalastele "makarone kõrva peale riputada", kui kasutada käibivat venekeelset väljendit- jube hea küsimus ja ma arvan, et me veel oma eluajal saame vastuse sellele põnevale küsimusele. Kas aga Lääne valitsused peaksid igale avantüürile samaväärselt vastama? See oleks kindlasti efektne, aga rumal. Selline kooli keskastme tasemel pubekate lööming, laias pildis midagi ei muuda, aga osalejate jaoks hirmus oluline sündmus.
Mille poolest siis kollektiives Lääne praegune käitumine on targem, vaatamata Venemaa võimekusele arendada sanktsioonidele vaatamata Armata jaoks paremaid mootoreid (mis tundub olevat ksf Kapten Trummi argumentide nurgakivi)? Lähtub see tõdemusest, mille mulle õpetas Ülo Vooglaid (ja ma oleks tänulik inimesele, kes suudaks viidata algallikale): tark on see, kes juhib protsessi mõjutavaid tegureid, mitte protsessi ennast. Jah, see on palju aeglasem ja argpükslikum ja ebapatriootlikum ja ebaefektsem ja mis kõik veel. Samas on see palju tõhusam. No mis kasu on puberteetiku kolkimisest, õpeta talle parem suhtlemisoskust ja kuidas konflikte rahumeelselt lahendada, eks? Tegemist on olulise arenguetapiga ja kui valesti läheneda, siis kasvab ajapikku hoopis kriminaal.
Tarkus on ka oskus valida oma lahinguid ise, mitte võtta vastu kõik need, mida ajalugu sinu jaoks valmis pannud on. Jah, Euroopa on mugavaks läinud ja Ameerika enesekeskseks ning kõike sellel tundub olevat vähe Venemaa kasvava agressiivsuse tasakaalustamiseks. Meie siin tunnetame seda eriti teravalt, arvestades kui suurt huvi pakub meile asümmeetrilise kolvikäiguga soomuki põhimootori forseerimisevõimekuse ammendumine. Ma tõesti hindan Kapten Trummi põhjalikkust ja erudeeritust sõjatehnika valdkonnas, aga rohujuure tasandil opereerides ei pruugi suuremat pilti alati näha.
Jätan siiski lahtiseks küsimuse, kas Läänes on argpüksid ja/või naiivikud või erakordselt kaugelenägelikud strateegid. Vastus on nagu tavaliselt kusagil nende äärmuslike valikute vahel. Mulle väga meeldiks lüüa see dilemma kaheks, õigeks ja valeks pooleks, paraku on elu mõõtmatult keerulisem kui need kaks äärmust.
No one said survival was fun.