A.E.Mere

Väljapaistnud isikud -- sõjaväelased, riigitegelased jmt. Kellest iganes peate vajalikuks kõnelda sõjandusega seoses.
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

A.E.Mere

Postitus Postitas istorik »

Lugedes U.Andrussoni raamatut "Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises", leidsin lk.194 sellise lause: "Dr.Sandberger haaras otsad algusest peale enda kätte, PolPoli etteotsa määras ta omale sõnakuulelikud mehed (nende hulgas oli veel üks teenekas NKVD agent Ain Ervin Mere).
Hakkasin siis A.E.Mere kohta infot otsima ja ega palju ei leidnudki:
1942 mais määrati ta Eesti Julgeolekupolitsei juhatajaks (sama raamat),
1944 august- Kindralinspektuuri Sõjaringkondade peastaap,
1944 september- Kindralinspektuuri Juhtide reserv,
20.09.1944 evakueerus Eestist laevaga "Minden" (3 viimast väidet L.Tammiksaare raamat).
Paar nädalat peale sõja lõppu Odensees: "Meid rivistati üles ja hakkasime liikuma major Vase juhtimisel, kokku 300 meest ja 4-5 õde, kes olid töötanud Taani haiglas. Meie grupiga oli ka Obersturmbannführer Mere koos auto, abikaasa, tütre ja sekretäriga. Ta sõitis ees ja oli eelpost meile (H.Henningu memuaarid raamatus "Labida ja relvaga").
Hintzeri fotodelgi teda poseerimas näha....
Kas keegi oskab midagi lisada või NKVD kaastööd selgitada?
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Kuna tegemist endise lenduriga, siis võin üsna kerge vaevaga Su palve täita :wink:

Ain-Ervin Mere (varem Martson)

Sündis 22. veebruaril 1903

Vabadussõjas võitles 16-aastaselt vabatahtlikuna soomusrongil. Sai haavata. Kuuliarm otsaees on näha ka kõigil hilisematel portreefotodel. (Mida aga mul kahjuks ühtegi ei ole. Hea foto eest, kasvõi elektroonilisel kujul, oleks väga tänulik :roll: :wink: )

Lõpetas Sõjaväe Tehnikakooli. Asus 1923. a. õppejaoskonnas õppima kolmandatel lendurite ning lendurvaatlejate kursustel.
Lõpetas 17. juulil 1925 Lennukooli kolmandas lennus lendurina ning kinnitati 20. juulil s.a. ametisse. Oli sel ajal nooremleitnant. 1925. a. sügisel said leitnant Döring ning nooremleitnandid Reissar, Parsmann ja Martson korralduse asuda Emery käe all lendurinstruktoreiks õppima.

1. aprillil 1927 oli leitnant A-E Martson Lennurügemendi 9. (õppe)eskadrilli instruktori kt.

1928. a. telliti Ühendkuningriigist Eestisse kolm lennuinstruktorit – Squadron Leader A C Collier, Flight Lieutenant O E Worsley ja Flight Lieutenant G C Gardiner. Saabusid Eestisse 5. juulil 1928. Nende ülesandeks oli kümne nädala jooksul alates 28. juulist 1928 õpetada Eesti Lennukooli instruktorid tegutsema RAF'is kasutusel oleva süsteemi järgi.

Worseley hakkas õpetama Brauni, Parsmanni ja Ain-Ervin Martsoni.

1928. a. sügisel kuulusid õppeeskadrilli nr. 9 järgmised lendurid-instruktorid: V Post (eskadrilli ülem, tegelikult ei viibinud sel ajal Eestis), Roo (ülema kt), ning instruktori kt-d Braun, Döring, Martson, Parsmann, Reissaar ja Sepp.

A-E Mere võitis 1930. a. Lennuväe esimesed lennuvõistlused. Esindas seal Lennukooli.

1. juulil 1930 oli leitnant A E Martson Lennukoolis salga nr. 1 ülem.

Osales 1931. a. talvises õpperinglennus. Oli sel ajal kapten.

12.-17. märtsini 1931 osalesid kaptenid V Gutman ja A E Martson Kihnu hülgeküttide päästmises. Kaks päeva hiljem ühinesid nendega veel kapten Under ja veltveebel Schmidt. Päästeti kõik 43 triivivale jääle jäänud hülgekütti, kokku lennati 12 lennutundi.

1934. a. lõpetas Kõrgema Sõjakooli VI lennu, komandeeriti selle järel tagasi oma endisse väeossa. Oli sel ajal endiselt kapten.

1939. a. oli Peastaabi 5. (organisatsioonilise) osakonna B jaoskonna ülem majori auastmes. Lahkus sellest ametist samal aastal ning läks Kõrgemasse Sõjakooli lektoriks.

1940. a. võeti teenima 22. territoriaalsesse laskurkorpusse. Lahkus territoriaalkorpusest 1941. a. suvel Prohovi all ning andis ennast sakslastele sõjavangi.

Tagasi Eestis astus politsei teenistusse ning edutati suht kiiresti 1942. a. Eesti SiPo ja SD ülemaks.

22. oktoobrist 1943 kuni augustini 1944 oli Eesti brigaadis (hiljem diviisis) pataljoniülem. Pataljoniks I/43 mis hiljem siis sai numbriks I/46. Augustis 1944 suunati ta Soodla staapi.

Suri 5. aprillil 1969 Leicesteris.

Tema NKVD karjäärist oli juttu ühes selles 1950-ndate aastate KGB tegevuse aruandes, mis ära on avaldatud. Milline see neist oli – hetkel ei ole meeles ja ühtegi pole ka käepärast. Seal oli kirjas, et ta oli 1940-41 olnud NKVD teenistuses agendinime Müller all ning andnud ka mingi põrandaaluse organisatsiooni kohta väärtuslikku infi. Selle rapordi järgi oli teada nii tema teenistus sakslaste ajal kui ka see, et Mere „elab hetkel kusagil välismaal” ning nähti ette operatiivmeetmeid tema ülesotsimiseks ning suhete taastamiseks.

Protsess Mere Gerretsi ning Viigi üle algas teatavasti alles 1961. a.

Ilmselt selle protsessi materjalidest saab ka kõige rohkem lisainfi Mere eluloo kohta...
Kusagilt netist leidsin ka selle toimiku inglise keelse sisukorra, pead ei anna, et kõik numbrid klapivad ;-)
06.026*12 Mere, Gerrets, and Viik, 1940-1971 (bulk 1960-1961) (Fond 129, File 28653, Vol. 4)

1-8 Initial indictment of Ain-Ervin Mere (also known as Martson) 4 November 1960. Accused of being a high police official under Nazis. Guersaw mass execution of Jews brought from Germany, Poland, and Czechoslovakia (in Estonian).
9-16 Russian version of the above.
17 Statement that mere cannot be apprehended since he is living in England, November 4, 1960.
18-19 Order for arrest of Mere if he appears in Soviet territory, November 4, 1960 (in Estonian).
20-21 Russian version of above
22 Letter to Mere in England informing him of charges and instructing him to appear in court, December 7, 1960.
23-24 Amended indictment of Mere, January 3, 1961.
25 Statement from MVD that Mere has no previous criminal record, January 6, 1961.
26-27 Diplomatic note to United Kingdom concerning Mere (in Estonian).
28-29 Interrogation of G.I. Virmgof, January 2, 1961.
30-31 Interrogation of August Vassil, January 4, 1961.
32-33 Interrogation of Jan Luks, January 4, 1961.
34 Copy of a map and documents from Nuremberg trials.
35 Request from KGB to archives for material on Ain Mere, December 26, 1960.
36-37 Information from archives on mere, January 10, 1961 (in Estonian).
38-39 Background Information from archives on Mere, December 20, 1960.
40 Photo of Mere.
41 Autobiographical sketch by Mere, September 14, 1940.
42 Rating of Mere by his commander in Soviet Army, September 28, 1940.
43 Court note transmitting (from Special State Archives of USSR to Estonian KGB) excerpts from a case brought by US occupation forces in Germany in 1946, December 6, 1960.
44 Excerpt mentioned above concerning case of Aine Mere.
45-46 Statement on inclusion of evidence in Mere case, January 3, 1961.
47 Data on Mere as member of political police (undated, in Estonian).
48-50 Copy of interview with Mere carried in the newspaper Postinees (undated, in Estonian).
51 KGB request to archives for material on activities of Estonian political police and German SD in occupied Estonia, November 22, 1960.
52 Cover note from archives transmitting requested material, December 6, 1960.
53-58 Material submitted by archives, December 6, 1960 (in Estonian).
59-65 Russian translation of above.
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Mere portreefoto ajast 1941-1944 vt Estonia 1940-1945 lk 576. Foto Artur Kalm. Foto allikaks ERA. Muide samas lk 584 ka Ennoki foto 1935 või varem küll, mis ka suhteliselt haruldane asi. Ka ERA.
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

A.E.Mere

Postitus Postitas istorik »

Suur tänu kamraadid!
Kasutaja avatar
harri13
Liige
Postitusi: 555
Liitunud: 20 Jaan, 2006 20:30
Asukoht: haava salu
Kontakt:

diversant

Postitus Postitas harri13 »

minu teada ta isegi diverseeris polpolli
Elagu Eesti Wabariik!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!
Prinz Eugen
Liige
Postitusi: 400
Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Prinz Eugen »

Oot-oot, kui Mere oli Eesti diviisis pataljoniülem, siis pidi ta ju osalema Narva ja Sinimägede lahingutes. Miskipärast ei mainita tema nime osalejate mälestustes ühtegi korda...või ma eksin?
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Prinz Eugen kirjutas:Oot-oot, kui Mere oli Eesti diviisis pataljoniülem, siis pidi ta ju osalema Narva ja Sinimägede lahingutes. Miskipärast ei mainita tema nime osalejate mälestustes ühtegi korda...või ma eksin?
Memuaarides mainimise osas ma ei ole eriti kindel - endine SD ülem pole ilmselt väga populaarne poiss, keda memuaarides kiita :wink:

Isegi tekstides, mis lennuväe ajaloost räägivad on tema nime unustama kiputud või antud enne eestistamist kasutatud Martsoni nime all.

