Mugabe vabatahtlikult ei lahku, tema kohale pürib verise minevikuga Krokodill.Kaarel Kressa
kaarel.kressa@epl.eeTsiteeri:
Zimbabwe võimupartei kinnitusel alustatakse täna samme president Robert Mugabe tagandamiseks.
Eile lõunal täitus Zimbabwe võimuparteilt ZANU-PF riigipea Robert Mugabele antud tagasiastumistähtaeg, pärast mida ähvardasid endised parteikaaslased ta ise võimult maha hääletada. Veidi varem väitis CNN anonüümsetele allikatele viidates, et president on teinud armeega kokkuleppe, nõustudes tagasi astuma ja saades vastutasuks puutumatuse nii endale kui ka abikaasa Grace’ile. Ultimaatumi tähtaeg aga möödus, ilma et 93-aastaselt presidendilt või väidetavalt tema julgeoleku eest hoolitsevalt armeelt oleks tulnud kippu ega kõppu.
Tagasiastumisteadet oodati juba Mugabe pühapäevaõhtuselt telepöördumiselt, kuid ka siis pidid vaatajad pettuma. Selle asemel teatas just parteijuhi kohalt tagandatud Mugabe, et peab ennast ikka veel riigipeaks ja plaanib juhatada ka detsembrikuist parteikongressi.
Samal ajal nõustus president kõrgete sõjaväelaste hinnanguga, et riigipööret pole toimunud, ja teatas, et sõdurite mure riigis toimuva pärast on mõistetav. „Usun, et neid ajendasid ausad kaalutlused ja sügav patriootlik mure riigi stabiilsuse ja rahva heaolu pärast,” sõnas Mugabe. „Komandöridele valmistas kõige suuremat muret põhjendatud kartus, et ühtsuse ja ühise eesmärgi puudumine nii partei kui ka valitsuse ridades tähendab, et majandusele ei pöörata piisavat tähelepanu. Arvestades seniseid probleeme ja viha, mida need on tekitanud, olid sellised arengud täiesti mõistetavad. Ent me ei tohi end kibestumisest ega kättemaksuhimust juhtida lasta – see ei tee kellestki paremat parteilast ega paremat zimbabwelast.”
Segane pöördumine
Pöördumine tekitas segadust nii kohalikes elanikes kui ka väliskorrespondentides, kelle teatel muutusid seni presidendi kukutamise üle juubeldanud kohalikud võimukriitiliste intervjuude andmise suhtes otsekohe ettevaatlikumaks. Levima hakkasid vandenõuteooriad, et armee on siiski otsustanud truuks jääda riigipeale, kes ühtlasi täidab ametliku ülemjuhataja kohuseid. Üks pöördumise ettelugemise juures viibinud ohvitseridest võttis keset kõnet televaatajate nähes laualt ühe Mugabe ees lebanud paberilehtedest ja jättis selle enda kätte. Kohal viibis ka eelmisel teisipäeval soomukid pealinna toonud armeejuht Constantino Chiwenga, kes astus paar korda laua juurde, et aidata eakal presidendil kõnes järge pidada.
Võimupartei, mis veel eelmise nädala alguses sõjaväelaste sekkumise raevukalt hukka mõistis, nõuab aga nüüd sama raevukalt presidendi tagandamist. Eilsetel andmetel plaanis partei esitatud ultimaatumile ustavaks jääda ja tänasel parlamendiistungil tagandamismenetlust alustada. Riigi kahekojalises parlamendis on selleks vaja nii rahvusassamblee kui ka senati liikmete lihthäälteenamust. Selles, kui kaua menetlus kesta võib, arvamused lahknevad.
Tagandamine võib toimuda ka 24 tunni jooksul, kui parlamendil selleks tõsine tahtmine on.
Põhiseaduse järgi peaksid parlamendikojad pärast esimeste hääletuste õnnestumist Mugabe tagandamiseks ühiskomisjoni moodustama. Kui ka see komisjon tagandamise heaks kiidab, läheb ettepanek uuesti hääletusele, kus seekord on vaja mõlema koja kahekolmandikulist häälteenamust. See kõik võib võtta mitu päeva või ka nädalat, mille jooksul üritab Mugabe eeldatavasti oma toetajaid mobiliseerida ja vastaseid uuesti üle jooksma meelitada.
Reuters tsiteerib aga Lõuna-Aafrika Vabariigi analüütikut John Makamuret, kelle arvates võib tagandamine toimuda ka 24 tunni jooksul, kui parlamendil selleks tõsine tahtmine on. Praegu paistab selge vähemalt see, et armee ei taha Mugabe tagandamisel seadusetähega vastuollu minna, jäädes truuks narratiivile, et mingit riigipööret pole toimunud.
Sõjaväe sekkumise ajendas nähtavasti soov tagada, et esileedil Grace Mugabel ei õnnestuks järgmise aasta korralistel presidendivalimistel võimu üle võtta. Selle asemel tahaks sõjavägi näha presidendina novembri alguses asepresidendi kohalt tagandatud Emmerson Mnangagwat, kes pühapäevasel parteikongressil ka uueks parteijuhiks valiti.
Ent kui Mugabe tagandamine käiks põhiseaduse järgi, siis istuks vähemalt mõneks ajaks presidenditoolile hoopis asepresident Phelekezela Mphoko, riigi endine suursaadik Venemaal ja Lõuna-Aafrika Vabariigis, kes sai 1970-ndatel iseseisvusliikumise ajal sõjalist väljaõpet Nõukogude Liidus. Praegu 77-aastane Mphoko vahetas diplomaadikarjääri asepresidendi koha vastu alles 2014. aastal ja seetõttu pole ta käed verega nii määritud kui Mugabel ja Mnangagwal. Teda seob isiklik sõprus Lõuna-Aafrika presidendi Jacob Zumaga ajast, mil mõlemad olid alles geriljaliikumise tegelased.
Mnangagwat toetava mõjuka sõjaveteranide ühenduse liider Christopher Mutsvangwa kuulutas aga eile, et asepresidendi tagandamine oli üldse ebaseaduslik. Kui asepresident ametisse ennistataks, annaks see võimaluse presidenditool kohe talle üle anda, et see siis järgmise aasta valimistel kinnitada.
Enne kriisi algust arvati, et presidendivalimised tulevad 2018. aasta juulis-augustis, valijate registreerimine on juba alanud.
Uus juht võib tulla veel hullem
Võimalik järgmine president Emmerson Mnangagwa pole paraku Mugabest demokraatlikum tegelane. Praegu 75-aastane poliitik juhtis iseseisvusliikumise ajal relvastatud jõuku, mis tegeles tollase Rodeesia valgete farmerite vastu suunatud terroriga, sellest ajast pärineb ka tema hüüdnimi Krokodill. Pärast vangilangemist pääses ta hukkamisest, kuna oli noorem kui 21-aastane.
Zimbabwe iseseisvudes sai temast 1980. aastal riigi esimene julgeolekuminister. Tema ametiaega jäi riigi lääneosas Matabelelandis toimunud verine konflikt, kus armee ja julgeolekujõud mõrvasid kümneid tuhandeid elanikke. Valitsusväed paistsid seal silma erilise sadismiga, sundides ellujäänud elanikke muu hulgas oma lähedaste haudadel tantsima.
Hiljem täitis Mnangagwa justiits-, rahandus- ja välisministri kohuseid ja töötas teistel kõrgetel ametitel. 2005. aastal langes ta ajutiselt Mugabe põlu alla ja osa allikaid seostas teda 2007. aastal toimunud riigipöördekatsega. 2008. aastaks oli Mnangagwa aga tagasi pildil ja abistas Mugabet presidendivalimiste käigus toimunud vägivallakampaanias. Sadu opositsioonikandidaat Morgan Tsvangirai toetajaid tapeti ja tuhanded aeti kodudest välja, kuni avavooru võitnud Tsvangirai oma kandidatuuri teises voorus tagasi võttis. Väidetavalt koordineeris armee ja julgeolekujõudude tegevust Mnangagwa isiklikult.
Seejärel töötas ta kaitse- ja justiitsministrina ja lõpuks asepresidendina, kuni Mugabe ta 6. novembril reetmises süüdistatuna ametist vabastas. BBC tsiteerib anonüümset ZANU-PF-i parteiametnikku, kes küsis ajakirjanikult: „Teie arvates on Mugabe halb, aga kas te pole mõelnud, et tema järeltulija võib olla hullem?”
"Delfi" vaesest presidendist ja tema tagasihoidlikust perekonnast:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=80229428