Leo kirjutas:Soomlased näiteks ei planeeri oma rannakaitsega Soome lahe sulgemist, vaid ainult muuta vastasele dessandi korraldamise olulisemates piirkondades võimalikult keeruliseks. Mati Õun räägib, et enne suurt sõda, kui Köningsberg oli veel Saksa linn, oli Eestil ja Soomel mingi reaalne plaan sulgeda Balti laevastik Kroonlinna, kuid selleks taheti kasutada suurel hulgal menemiine ja rannakaitse raskesuurtükke, millest tänaseks pole eriti midagi järel. Soomlastel meremiine muidugi on, täitsa kodumaiseid, kuid eestlastel ilmselt mingit suuremat mineerimist plaanis ei ole, ainult kokkukorjamine liitlaste katte all. Ma väga pooldan seda, et võimekusi arendadakse mõistlikult, sest maailmast on teada riike, kes on endale tehnikat kokku ostnud, kuid selle kasutamiseks ei piisa oskuseid, raha, inimesi või kõiki nimetatuid. Siis kui väga vaja läheb, ei ole eriti oluline, mitu ühikut platsidel roostetab, vaid see, mitu ühikut välja panna suudetakse.
Vaatan, et Soomes käiv rahvas pole eriti kursis Soome riigikaitse ajalooga.
Soome sai endale lubada rannakaitse tiibraketid alles seoses majandusliku tõusuga 1970ndate lõpus-1980ndate alguses.
Faktidest rääkides, siis raketikaatritel (4 NSVL päritolu Ossa- tüüpi raketikaatrit koos R-15 Termit tiibrakettidega) alates 1978 (nimetati MtO-78) ja "lääne omad" ehk Rootsi päritolu RBS-15, mis baseerusidki esiti ainult veoautodel alates 1985 (nimetati MtO-85).
Et see asi konteksti asetuks, siis ka lennukite vastased maa-õhk rakettrelvad jõudsid esmakordselt Soome relvastusse 70ndate lõpul. Õhk-õhk rakettrelvad tulid kümmekond aastat varem, NSVL-st ostetud MiG-21F-13 tüüpi hävitajatega, mis kandsid kahte algelist K-13 (NATO AA-2 Atoll) tüüpi lühimaaraketti. Enne 1979. a saabunud NSVL päritolu SA-2 õhutõrjerakette koosnes Soome keskmiste kõrguste õhutõrje WWII aegsetest 88 mm Flakidest.
Päris huvitav oleks võrrelda reaalhindades Soome jõukust tol hetkel meie jõukusega täna.
Enne seda moodustas Soome rannakaitse põhilise tulejõu erinevat tüüpi 100 mm, 130 mm kahurid, nii fikseeritud tornpatareid kui liikuvad. Selle etapi soovib Eesti vist vahele jätta? Lisaks spetsialiseeritud kaldaväeosadele (nn rannikujäägrid). Kui sõidate Viking Line laevaga Soome, vaadake Suomenlinna kohapeal paremale - seal kalda peal paistab üks 100 mm tornpatarei torn (need vist olidki tehtud T-55 tanki tornidest) - Soome pole seda jubedat häbiplekki siiani likvideerinud, kus see häbi ots - mingid 1950ndate rannakaitsekahurid....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.