Uno Andrusson
Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises
Meenutusi aastatest 1941-1944
Teine raamat sarjast "Aja lood".
Esimeses osas satub autor 1941. aasta juunis kommunistliku võimu esindajatega vastuollu ja varjab end kuni sakslaste tulekuni Rannamõisa ja Merivälja tühjades suvilates, pääsedes tabamisest mitmel korral üle noatera. Teine osa algab septembriga 1941, mil Andrusson astub taasasutatud Eesti Poliitilisse Politseisse. Tema pettumuseks läheb see peagi sakslaste alluvusse ja ta kaotab töö vastu huvi. Töötades assistendina PolPolis ja ka Saksa Julgeolekuteenistuses, riskeerib ta pidevalt eluga, võttes osa rahvuslikust põrandaalusest liikumisest ja olles kontaktis Soome luure Haukka grupi juhi Leo Talgrega.
http://www.apollo.ee/product.php/1902180
Uno Andrussoni raamat
On see sisukas raamat ja põhjalikumad memuaarid, on keegi seda raamatut juba lugenud?
Ostsin endale suure huviga samas sarjas välja antud Loorpärja memuaarid ja pehmelt öeldes pettusin kergelt. Siberi mälestused olid üldiselt suhteliselt huvitavad, aga aga kahte sõja-aastat oli tegelikult käsitletud suhteliselt lühidalt ja ka siis oli pea pool aega kulunud Eesti diviisi ja selle rügementide lahingutee kirjeldamiseni, mis on tegelikult juba mujal pikemalt ja täiuslikumalt olemas. Memuaaride isiklik osa (konkreetsed lahingud jne) jätsid suhteliselt napi mulje, oleks võinud pikemad olla, kuigi ega samas ei saa vanahärrale ka pahaks panna, et ta ei mäleta 60 aasta taguseid sündmusi nagu eile toimunuid.
Kuidas sarja teise osaga on?
Ostsin endale suure huviga samas sarjas välja antud Loorpärja memuaarid ja pehmelt öeldes pettusin kergelt. Siberi mälestused olid üldiselt suhteliselt huvitavad, aga aga kahte sõja-aastat oli tegelikult käsitletud suhteliselt lühidalt ja ka siis oli pea pool aega kulunud Eesti diviisi ja selle rügementide lahingutee kirjeldamiseni, mis on tegelikult juba mujal pikemalt ja täiuslikumalt olemas. Memuaaride isiklik osa (konkreetsed lahingud jne) jätsid suhteliselt napi mulje, oleks võinud pikemad olla, kuigi ega samas ei saa vanahärrale ka pahaks panna, et ta ei mäleta 60 aasta taguseid sündmusi nagu eile toimunuid.
Kuidas sarja teise osaga on?
Andrusson
Alustasin eile lugemist, ühe noore mehe üsna tavaline seikluslugu möödunud sajandi keskpaigast- minu arvamus!
Omas Vauxhalli sõiduautot ja väga suurt tutvusringkonda. Juba esimeses peatükis suur isikunimede hulk. Sellest lähtuvalt tekkis ka palju küsimusi, näiteks: kes ta oli päritolult, kellena enne sõda töötas, miks oli punavõimule "pinnuks silmas" jne. Loodetavasti annab raamat neile lõpuks ka vastuse.
Loomulikult on iga selline raamat omaette väärtus, eriti just sündmustes osalenud inimeste, nende lähedaste ja ajaloohuviliste jaoks! Raamatu välimus samuti esteetiline.
Omas Vauxhalli sõiduautot ja väga suurt tutvusringkonda. Juba esimeses peatükis suur isikunimede hulk. Sellest lähtuvalt tekkis ka palju küsimusi, näiteks: kes ta oli päritolult, kellena enne sõda töötas, miks oli punavõimule "pinnuks silmas" jne. Loodetavasti annab raamat neile lõpuks ka vastuse.
Loomulikult on iga selline raamat omaette väärtus, eriti just sündmustes osalenud inimeste, nende lähedaste ja ajaloohuviliste jaoks! Raamatu välimus samuti esteetiline.
Alustasin samuti alles lugemist. Silma torkas üks asi, nimelt von Seefeldi iseloomustus. Võrreldes Mäe raamatuga on Seefeldi isikuomadused risti vastupidised. Mäe hinnangul oli Seefeld üks eestivaenulikumaid baltisakslasi, kes igal võimalusel eestlastele käru keeras. Andrusson samas iseloomustab Seefeldi kui "inglise orientatsiooniga" täiesti normaalset meest, kes eestlastesse suhtus positiivselt.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist