No siin on nüüd jutuks olnud juba mitu täiesti erinevat teemat.
Üks teema on see, kui nn. täpismoon kasutab sihtmärgile võimalikult täpselt jõudmiseks GNSS (GPS, GLONASS jne) võimalusi autonoomselt.
See tähendab, et moonal on autonoomne GNSS plokk ja arvuti sees, ning moonal on võimekus lennutrajektoori muuta/korrigeerida.
Kui me tahame sellise moonaga kasutada DGNSS (DGPS jne) ehk diferentsiaalparandeid, mis peaksid teoreetiliselt tõstma moona täpsust, siis on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust minu arust:
1. Kasutada WAAS/EGNOS jms analoogsete statsionaarsete sattide dif.-parandeid (parandid tulevad teatud ajalise nihkega)
2. Kasutada LAAS/GBAS/RTK/RTN maapealsete püsijaamade dif.-parandeid (parandid tulevad reaalajas)
Esimesel juhul saab täpismoon nii sattide positsioneerimise andmed kui parandid enam-vähem koos otse kosmosest ja see tagab
teoreetiliselt ideaaltingimustes täpsuse sinna 3m kanti.
Teisel juhul saab täpismoon positsioneerimise andmed kosmosest sattidelt, aga parandid maapealsetelt jaamadelt ja see tagab
teoreetiliselt ideaaltingimustes täpsuse sinna paari või paarikümne sentimeetri kanti. Seda mõlemal juhul ainult siis, kui me ei arvesta pideva (eriti kiire)liikumisega kaasnevaid nüansse (sattidelt andmete kogumise kiirus, andmeedastuskiirus, GNSS ploki töökiirus, arvutikiirus, arvutamise kiirus, trajektoori korrigeerimisekiirus jne), millest igaüks vähendab algset teoreetilist täpsust juhul kui süsteem seisaks paigal ja tal oleks aega teha arvutusi, ning vahetada andmeid baasjaamadega. Mida rohkem andmeid seda täpsem tulemus.
Teisel juhul on veel eraldi teemaks nt see, et LAAS/GBAS jaamadelt saab parandeid ainult teatud kaugusel baasjaamast olles (ca 30-50km).
RTK/RTN baasjaamade puhul loetakse maks kauguseks (kus parandid on veel kättesaadavad ja suhteliselt usaldusväärsed - oleneb milline täpsus eesmärgiks seatakse) ca 200km (oleneb ka baasjaama võimsustest jms tehnika tehnilistest omadustest/võimekusest) AGA mida kaugemal asub selline parandeid edastav püsi- või baasjaam, seda kauem läheb aega ka jaamaga suhtlemisele (ehk andmeedastusele). Geodeedile ei ole see probleem, kui 30km kauguselt saab parandid kätte 5-10 sekundiga või 150km kauguselt 20-30 sekundiga, sest ta seisab sellel ajal paigal. Küll aga muutub see teatud probleemiks liikumisel ja eriti kiirel liikumisel. Ehk siis jalutades võib see cm täpsus mis seistes saadi muutuda kiirelt pooleks meetriks ja autoga sõites juba meetriks või enam. Ma ei tea. No pole loom- ja inimkatseid läbi viinud. Kusjuures pole haruldane, et mõni mees istub punkti peal ka pool tundi vahel et oma "FIX" kätte saada
Ma ei tea milliseid kanaleid pidi käib militaarsüsteemides see andmevahetus, aga geodeesias kasutatakse GNSS mõõtmistel parandite edastamiseks/vastuvõtmiseks kas raadiojaama, GSM datakõnet, GPRS-i või WiFi andmeedastust, ning kõikidel neil on omad iseärasused, piirangud ja kitsaskohad.
*Kas enamus nn. täpismoona ei kasuta GNSS-i ainult sihtmärgi alale enamvähem täpselt kohalelendamiseks ja edasi lülitub targal moonal sisse juba mõni muu seadeldis (igasugused kaamerad ja asjad) mis viib moona täpselt sihtmärgile selle lennu lõppfaasis?
Teine teema on see lennukitelt pommitamine ja need ПрНК-d ja СВП-24-ad. Seal ei ole ju alati tegemist mitte täppismoonaga, vaid jutt käib eelkõige sellest, et pommitamise täpsust lollmoonaga tõstetakse a) sihtmärgile täpsema asukoha määramisega ja b) lennuki enda täpsema asukoha määramisega. Lisanduvad siis need igasugused trajektooride arvutused ja lennukikiiruste arvutused ja pommide lahtipäästmise hetke arvutused, mis kõik annavad seda täpsust juurde. Aga need lisaarvutused ja võimekused baseeruvad kõik ikkagi kahel põhilisel baasnäitajal, milleks on sihtmärgi täpne asukohta ja lennuvahendi täpne asukoht.
Nüüd täpsusest seisva sihtmärgi asukoha määramisel ei ole mingit erilist küsimust. Seda on võimalik teha tahtmise korral enamusjuhtudel ka sentimeetri täpsusega kui vaja.
Ja ilmselgelt on võimalik määrata ka lennuvahendi asukohta täpsemalt, kui enamuse lendava täpismoona puhul. Nüüd on küsimus, mis süsteeme ja vahendeid kasutada lennuvahendi asukoha täpsel määramisel. Ilmselgelt kasutatakse juba ammu WAAS/EGNOS põhimõttel töötavaid mitmesageduslikke GNSS süsteeme. Sellega me peaks saama ideaaltingimustes liikuva lennuvahendi asukohta määrata ... no ma ei tea... 3 kuni 10 meetrit? Oleneb liikumiskiirusest ja kõikidest nendest asjadest mida ma eelpool juba kirjutasin. Ega keegi ei ütle kusagil avalikult, milline täpsus on militaarias WAAS/EGNOS GNSS seadmetega saavutatud. Kusjuures ma olen saanud aru nii, et kõik need lennuvahendid kasutavad lisaks veel muid süsteeme, mis olid kasutusel enne GPS-e ja asju (akseleromeetrid ja värgid), ning mitme süsteemi koostöös kalkuleeritakse parim võimalik tulemus.
Ma ei tea, mul on siin nt üks kaasaegne tsiviillennukitele mõeldud WAAS/EGNOS DGNSS (GPS + GLONASS) seade, mis võimaldab liikuval lennukil (kiiruseid pole antud) positsioneerida ennast 0 - 3,5m täpsusega. Võtame siis aluseks, et WAAS/EGNOS DGNSS kasutades on võimalik ka militaarias liikuva lennuki asukohta positsioneerida vähemalt 3,5m täpsusega. Millise täpsuse see annab lollmoonaga erinevatelt kõrgustelt pommitades? No isegi siis, kui lennuki kiirus + tuulekiirus + ilmastikumõjud + päästemehhanismi rakendumise aeg on täpselt välja arvutatud, ei saa see olla suurtel kõrgustel keskmiselt täpsem kui paarkümmend meetrit ma arvan.
Aga see, et VF nüüd kilkab, et tõsteti mitu korda täpsust tähendab ilmselt (kohvipaksu pealt panen jälle), et nad on võtnud kasutusele sedmed, mis võimaldavad lennuvahendi asukohta määrata täpsemalt kui see ~3,5 meetrit. Ja mina ei tea millega see saavutatakse, kas DGNSS RTK maapealsete baasjaamadega või mõne muu ilmaimega. Kui baasjaamadega, siis seal on jätkuvalt teatud piirangud ja kitsaskohad mis kõik vähendavad seda täpsust. Kui keegi arvutaks välja ja ütleks, palju hälbib lollmoon (noh mõni FAB vms pomm) sihtmärgist, kui pommi päästja ehk lennuk on positsioneeritud ütleme 1 meetri täpsusega, siis oleks huvitav edasi mõtelda.
Kas ei või olla nii, et see täpsuse tõus saavutati ainult sellega, et need muud lisad (pardakompuutrid ja parem tarkvara mis arvutavad lennukikiiruse, tuulekiiruse, ilmastiku, lennukõrguse jms baasil välja parima võimaliku hetke pommi heitmiseks) tuuniti praemaks (või üleüldse lisati esimest korda lennukitele?) ja see lennuvahendi positsioneerimine on endiselt sinna 3 meetri kanti?
Kolmas teema on see
Sellisega käisid mõõdistajad minu krundil. Panime märke nii horisontaalselt kui kõrguses. Kõrguses antud märgid kontrollisin pärast (salaja, äkki raisad tegid huupi!) nivelli abil üle, eksimused suhtelistes kõrgustes (reeperi suhtes) olid 1 cm piires 50 m objektil.
Selle seadmega kasutatakse maapealsete GNSS püsijaamade (referentsjaamade) DGNSS parandeid, mis tagavad ideaaltingimustes ideaalsed mõõdistustulemused. Ei ole probleemi, kuniks need jaamad on lähedal ja mõõtjal on aega ka kohapeal seista natukene aega.
Eestis pole mitte ainult tihe põhivõrgupunktide võrk, vaid ka suht tihe püsijaamade (referentsjaamade) võrk, mis kõik neid täpisparandeid sellistele sedmetele reaalajas annavad.
Maa-ameti püsijaamade võrk:
- Maa-amet DGNSS.png (134.74 KiB) Vaadatud 4952 korda
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed ... -p571.html
Trimble VRS püsijaamade võrk:
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... 8AdMSI_oXF
Hades GNSS püsijaamade võrk:
http://goo.gl/maps/YHDXl
Oleneb muidugi kelle DGNSS püsijaamade parandeid keegi kasutab ja kus just parasjagu mõõdistab, aga nii kompleksselt võttes peaks olema Eesti niimoodi kaetud, et ükskõik kus sa ei mõõda, lähim jaam on ikka vähemalt 20-30km kaugusel. Mida lähemal, seda kiiremini tulevad parandid.
Üldiselt on aga nii, et enne välitöödele ja DGNSS mõõtmistele minekut uurivad geodeedid pingsalt, millised on ilmastikuolud ühel või teisel ajahetkel, milliseid satte on saadaval ja näha ühel või teisel ajahetkel, kas sattide korrelatsioon on piisavalt hea või millisel kellaajal on piisavalt hea jms ning planeerivad sellest tulenevalt aja millal nad välitööle üldse lähevad. Kui ei ole nõutud eriliselt suurt täpsust (noh näiteks katastrimõõdistamisel, kus tiheasutsusega alal on lubatud max eksimus kuni 10cm), siis nii pingsalt seda kõike jälgima alati ei pea (kuigi on kõigele vaatamata siiski soovitatav) ja piisab lihtsalt "ilusast ilmast" ja et teavas on vähemalt viis satti
Üldiselt ei ole võrreldavad paikne punktimõõdistustäpsus (ning sellele kuluv aeg tänapäeval) ja navigatsioonitäpsus või asukohamääramise täpsus liikumisel.
Need on erinevad maailmad.