Reservõppused ja lisaõppekogunemised

[2korda2]

Täpne piir on 1993. Kes selleks aastaks kõrgkooli jõudis, ei pidanud ajateenistusse minema (täpset sõnastust muidugi enam ei mäleta).

[Kapten Trumm]

Ei olnud, hiljem oli. 1994 igatahes oli veel selline asi olemas.

[2korda2]

Trumm,
mina lõpetasin gümnaasiumi 94 ja ei läinud otse kõrgkooli vaid vabatahtlikuna ajateenistusse, sest see oli seks ajaks kohustus ja ma tahtsin vältida peale kõrgkooli sellise kohustuse realiseerumist.
Lisaks on jutt tollasest meeste üleküllusest lihtsalt jama. Mehi oli (tollase struktuuri jaoks) rämedalt puudu. Meie kompaniis veedeti 6 viimast kuud vähemalt igal kolmandal päeval vahis olles, sest mehi lihtsalt ei jagunud.

[Dr.Sci]

Ei olnud, hiljem oli. 1994 igatahes oli veel selline asi olemas.

Tegelikult, omadest kogemustest. Õppisin 1990-1995. Neid kes õppisid, väkke ei võetud, oodati õpingute lõpetamist. Kuna kõike reformiti, sh ka õppekavasid ja haridustasemete süsteemi - inseneridest said äkki bakad ja magistrid, siis 1995 kui tuli uus kutse, olin juba astunud magistriõppesse ja komisjonile ütlesin ka et 2 aastat magistrit ja edasi ilmselt 4 aastat doktorantuuri, selle peale öeldi et me ei hakka iga aasta sind uuesti kohale ajama ja saadetigi väljaõppeta reservi.

[Kapten Trumm]

No mulle selgitati RKO-st vastupidist täpselt samal aastal.

Lisaks on jutt tollasest meeste üleküllusest lihtsalt jama. Mehi oli (tollase struktuuri jaoks) rämedalt puudu. Meie kompaniis veedeti 6 viimast kuud vähemalt igal kolmandal päeval vahis olles, sest mehi lihtsalt ei jagunud.

Loe ikka hoolikalt ja tuututa siis.
1994 paiku jõudsid teenistusikka 1970ndate keskel sündinud põlvkonnad, kus sünde oli aastas üle 21 000.
Täna opereerib KV põlvkondadega, kus sünde aastas oli 12-13 tuhat, pea poole vähem
Kui kedagi polnud vahtkonda panna, siis oli see (alustava riigi) haldusuutlikkuse küsimus, mitte meeste puudus.
Suurima sündide arvuga aastakäik oli 1987 (25,1 tuhat sündi), mis jõudis teenistusikka 2003. a paiku.
Sealt edasi on valik vaid suure kolinaga vähenenud. Võib arvata, ka valimi kvaliteet langes samasuguse kolinaga.
Ja sõjaväkke võetute arv oli tollal umbes samas suurusjärgus kui täna (3-4 tuhat). Võetute, mitte kutsutute.

Ühesõnaga, 1994 võinuks meeste poolest kutsuda ka 8000 meest teenistusse igal aastal, iseasi, mida nendega teha oleks olnud. Kuna sellest saadi suurepäraselt aru, et see käib selgelt üle võimete, siis tekkisidki igasugused erisused.

[Kriku]

Loe ikka hoolikalt ja tuututa siis.
1994 paiku jõudsid teenistusikka 1970ndate keskel sündinud põlvkonnad, kus sünde oli aastas üle 21 000.

Kodakondsuse probleem on ka. Eestlaste sündide arv oli ka 1970-ndatel alla 15 000:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=66122978

Nagu pildilt näha, kukkus muulaste iive palju järsumalt (osaliselt ka väjarände tõttu).

Mitte et see enam kuidagi teemasse puutuks.

[Frukt]

Astusin TÜ-sse 1997 ja olin enda teada viimane sats kes ajateenistust läbimata reservi arvati.

