Ma ei ole spets - nii üldjoontes.
Tulejuhtimisseadme ülesanne on "arvutada" sihtimisparameetreid suurtükkidele (tõusunurk, pöördenurk). Kuna objekt liigub, ja mürsu jõudmine sihtmärgini võtab aega, siis sihitakse alati mingisse oletusliku punti sihtmärgi edasisel liikumisteel. Kõik on nagu lihtne, ja teoreetiliselt võib kogenud sihtur ka tunde järgi kuhugi sihtmärgi nina ette summida - praktikas aga tähendas see tohutut moonakulu ja kesiseid tulemusi. Seepärast hakati 20 sajand suurtükkide (mitte ainult õhutõrje) tulejuhtimiseks välja töötama seadmeid, mis teatud parameetrite sisestamisel suudaksid patarei (või siis ühtses süsteemis töötavaile) suurtükkidele anda täpse (enam-vähem

) punkti kuhu nad x hetkel peaksid tulistama. Põhimõtteliselt on selle tulejuhtimiseseadme puhul tegemist mehhaanilise analoogarvutiga. Erinevate rattakeste ja väntadega antakse ette sihtmärgi kaugus, tuule kiirus /suund ja veel rida parameetreid, püütakse sihtmärk (lennuk näiteks) seadme optika vaatevälja, ning hoitakse siis "sihikul". Sihikul hoidmiseks peavad operaatorid (või operaator) kogu aeg mingeid rattakesi keerutama (nagu lihtsamal AA pritsilgi) ja veel 4-6 meest tammuvad ümber kasti ja "tüürivad" manuaalselt (rattakesi kruttides) teisi parameetreid, mis ajas/ruumis muutuvad. Et seal esimesel pildil olevatest meestest tõenäoliselt enamus pidi sihtimise ajal seadmega tegelema. Nagu ma aru saan, siis mingit osa neist tegevustest oli võimalik automatiseerida. Mulle isiklikult jääb veidi häguseks, kas see manuaalne tüürimine oli siis põhilahendus peamiselt igasugu ajamite madala töökindluse pärast või mis... Kasti väljundiks on jooksvalt sihtimisparameetrid.
II ms eelõhul oli juba võimalik ka automatiseeritud suurtükkide suunamine. Kuidas see Aegna patareis käis ja Papello Nr 1 riistaga

Oletan, et kui sa näiteks tead, et 10s pärast pead suurtükist x suunas põrutama, siis see sihtimine on tehtav ka manuaalselt. Sellel piltidel oleval Papello nr 1 seadmel tundub olevat kaugusmõõtja tulejuhtimis-seadmesse sisse ehitatud. Hilisemal T5 -l oli lahutatud eraldi seadmeks. Tulejuhtimisseade võimaldas ajastada/programmeerida ka õhutõrjemürskude sütikuid (kui oli seda tüüpi moonaga suurtükid).
Kogu seda kompleksset ülesannet on võimalik lahendada mehaaniliselt väga erinevalt. Arvata võib et Papello seadmed sisaldasid nii jäljendatud kui originaalseid sõlmi/lahendusi. Küllap kõik head ja originaalsed asjad järgnevalt ka vastavate seadmete arendamisel kasutusse võeti (selleks need ainueksemplarid merede taha osteti (USA / Briti/ Rootsi).
Sama funktsiooniga seadmete töötamisest mõned videod:
https://www.youtube.com/watch?v=sG6Rr5Kg6QkSiin 3:10 näeb seda siblimist:
https://www.youtube.com/watch?v=JSC14lIDMawhttps://www.youtube.com/watch?v=1MsRNauv7rM0:20 õrnem sugu propa teenistuses seadmega möllamas:
https://www.youtube.com/watch?v=m-mkZDOlMp8Võrgus on olemas ka Papello USA patendid. Aga nende läbi töötamine eeldab juba tõsisemat ajugümnastikat.