Piirivalve taastamine

[slider]

Kupi, Tapa, Jõhvi ajateenijate nädalased (tõsi, auke tekiks) partulllaagrid mööda piiri? Rotatsiooni käigus, et oleks "saabastega" teatud km ulatuses piiri alati kaetud. Sageli tuim seljakoti kandmise trenn ühendada kasulikuga. 13.09 "Suud Puhtaks" saate najal peaks see lisaraha olemas olema, nii puht logistiliselt kui ka lisa instruktorite-tegevväelaste näol.

[alari]

Ja mis osa väljaõppest me ära jätame või lühendame?

[gooligan]

paneks paar senti omalt poolt teemale juurde -
toetudes avalikele allikatle ei kasutata Soome ajateenijaid rahuajal piirivalve patrullides. Kokku võetakse iga aasta 500 ajateenijat, mis arvestades ligi 4000km pikkust piiri on suht olematu suurus.

Nearly every Border Guard District trains small number of conscripts for long range reconnaissance (Finnish: Sissi). Conscripts in Border Guard companies are mostly volunteers and preferably selected from the occupants of border areas, and while trained by Border Guard, they do not perform regular border control duties. Rivalry between Sissi from Border Guards and Defence Forces is traditionally high.

Allikas - https://en.wikipedia.org/wiki/Finnish_Border_Guard

Teiseks, kui me soovime, et ajateenijad võtaksid üle füüsilise piirivalve peaks muutuma ka praegune 2x aastas ajateenistusse kutsumine. Muidu oleme suutelised piiri valvama vaid 2-3 kuud aastast.

Kolmandaks ei ole keegi ikkagi suutnud ära seletada, et kus on see molutav ressurss, keda kohe piirile saata saaks. Vaadates 10a arengukava ja kõrvutades seda demograafiliste muutustega ei suuda mina selliseid mehi piisavas koguses küll leida.

Küll aga leidsin netist väga huvitava ülevaate 2015.a seisust kaitsekohustuse täitmisel.
Mh toob raport välja tõsiasja, et kui nt 2010.a oli kutsealuste arv pea 50 000 meest, siis 2016.a on see kukkunud 37000 meheni (ja see langusspiraal lähiaastatel pigem kiireneb). Vahepeal on tööle pandud Ämari, ostetud sadade miljonite eest lisatehnikaid ning loomisel 0st uued võimekused, kus nõudlus ajateenistujate järgi kasvab hüppeliselt.
Sellest johtuvalt soovitakse igaastaste ajateeniate arvu tõsta 3200 -> 4000 meheni (leevendades kehalisi nõudeid). Täna lõpetab reaalselt ajateenistuse ja arvatakse reservi vaid 2700 meest (ka nendest 3200st kukub eelkõige põdura tervise tõttu välja ligi 500 meest).
Allikas - http://www.kmin.ee/sites/default/files/ ... s_2016.pdf

Kui tekib soov luua piirivalve ajateenijatest tugiüksus, siis seda struktuuri alla 300 mehe aastas pole mõtet. KPT Trumm on siin varasemalt avaldanud soovi, et lisaks piirivalvele peaks olema ka SORi üksus (ütleme et kah 300 meest). Vanasti olid ajateenijad ka vange valvamas jms huvitavaid töid tegemas...
Niiet selliste populaarsete mõtete taustal suudaksime me väga kiiresti ja efektiivselt ära lammutada oma ajateenistusel põhineva Kaitseväe ning saame vastu midagi veel virtuaalsemat kui Läti mudeli.

[aht0]

Kolmandaks ei ole keegi ikkagi suutnud ära seletada, et kus on see molutav ressurss, keda kohe piirile saata saaks. Vaadates 10a arengukava ja kõrvutades seda demograafiliste muutustega ei suuda mina selliseid mehi piisavas koguses küll leida.

kaubanduskeskustesse hängima seda molutavat ressurssi miskipärast jätkub.. 10a pärast enamus ka sobivas vanuses /sarkasm

[Kapten Trumm]

toetudes avalikele allikatle ei kasutata Soome ajateenijaid rahuajal piirivalve patrullides. Kokku võetakse iga aasta 500 ajateenijat, mis arvestades ligi 4000km pikkust piiri on suht olematu suurus.

Normaaloludes (praegune ohuaste) ei kasutagi.
See 500 meest on koolitatav reserv, mis kutsutakse püssi alla siis, kui olukord nõuab.
Lisaks tasub tähele panna, et selle väljakutsumine on kvalifitseeritav sisejulgeolekujõudude tugevdamisena, mitte relvajõudude mobiliseerimisena, mida idanaabri hübriidsõja olukorras ei maksa alahinnata.