[Kapten Trumm]

Mina olen kuulnud versiooni, et see tundengite "päästmine" oli tingitud ideest korraldada meil analoogne reservohvitseride õpe nagu ENSV ajal ülikoolide sõjalistes kateedrites oli.
Kuid mingil (mulle ka teadmata) põhjusel sellest asja ei saanud. Hakati korraldama vabatahtlikke kursusi, aga üldist kohustuslikku polnud enam ette nähtud.
Loomulikult kuulus idee võtta näiteks 8000 meest aastas sõjaväkke tollase vaesuse juures selge ulme hulka. Kui veel mingeid enamvähem püsti seisvaid kasarmuid oleks leitud, siis kaadrit polnud piisavalt ja raha muidugi kah.

[Kriku]

See on nüüd küll mingi täielik ila: https://arvamus.postimees.ee/4352139/jo ... 1512076513

Kellelgi, kes muidu on käinud nii ajateenistuses kui õppustel, on 1200 euroga trahvimise võimalus kopsu nii üle maksa ajanud, et tahab edaspidi minemata jätta

Nimelt teatas kaitsevägi hiljuti, et välkõppuselt puudunud mehi ähvardab väärteomenetlus ja 1200-eurone trahv. Kuidagi tuleb ju reserviste «motiveerida» õppustel osalema, ent selline viis on põhjuseks, miks ma järgmisel korral reservõppusele ei lähe.

Miks nii? Sest kirjutasin kevadel loo arstist, kes noormehi kaitseväest ära aitas. Poisid maksid talle raha ja tema andis neile ilmselt libadiagnoosi, mis ajateenistusest päästis. See arst anti kohtu alla.

Aga poisid, kes olid samuti altkäemaksu andes kriminaalsele teele läinud, pääsesid oportuniteediga. See tähendas, et nad pidid maksma riigi tuludesse 1000 eurot ja kõik oligi läbi. Mõni pidi arstlikku komisjoni uuesti minema, ent enamik olid selleks juba liiga vanad.

Need juhtumid näitavad, et riigi silmis on puhtad need, kes maksid arstile altkäemaksu, ent need, kes ohverdasid selle riigi hüvanguks 8–11 kuud ehk protsendi või enam oma elust, aga ei läinud 24-tunnise etteteatamisega õppusele, saavad 1200 eurot trahvi ja karistusregistrisse väärteo kirja.

Samamoodi võiks arutleda, et nüüd hakkan ka poest varastama, sest kuskil mingeid vargaid ei võetud kriminaalvastutusele ja järelikult riik ei hinda minu ausat meelt. Või ükskõik mida samas stiilis.

[Kapten Trumm]

Sellised probleemid on kõik sisemise moraalse kompassi küsimus.
Muidugi ka selles, et kus kurat on olnud meie kodune/kooliaegne kasvatustöö.
Tean, tean, kasvatustööd peetakse tänapäeval ajupesuks ja maailmavaate peale surumiseks ning see on igati taunitavaks peetav.
11-12 klassis 70 tundi riigikaitseõpetust (osadele) ka seda probleemi ei lahenda.
Eriti kui võrrelda "kasvatustööga", mida minuvarused koolis omal ajal said.

Need juhtumid näitavad, et riigi silmis on puhtad need, kes maksid arstile altkäemaksu, ent need, kes ohverdasid selle riigi hüvanguks 8–11 kuud ehk protsendi või enam oma elust, aga ei läinud 24-tunnise etteteatamisega õppusele, saavad 1200 eurot trahvi ja karistusregistrisse väärteo kirja.

See lausung näitab tegelikult, et kirjutajal puudub objektiivne närv.
Arst sai krim karistuse ju seepärast, et ta tegi seda korduvalt ja süsteemselt, poisid pääsesid kergesti, kuna enamikule oli see esimene suurem pahategu.
Samamoodi on kogunemiskutse eiramine (mis on SA väljund) natuke kurjem asi kui ajateenistusest pääsemise katse.
Enne taolistel sotsiaalselt keerukatel teemadel sõna võtmist võiks sellise väikse asja ikka selgeks saada

Lihtsustatult on probleem selles, et teatud kontingent ei saa aru tõsiasjast, et on olukordi, kus "meie" comes first ja välismaareis, eksamid või kodused asjad peavadki asuma tahaplaanile.

[HeiniR]

See võib ila olla, aga teatud iva on mehe jutul sees. Ütleks,et see oleks mõistetamatu jutt juhul kui meil läbiks ajateenistuse 80-90% ajateenistuse ikka jõudnutest, kuid 30% puhul on see olemasoleva süsteemi viga.
Ma arvan,et sellele antud tegelane vihjabki,et sisuliselt puudub 70% puhul üldse võimalus mingite sanktsioonide kehtestamiseks, kuna neid ei saa reservväelasena väljagi kutsuda. Samas need mehed,kes on ajateenistuse läbinud 8-11 kuud, neile määratakse trahv.
Kui reservväelane ei tule kohale objektiivsel põhjusel (mida tegelikult EKV kindlasti arvesse võtab ja võttis ka välkõppusel), on see kindlasti trotsi tekitav lähenemine.
Selle asemel,et kasvõi mingis ulatuses riigilt kõrgkoolis õppimisel täiendavat tuge saada (nt USA-s tasutakse mingis osas teenistuses olnud isiku õpingutega seotud kulud), ei saa ajateenija midagi, kaotab ühe aasta konkurentsis.
Ma teeks ka välkõppusele mitteilmujatele trahvi,aga ainult sellistel põhjustel,mis ilmselgelt näitavad isiku ükskõikset suhtumist jne.

[Kapten Trumm]

(nt USA-s tasutakse mingis osas teenistuses olnud isiku õpingutega seotud kulud),

USA-s ei tasuta sul peale väljaõppe lõppu midagi. Antud õigus tekib alles peale tähtajalise teenistuslepingu täitmist, kuhu nt maaväe ja merejalaväe puhul võib kuuluda ka üks aastane tuur kuskil soojal maal IED-de vahel.

Selles osas olem nõus, et "tegijaid" täna ei väärtustata suult millegi materiaalsega võrreldes "mittetegijatega", kuid USA kaadrisõduri boonuseid siiski ei saa päris võrrelda meie ajateenija/reservlasega - USA-s võib selle boonusega kaasneda täitsa reaalne risk elule ja tervisele. Lisaks on USA-s baase igasugu huvitavates kohtades+laevastik, kus teenistus võib tähendada pooleaastast kodust äraolekut.

Siiski ma lugesin su posti teatud rahuloluga - minu visalt külvatav idee, et raha tuleks ikka külvata neile, keda raskel hetkel võtta on, hakkab aeglaselt, kuid visalt teadvusesse jõudma.

kuid 30% puhul on see olemasoleva süsteemi viga.

Siin saab vaadata ainult poliitikute ja kamina otsa - selle põhjuseks on siiski ju raharulli suurus ja võime seltskonda relvastada-varustada. Me võiks võtta teenistusse ka 8000, ainult siis ei jätkuks enam relvastuse ostmisele (tänase raha suuruse juures).

[Kriku]

Jah, on viga. Võib väita, et oportuniteediga kriminaalasja lõpetamine oli ka viga. Või siis et selle koosseisu kriminaliseerimine oli viga ja peaks olema väärtegu nagu õppusele mitteilmumine, kuid mis tooks kaasa suurema karistuse.

Aga.

See, et riik teeb kuskil vigu, ei tähenda, et enda käitumist tuleb nende vigade järgi joondada.

Ma lähen nüüd ajaloolasena veidike emotsionaalseks, aga hulga maade ja rahvaste juures (Eestis 100 aastat tagasi) peetakse põraandaalust vabadusvõitlust. Riskitakse enda ja lähedaste elu ja tervise, piinamise ning isikliku vabaduse kaotusega relvi või kirjandust varjates, infot liigutades või aktsioonidest osa võttes. Kõik need inimesed, kes sellises olukorras on, kadestavad väga seda olukorda, milles meie praegu oleme ja võimalust osaleda ajateenistuses, siilides ning okastes.

Et siis järgmine kord, kui Joosep Värgil tekib tahtmine sellist hala kirjutada, võiks ta esiteks endalt küsida, et millega tegeleks ta ise okupatsiooni all elades. Kas kollaboreeruks või üritaks mingi kujul vastupanu - olgu siis vaimset või mõnd muud. Kui teine variant on õige - mida ma väga loodan - siis on järgmine küsimus, miks ta on valmis okupatsiooni tingimustes riskima igasugu ebameeldivustega, kuid tahab iseseisvas riigis palju ägedamate võimaluste ära kasutamisest mingi abstraktse õiglusekujutelma pärast loobuda.

No ei ole loogiline.

[Kapten Trumm]

Joosepvärkide põlvkonnale pole lihtsalt selgeks saanud/tehtud mõiste "kohustus" tähendus ja sestap paistab taolistest artiklitest pahatihti välja kontseptsioon "teenistus kui vastastikku kasulik (äri)suhe" ja "teenistus kui boonus". Umbes samade kontseptsioonide otsa põrkame, kui teemaks oleks maksude maksmine, liikluseeskirjade täitmine ja muud taolised mitte kõige meeldivamad asjad.

Miks pole selge, on nüüd keerulisem küsimus. Nagu sümbioos kodusest/kooli/riiklikest tegematajätmistest. Mulle vähemalt lähevad sellised asjad üsna samasse patta puuduliku kohuse- ja vastutustundega.

Teenistuses sellega tegeletakse, aga fookus on üksikutel tegevustel ja vastutusel, kui korralikult ei tee. Võib-olla on puudu see osa, mis seletaks kohustusi ühiskonna, kogukonna, perekonna jne ees, mida teenistus kätkeb. See, mida vanasti nimetati kasvatustööks.

[HeiniR]

Ei,Trumm, ma ei pidanud silmas seda,et võtame ühtedelt ära ja anname teistele,kes rohkem väärivad. Mina kindlasti ei jätaks kordusõppusele tulijat ilma samaväärse varustuseta, vaid kõigile võrdselt ja kui midagi üle jääb,siis tõesti vastavalt prioriteetidele või üksuste olulisusele.
Mind häiris see 30% “väljavalitute” teema juba ajateenistuses ja häirib ka praegu. Seda ei tasu võtta kui mingit vimma ajateenistuse kohustuse vastu, sest tunnen selle privileegi üle uhkust alati. Aga eraldi teema on kodanike võrdne kohtlemine. Neid kaht asja ei tasu omavahel segamini ajada. Ja pärast veel hädapätakate (70%) käest kuulda, et “Sa peadki minema (riiki kaitsma), sest mina olen maksumaksjana sinu ajateenistusse panustanud!”, on üks demoraliseerivamaid asju. Sellega tsiteerisin muuseas ühte tuttavat ajateenistust mitteläbinud spordimeest.
Ja Kriku, luba öelda,et mulle ja mitmetele teistele läheb õiglustunde riive väga palju korda. Seega ma ei mõista seda joosepivms halvakspanu täielikult hukka.

PS! USA näide oli kohe võtta, seal on kōrgharidus väga kallis ning peale teenistust toetab riik hariduse omastamisel. Seejuures ei pea olema sõjaväelane, vaid piisab ka nt teenindava personali teenistusest (nt lennukikandjatel töötavad teenistujad,kes laevatekile poole aasta jooksul ei pruugi kordagi saada.