"Tankid EKV-le"

[asiootus]

Soomlase jutu idee on näidete varal tõestada, et idee tankide kasutamisest peamiselt avatud maastikul suurte üksustena on liiga ühekülgne ja seal on tankil küll suur eelis oma suure tulejõu tõttu, kuid lahtisel maastikul olev tank on ka ise hea sihtmärk TT-rakettidele, mida on kergem peita kui tanki. Eriti kui vastasel on ülekaal õhus, ei ole tervislik tanke lahtisel maastikul liigutada, vaid hoida metsas või linnas majade vahel varjus. Lisaks brittide Berliini Brigaadi kogemus, kus tankid olid linnalahinguks sobiva maskeeringuga, samamoodi on võimalik, et Briti tanke Baltikumis kasutataks pigem linnalahingutes kui avamaastikul.

Soomlase jutu mõte oli siin siiski selles, et kuna brittide Challenger2 tank pole oma vaatlusseadmete, vintraudse kahuri ja HESH mürskude tõttu tank-tanki vastases lahingus avatud maastikul täna enam kuigi tõsine tegija, annab teda siiski oskuslikult poolkinnise maastiku iseärasusi ära kasutades kaitses kasutada või isegi linnastunud alal jalaväe toetuseks punkrite ja teiste kindlustuste purustamisel.

[Madis22]

Mõned aastad tagasi kirjutas vist Defence and Freedom blogi vanade tankide kasutamise võimalikusest kinnisel, tugevasti liigendatud maastikul. Idee lähtus 2MS aegsetest ründesuurtükkidest ja tankihävitajatest, mida mõne kaupa jalaväe pataljonidele toeks anti, ning mille vastu piiratud nähtavuse ja ohtra jalaväe toetuse tingimustes ka ülekaalukas soomusjõud end maksma panna ei saand. Ehk tankid ei pea ilmtingimata toimetama koos kompaktse tankiptaljonina, vaid viimane oleks sel juhul pigem logistiline üksus, millel jaguks jõudu toetada üheaegselt mitut jalaväepataljoni.

EDIT: lingid ka - http://defense-and-freedom.blogspot.com ... uture.html , http://defense-and-freedom.blogspot.com ... sheet.html

[Kapten Trumm]

Soomlase jutu idee on näidete varal tõestada, et idee tankide kasutamisest peamiselt avatud maastikul suurte üksustena on liiga ühekülgne ja seal on tankil küll suur eelis oma suure tulejõu tõttu, kuid lahtisel maastikul olev tank on ka ise hea sihtmärk TT-rakettidele, mida on kergem peita kui tanki. Eriti kui vastasel on ülekaal õhus, ei ole tervislik tanke lahtisel maastikul liigutada, vaid hoida metsas või linnas majade vahel varjus. Lisaks brittide Berliini Brigaadi kogemus, kus tankid olid linnalahinguks sobiva maskeeringuga, samamoodi on võimalik, et Briti tanke Baltikumis kasutataks pigem linnalahingutes kui avamaastikul.

Minu 2 kopkat reaalsete Briti tankide nägemisest keskpolükal:
-võsastunud tüüpses soometsas on TT relvade kasutamine küllaltki tülikas, eriti vanema põlve relvad, millel on soliidne minimaalne laskekaugus. Laskesektorite puhastamine raketi lendu segavatest okstest võtab aega, sobivaid sihte ja teekoridore on vähe.
-tõkete tegemine, nii, et see peaks ka kinni 60-tonnist masinat, eeldab suurt mullatööde mahtu või palju palke. Kompanii jõududega ajalise surve all pole kuigi võimalik.
-suht kiire lahendus on miinid, neid tõkkeid suudab nt rühm või kompanii kaevata maha päris palju ja kui sinna vahele panna ka rohkesti pettemiinivälju (sonkida maas labidaga ja jätta maha äsjast tööd meenutavat prahti), on tankistidel rõõmu kauemaks. Kusti B66 või 551 rakett Challengeri paksusest soomusest läbi ei hammusta, küll aga teeb seda 1960ndate tankimiin roomikuga.

