Kriku kirjutas:Jah - kui keegi paljalt Toompeal pilte teeb, siis hullarisse ja ravimid peale? Ei tahaks küll sellises riigis elada. Või õigemini, kunagi elasin ja enam ei taha.
Inimese oleku muutuse üle saab kõige paremini ikka tema jutu põhjal otsustada ja selleks on enne arsti juurde jõudmist suurimad šansid sõpradel-sugulastel, kes teda kaua aega tunnevad. Kuulake oma lähedasi.
Siin vahel on tegelikult õhuke ja väga tunnetuslik piir.
Asja pärast hullarisse pistmise ja repressiooni korras pistmise vahel.
Samuti on üsna pisike samm ka olukorrani, kus ohtlikud hullud trallavad vabalt ringi.
Politsei puhul pole see sugugi esimene juhtum, Pealtnägija on näidanud lugu ühest Tartu kandi ullikesest, kes jookseb seal vabalt amokki ja teeb nt nalja pärast valeväljakutseid. Kinni panna ei saa, sest on süüdimatu, aga sundravile saatmine on inimõiguste rikkumine (või pole lihtsalt mune). Või näiteks üks patoloogiline liiklushuligaan nimega Subaarik (vaata Facebookist, seal on vastav sait lausa). Selline tegelane peaks ikkagi saama vajadusel ka sundkorras trellide taha pandud.
Neid teemasid on veelgi - meditsiiniasjadest näiteks suguhaigused ja tuberkuloos. Kus on sama õhuke piir ja kui sulle köhitakse trollis mingi antibiootikumide resistentne tuberkuloositüvi näkku, siis kindlasti mõtestaksid asjad ringi. Vanasti ravitigi sundkorras seepärast, et ravi ei jäetaks katki ning ei tekiks mingeid ravile allumatuid haigusvorme. Mis täna on probleemiks.
Positiivse külje pealt võiks märkida ühe uudise umbes kuu tagasi, kui kohus pani kolmeks aastaks kinni mehe, kes oma HIV-i teadlikult levitas (ja 3 naist ka nakatas). Nagu vene ajal kohe.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.