Enamuse Soome piirist Venemaaga moodustab muidugi väheasustatud ala, kus suurt survet piiri rikkuda väga pole. Meie piir on sellega võrreldes suht asustustihe.

Niiet selliste populaarsete mõtete taustal suudaksime me väga kiiresti ja efektiivselt ära lammutada oma ajateenistusel põhineva Kaitseväe ning saame vastu midagi veel virtuaalsemat kui Läti mudeli.

Kahtlased järeldused. Suur kõlbmatute arv täna ei näita just, et inimressursiga meil otstarbekalt ringi käiakse (järelikult on mehi palju). Õnneks on tervisenõuete ülevaatamisega hakanud asjad õiges suunas liikuma, tuleb kiita. Lisaks on täna 99,99% naistest välja jäänud - naised on tänapäeval selles eas tublimadki kui mehed.

Üldiselt: meil on visa tekkima arusaam (kaua huvitav see ämber peab jala otsas kolisema veel?), et lääne tüüpi professionaalsete kaitse-, julgeoleku- ja elutagamisteenuste pakkumiseks on Eesti liiga vaene riik. Selleks, et neid teenused ikkagi saaks pakkuda, tuleb kodanikel ise asi kätte võtta. Loomulikult pole külameeste patrull sama professionaalne kui pärispolitsei oma, kuid ikka parem kui mitte midagi. Ja lõppeks - meie teenused saavad olla sama head või halvad, nagu me ise oleme. Olukord, kus 30 km piirilõigu eest vastutab heal juhul rühma suurune kordon või kus politsei uurib kuritegusid valikuliselt, pole väga kaua enam jätkusuutlik. Varsti viskab kuskilt kaane pealt.

Päästevaldkonnas (mis on kehvema maine ja rahastusega sisejulgeolekuvaldkond) on sellest tasapisi hakatud juba aru saama - on tekkinud vabatahtlikud kuivamaa- ja merepäästjad. Kui te oleksite kuulnud 10 a tagasi kutseliste päästjate/PA kommentaare vabatahtlike kohta, siis te ise ka ei usuks oma kõrvu - pähh, vene värk, oskamatud külamehed, passi neid päästmise asemel. Täpset sama tekst tuleb ju siin ka ideede kohta "politseipataljoni ajateenijad patrullimas", "ajateenijatest piiripatrull" jne.

Usute või mitte, aga 10a pärast meenutame piinlikkusega seda teemat. Lihtsalt kuskilt ei paista seda Eesti Nokiat, mis lubaks meil kaitsta piiri kutselistega ja lahendada kõik politseitegevuse asjad heal tasemel kutselistega.

[Madis22]

Sellal, kui ajateenijaid aktiivselt piiri valvamiseks kasutati, valvas 30-60km piirilõiku ikka seesama rühmasuurune kordon. Kutselised piirivalvurid käisid graafiku alusel tööl. Kordonis (piirilõigul) kohal viibis stabiilselt umbes iga neljas kutseline. Alaliselt viibisid kordonis ajateenijad, kes said sealt poole aasta jooksul korra puhkusele ja kaks-kolm korda linnaloale. Iga patrull koosnes ühest kutselisest ja vajalikust arvut ajateenijatest. Oli olemas kutselise pädevus ning ajateenijate näol "tulejõud" ja tunnistajad puhuks, kui teenistuse kohta mingeid küsitavusi oleks tekkinud. Ka ajateenijatele õpetati samu asju, mida kutselistele piirivalvuritele - seadused, dokumendikontroll, võltsingute tuvastamine, isikute ja transpordivahendite läbivaatus, läbiotsimine. Mis neil puudus oli vaid aastate pikkune kogemus. Täna liigub igale ülesandele ilmselt kutseliste paar. Ilma tunnistajata ju ei saa. Kordonites olid sel ajal olemas lisaks automaatidele kuulipildujad ja tankitõrjerelvad. Kordonites oli piisavalt kohti, et vajadusel majutada kogu kutseline koosseis. Ajateenistuse lõpetamise ajaks piirivalves oli koolitatud piisavalt piirivalve reservi, et vajadusel oleks võinud iga idapiiri kordoni täiendavalt mehitada reservpiirivalvurite kompaniiga. Osaliselt politseilisi ülesandeid täideti ka siis. Elektroonilisi valveseadmeid kasutati ka siis. Tolleaegsed kippusid küll vihmas, udus ja sügisel lehtede langemise aegu häireid andma, mida tänapäevased ilmselgelt ei tee. Möödunud on ju ikkagi enam kui 15 aastat.

[Kapten Trumm]

Oled sa veendunud, et vahepeal pole ühtlasi kordoneid vähemaks jäänud ja allesjäänud pikemaks veninud?
Minu maal küll sedasi juhtus.

Ilmselt süsteem, kus toodetaks piirispetsiifilise koolitusega reservi, keda vajadusel välja kutsutakse, oleks tänagi kosher.

[Kriku]

Idapiiri valmimine lükkub edasi.

Esialgsete plaanide järgi pidi Eesti moodne piir Venemaaga valmima järgmisel või hiljemalt ületuleval aastal, ent praegu pole valmis katselõigudki ja isegi 2020. aasta võib osutuda üleliia optimistlikuks tähtajaks.

Veel mullu novembris ütles tollane siseminister Hanno Pevkur (Reformierakond), et valitsus on seadnud ambitsioonika eesmärgi ehitada piiritaristu välja Eesti sajanda sünnipäeva-aasta ehk järgmise aasta lõpuks. «Mõistagi on suur osa tegevustest veel pooleli või ees, kuid kõik osalised annavad endast parima, et piir valmiks soovitud tähtajaks,» teatas ta.

Viimasel ajal pole poliitikud piiri ehitamise hetkeseisust kõnelemisel kaugeltki nii innukad kui veel mullu. Põhjus on lihtne: ette on näidata vähem, kui eeldavad avalikkuse ülesköetud ootused.

Nüüd ütles Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm Postimehele, et selliseid lubadusi pole vast keegi julgenud anda, et piir valmib tuleval aastal. «Võimalik, et see oli väga-väga esialgne plaan, millest kõneldi siis, kui alustati piiriala puhastamist,» lisas ta. «See oli nii ehk naa pisut liiga optimistlik.»

Aasta lõpuks 3,2 km

Töö siiski käib. «Kaks katselõiku on praegu töös ja need on kavas kindlasti sel aastal lõpetada,» selgitas Tamm. Mõlemad katselõigud on 1,6 kilomeetri pikkused. Esimesele katselõigule on paigaldatud valvetehnikat ja loomatõkkeaed, teisel lõigul on soised alad ja seal katsetatakse eri väljaehitamise lahendusi. «Mingi osa piirist on selline, mis vastab juba meie nägemusele,» lisas Tamm. Jutt käib niisiis mõnest kilomeetrist.

«Teisal on sellised soised ja pehmed piirkonnad, millele alles töötatakse välja rahaliselt mõistlikku lahendust patrullraja ja piiri väljaehitamiseks,» jätkas Tamm. Soid ja luhti on idapiiril omajagu, aga sealgi peab saama sõita patrullsõidukiga. Laudtee jääb nõrgaks. «Sinna kas pannakse pontoonid või viiakse mõnes kohas patrullrada piirist natuke eemale, paika, kus on parem pinnas.»

Katselõigul on läbi viidud ka uuringuid mõistmaks, milline on soopinna alune – mõnes kohas on laugas lausa kaheksa-üheksa meetri sügavune. «Me võiks ehitada suure silla, aga tuleb vaadata ka seda, mis on riigi rahakotile mõistlik,» lisas Tamm.

Kõik kagupiiri 136 kilomeetrit peavad olema tulevikus vähemalt jalgsi või maastikukulguriga läbitavad.

Piiriala on praeguseks võsast ja puudest puhastatud ning raadatud, nüüd korraldatakse juba hankeid, et hoida seda pealekasvavast taimestikust ja võsast puhtana. Kagupiiril on ka maid, mis lähevad seni ratifitseerimata piirilepingu järgi Venemaaga vahetusse – neid tulevasi piirialasid ei saagi praegu korrastada.

Igal juhul loodab Tamm, et järgmisel aastal korraldatakse ehitushange ja piiritaristut hakatakse laialdaselt välja ehitama.

Ebaselge maksumus

Kui idapiiri väljaehitamine algas, kõnelesid poliitikud kuni 75 miljoni eurosest maksumusest. Tamme sõnul saab täpsemast summast rääkida siis, kui eksperimentaalsed lõigud on valmis – nende põhjal saab arvestada ka ülejäänud piirirajatiste hinna. «Seni pole ehitistega läinud vist kusagil nii, et need oleks tulnud alguses kavandatust odavamad,» lisas Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht.

Sinna, kuhu saab paigutada aia, tulevad tara ülemisse ossa ka okastraadid läbipääsu takistamiseks. Aeda ei ehitata siiski kogu 136 kilomeetri ulatuses. «Kus on mõistlik ehitada aed, sinna läheb aed, aga osa piirist valvatakse teiste tehniliste vahenditega,» selgitas Tamm. «Vaadatakse ikkagi seda, kuidas on võimalik odavamalt läbi ajada.»

Tamme jutt ei pakata enam kuigivõrd sellest optimismist, mida väljendasid poliitikute mõne aasta tagused lubadused. Siis lubati Euroopa moodsaimat piiri igasuguste kompromissideta. Kas nüüd on eesmärk odavamalt hakkama saada?

«Ei, ma pidasin silmas seda, et kui meil on näiteks valida hirmkalli radari või natuke odavama valvekaamera vahel ja see kaamera sobib, siis võetakse valvekaamera,» täpsustas Tamm. «Sohu on tara väga raske panna ja seal leitakse odavamaid ja lihtsamaid lahendusi. Eesmärk on kindlasti katta kogu piir tehniliste vahenditega ja avastada sajaprotsendiliselt igasugune ületus.»

Tamme kinnitusel ehitavad ka lõunanaabrid oma idapiirile tara.

Nagu ikka.

[ruger]

USA annab Narva jõe piirkonna valvamiseks uue radari

The United States is to support the establishment of radar positioning along the Narva River on Estonia's northeastern border with $5 million in order to ensure better coverage of the river with electronic surveillance.

Establishing radar positioning along the Narva River includes planning, the construction of a radar tower, a radar, cameras, electrical connections, access roads, a communications solution, uninterrupted energy supply, a surveillance system and more, Estonia's Ministry of the Interior said. Establishing the position will significantly improve guarding of the border along the Narva River and increase the possibility of detecting illegal border crossings.

The support being offered by the U.S. amounts to approximately €4.26 million.

Minister of the Interior Andres Anvelt (SDE) commended the U.S.' contribution to border construction. "In addition to Estonia, building the eastern border is important for the EU and NATO as well, which is why it must be done thoroughly and so that it will last for multiple generations," he said. "Building the border is certainly one of the biggest challenges in recent history. I am very glad that it is not only excellent colleagues from Estonia but also god partners from abroad who are contributing to this."

Construction of the entire eastern border is expected to cost over €70 million.

http://news.err.ee/634878/us-to-support ... ern-border

[aht0]

Radar tuleb kuskile täiesti uude kohta?

[mart2]

Radar tuleb kuskile täiesti uude kohta?

Tundub, et kevadel ajakirjandusest läbi jooksnud Narva-Jõesuu venelaste hala mingist tundmatu riigikaitselise otstarbega objekti rajamisest (uus tee ja rajatud piirdeaiad) hakkab kuju võtma?

[Kapten Trumm]

Ungari ehitas üle 100 km piiritõkestust välja vähem kui aastaga.
Tõsi, üritusse suhtuti märksa tõsisemalt kui sisemin/PPA seda teeb.
Mida näitab nt Ungari vangide tööle panek selle ehitamisel.

[Roamless]

Ungari ehitas üle 100 km piiritõkestust välja vähem kui aastaga

Korduvalt ka räägitud teema, kui meil oleks Vene piiril tuhanded illegaalid üle pressimas, küll ka meil see piiritara "ahvikiirusega" valmis ehitataks. Vangide ehitustegevusse kaasamisse suhtuks suure reservatsiooniga, saaksime samasugust kvaliteeti, nagu on näha kasvõi Tallinnas stroibati poolt ehitatud majades st ei ühtegi sirget seina, ega lage, hea kui tsementi on pandud.

[Jaanus2]

Meil ei ehitata ka ainult tara, vaid midagi hoopis uhkemat. Sellepärast lähebki nii palju aega, kui eesmärgiks oleks ainult üks korralik tara, saaks selle ka kiiresti püsti. Küsimus on pigem, kas see piirirajatis peab olema nii viimase peal. Aga eestlastele sobib teadagi ainult parim - kui seda ei saa, on ennem ilma.

[mb]

PPA eelnevate püstoli ja vormi hangete taustal on see viivitus igati normaalne. Kiiresti seal organisatsioonis asja ei aeta.