Sellisel maastikul ei saagi eriti rohkem kui rühma ühekorraga kasutada, sest kui vastane blokib su liikumise ära, on suurema kolonniga paras jama - ei pääse pioneerimasin mööda ja lõppeks võib tõkke taga ootajatele tulla kaudtuli kaela.

[Leo]

Täiendus minu kokkuvõttele Challengeri artikli juurde oli korrektne. Vanamoodsa HESHiga MBT paksemast soomusest läbi pressida on tõesti palju tahetud, kuid kui lasta vähem kaitstud kohti või killuga jalaväge, on see tõhus. Tankide kasutamine ei ole ka midagi konstantset, sest see muutub vastavalt vajadusele ja sõjalise mõtlemise muutumisele. Näiteks seoses külma sõja lõppemisega enamik lääneriike vähendas raskerelvastust, sest sõdade aeg oli otsas ja tänapäeval pannakse vanasid varusid uuesti käima või ostetakse uusi, sest on vaja. Soomel oli külma sõja aastatel maaväel ideeks luua kindlustatud maastikupunkte, mida enda käes hoides hoida ka maa-ala kontrolli all. Selleks oli mõistlik tankitornidest rannakaitsekahureid ehitada ja manööverüksustesse mittekuuluvaid tanke rühma või kompanii kaupa jalaväele tuletoetuseks anda, et neid siis tornini maasse kaevatud bunkritena kasutada. Ei ole kuulnud, kuidas on muutunud seoses 2013.a kehtiva liikuva taktikaga tankide kasutamine, kuid on vihjatud, et manööverüksused koosnevad (nähtavas tulevikus) Leo2A6 takidest ja vanemad A4 on reservis, ehk siis vanamoodi antakse sinna, kus väga vaja, ilmselt ei keelduks ükski pataljoniülem tankikompaniist ja sõja-ajaloos on näiteid, kus kitsaskohale paigutatud tank või tankid on viivitanud oluliselt suuremat vastase üksust.

Soome maastik on väga liigendatud ehk teede kõrval on tihti pehme pinnaga mets ja selle taga veekogu või algab tee kõrval kohe kalju ja sellisele maastikule soomus ei roni või kui üritab, siis väga kaugele ei pääse. Seega on soomusevastane tegevus peamiselt suuremate teede ümber ja soomlaste arvuka kahurväe tõttu ilmselt ei ole tark soomuse peal sõita. Varitsuses kasutatakse peamiselt miine, sest miiniväljast läbiminek kestab ja mööda eriti ei saa. Kui kõige kaasaegsemal tankil roomik maha lasta, siis tank ei liigu ja seda soomlaste kaudtule ja võimalike snaprite vaateväljas parandama hakata on enesetapp. Soomlased lihtsalt ootaksid, kuni tankil kütus ja laskemoon otsa saab ja võtaks üle. Seega tuleb teel kolonnil ees olev roomikuta tank kas kõrvale lükata et hiljem remonti tassida või kõrvale ja põlema panna, et ei jääks soomlastele. Võsast läbi TT lasku või raketti lasta ei saa, sest läheb kõrvale või plahvatab enne sihtmärki. Soomlastel on siis tankitõrje mõeldud nii:

Tank tanki vastu;
122 ja 155 mm TT-mürsud kas otse- või kaudtulena;
TT-rakett piki teid ja veekogusid;
NLAW piki väiksemaid teid;
Musti ehk TT-kahur varjatud positsioonidelt;
KES nende soomukite vastu, mis on positsioonide läheduses.

[Tux]

CV90 Norra variant koos Spikega ja ka mehitamata torniga variant
https://www.youtube.com/watch?v=sgNUZybg29s

[kaur3]

CV90-le kaheraudne MP peale. Pidavat ka Strixiga tulistama.

Manned firing trials of the prototype/demonstrator of BAE Systems Hagglunds’ CV90 twin 120 mm Mjolner mortar system are now underway and it is expected that the Critical Design Review (CDR) will take place by the end of 2017, which will lead to the design freeze and allow production to commence.

When completed, the Mjolner system will enter Swedish Army service as the GRKPBV90.

Major Nils Carlsson, Future Organisation Mortar Development Officer of the Swedish Army provided additional details of the Mjolner programme at the Defence IQ Future Mortar conference held in London, UK.

Production of the twin 120 mm Mjolner turret systems will start in 2018 with deliveries to run from late 2018 or early 2019 through to 2020.

It can also fire the Strix 120 mm top attack mortar bomb that was developed by the now Saab Dynamics and also sold to Switzerland. This has a maximum range of 7,500 m and is fitted with a nose-mounted infrared seeker and a high-explosive anti-tank (HEAT) warhead that is designed to penetrate the vulnerable upper surfaces of main battle tanks (MBT) and other armoured fighting vehicles.

Rootslastel panna igasse CV90 meh. pataljoni 8 sellist masinat.

Each of the five CV9040 mechanised battalions of the Swedish Army will be issued with eight CV90 twin 120 mm Mjolner mortar systems.

http://www.janes.com/article/75278/deta ... ent-emerge

[gorilla]

Jääb vaid loota, et meie norra keresid vähevajalike fantaasiate heaks ei ohverdata. Rohkem selliseid kingitusi ei saa.

[ruger]

CV-de üksuste tegemistest
https://pluss.postimees.ee/4346395/pard ... lset-einet

[maksipoiss]

Siin vist on küll ajakirjanikuhärral Hollandist ja Norrast ostetu sassi lännu. Hommikul olid 44 lahingmasina müüaks märgitud Norra, mis on praeguseks ilusti ära parandatud .

[Fucs]

Siin vist on küll ajakirjanikuhärral Hollandist ja Norrast ostetu sassi lännu.

Mis mõttes?


* kas ainult minule ütleb seal PM lehel, et video ei ole hetkel saadaval, või kõikidele?

[Viiskümmend]

"Iga metalset einet serveeriva 28 tonnise terasest metslase kõhuõõnest hargneb maastikule 6 liikmeline inimkett" ehk tõlkes võiks see tähendada, et teiste kasutajate eeskujul kasutatakse ka CV90EEs vähendatud jagu.

[LupusII]

Mis moodi meie saaksime sinna rohkem võitlejaid panna kui teised seda teevad?

[Kapten Trumm]

Tänastes IFV-des ongi jalaväele 6-7 kohta.
Kui tahate midagi suuremat, tuleb valida kas AAV (USA martiinide amfiibtransportöör), mis mahutab 21 meest jalaväge või BTR-60A, mis mahutab 12.

Aga IFV jalaväekomponendid ongi üldiselt väiksed. Tulenevalt näiteks sellest, et osasid jalaväe võimeid pole vaja seljas enam tarida, vaid seda rolli täidab masina pardarelvastus.

[Viiskümmend]

Absoluutselt, lihtsalt 6 mehe jutu rääkija oleks 2014 a. automaatselt putinoidiks tunnistatud. Tore, et enam sellist stressi ei ole, aeg normaliseerib.
Läti IFVs pole üldse jalaväge, samas Leedu boxerisse topitakse vist endiselt täisjagu sisse. Lähitulevik toob lahinguväljale aga juba UGVd, mis on nii jalaväe, kui meeskonnavabad.

[Leo]

8-9 mehe toppimine IFV sisse on kummaline, sest tegelikult võtavad nad päris palju ruumi koos külgeriputatud varustusega. 6 võitleja dessant on ilmselt optimaalne. Skaudid ei toppinud Pasisid ka servani täis, ametlikult peaks mahtuma kuni 18 inimest, reaalselt oli 1 jagu, sest nodi võttis palju ruumi ära.