Kui kahtled tema pataljoniülemaks olekus, siis viide okupatsiooni muuseumi kodulehele:
24.veebruaril (!) algas Eesti diviisi vasturünnak venelaste sillapeade sisselitsumiseks . Riigiküla sillapea hävitas Hastuf Rudolf Bruusi pataljon (II/46.) . Suurema Vaasa-Siivertsi-Vepsküla sillapea likvideerimisel oli otsustav Ostubaf Ain-Ervin Mere pataljon (I/46.) , kus noor Uscha Harald Nugiseks sai esimese eesti sõdurina rüütliristi. 6.märtsiks oli ülesanne täidetud
http://www.okupatsioon.ee/1940/walter.html

Memuaare pole ma vist piisavalt lugenud, aga ühes erakirjas (mis polnud küll mulle adresseeritud ning sestap ma ka eriti viitama ei kipu) viitas Nugiseks Merele kui tõelisele sõjamehele ning pataljoniülemale, keda üksuse mehed austasid.

Ise pole seal olnud. Ei väida, et midagi paremini teaks...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Mathias Lutz
Liige
Postitusi: 609
Liitunud: 04 Mär, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas Mathias Lutz »

"Inimesed olge valvsad!" 1961 aasta üllitises öeldakse A.E.Mere kohta,et alates 28.juulist 1941 on ta "kodumaa reetur".Võttis ka kaasa diviisi staabi operatiivdokumendid.Huvitav,kuidas selline figuur suutis Värska laagrist ja hilisemast pääseda.Kas tõesti see neljatähe kombinatsioon on tõene.Ikkagi Eesti armee nimekas figuur.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kinnitan paari eelneva postituse õigsust - ka Mart Laari uus raamat SINIMÄED 1944 mainib täiesti konkreetselt A-E MERE´t (nii seoses pataljoniülemaks olemise kui ka seoses H NUGISEKS´i autasustamisega).

Jutt kakebeelaseks olemisest tundub aga jabur. Ja kes see Andrusson õieti oli (kes A-E MERE´t mustas) - ma nagu pole kuulnud sellisest sõjasangarist??

Minu selge soovitus kallitele kaasmaalastele sarnaste süüdistuste puhul on alati üks: kellele on see kasulik???
Prinz Eugen
Liige
Postitusi: 400
Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Prinz Eugen »

Nublu, ma ei kahelnud Mere pataljoniülemaks olekus. Lihtsalt miskipärast oli meelde jäänud, et ta oli seda lühikest aega.
Agendiks hakkas aga võib-olla lihtsalt seetõttu, et eluga pääseda ja n-ö reetis 1941 suvel punased.
Kasutaja avatar
ivalo
Liige
Postitusi: 1102
Liitunud: 13 Apr, 2004 20:01
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Postitus Postitas ivalo »

Pilt
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

A.E.Mere

Postitus Postitas istorik »

Otsisin ka veidi lisa ja leidsin, et Remmelgase "Kolmes kuuses" on episood, kus Mere peatab 24.02 alanud Riigi sillapeale suunatud 46/II rünnaku, sest väljalangemie meeste hulgas oli liiga suur. Igaljuhul oli ta patülina ametis 1944 augustini keskpaigani, vist 15 või 16 augustini?
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

nublu kirjutas:Ain-Ervin Mere (varem Martson)

Sündis 22. veebruaril 1903

Vabadussõjas võitles 16-aastaselt vabatahtlikuna soomusrongil. Sai haavata. Kuuliarm otsaees on näha ka kõigil hilisematel portreefotodel. (Mida aga mul kahjuks ühtegi ei ole. Hea foto eest, kasvõi elektroonilisel kujul, oleks väga tänulik) :roll: :wink:
Siit leiad Ain-Ervin Mere pildi
http://www.album.ee/?o=316984207
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Pilt Hintzerilt:

Major Mere legionääridega läbisőidul Tartu jaamas

http://www.herder-institut.de/index.php ... ng=de#jump
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Aitähh!

Nüüd koos ühe privaatselt saadetuga juba 3 erinevat Mere fotot. Peale selle vaatasin veelkord üle Hinzeri kogu ning selgus, et sealgi neid mitmeid erinevaid ja päris hulgi...

Aga ahnus ei anna häbeneda :twisted:

Minu jaoks kõigil neil piltidel 1 pisike puudus - Mere on saksa vormis. (Sel isiklikult saadetuna pildil küll pealesõjajärgses ning üsna huvitavalt modifitseeritus :wink: )

Nii et endiselt oleks tänulik foto eest, kus Mere on eesti vormis. Soovitavalt koos lenduri märgiga. Ja väga tore oleks, et seda pilti võiks ka (minu poolt :P ) vabalt veebis avaldada.

Hintzeri fotodega seda eriti teha ei tahaks. Loa küsimine küll üle jõu ei käi, aga lihtsalt foto avaldamise koht eeldaks pigem eesti vormi kandmist...

Aga tänud ikka kõigile!
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist