Kapten Trumm kirjutas:Lihtsalt üle Narva jõe ujumiseks suhteliselt soojal ajal pole vaja olla mingi eriüksuslane. Piisab kainest peast ja töötavatest jäsemetest. Tavalistes supluskohtades jões kroolib rahvas pidevalt jõe keskpaiga lähedal ringi. Ntx suvilarajoonis jõe ääres. Läbi aegade ka olnud piisavalt palju keisse kus mõlema piirivalve esindajad "tagastavad" vastaspoolele nende supelsaksu.
No vaata ka enne, millal see Ustimenko ületus oli
Ustimenko ja Medvedevi jõeületus oli 2001. aasta sügisel. Mis antud teema kontekstis on pehmelt öeldes irooniline, sest seda aega peavad nostalgilised inimesed selle omaaegse suurepärase, sõjaväestatud ja „korralikult“ piiri valvanud piirivalveameti hiilgeajaks. Aga mis kokkuvõttes tõestab vaid seda, et oskuste ja õnne korral saab inimene üle igast piirist.
Mis puudutab Pihkva spetsnazi võitlejate väidetavaid „õpperetki“ üle Eesti piiri, siis mina näiteks pole kindel, kas Laaneots viitas reaalsetele piiriületustele, või näiteks sellele, et venelased harjutavad nt piiriületust mingisuguse rahulikult nende enda territooriumul asuva näidispiiri vms peal (mis meie kagupiiri puhul oleks siis kuni viimaste aastateni olnud lihtsalt üks metsasihiga võsa vms). Sest siinkohal võiks endalt esmalt küsida, et millist reaalset väljaõppelist eesmärki täidab reaalse piiri „harjutuse korras“ ületamine rahuajal võõrriigi sõjaväelaste poolt? Või kuidas see väljaõppeline „kasu“ kaalub ülesse selle tõsise mainekahju ja pehmelt öeldes „diplomaatilised komplikatsioonid“, mis tekivad, kui mõni spetsnazik sellise „harjutuse“ käigus piiril või sisemaal kinni kukub? Või üle hüppab? Või hiljem Läände emigreerub ja seal suu lahti teeb? Või suurest lollusest sellest midagi sotsiaalmeediasse postitab? Suudab keegi mulle lollile selgitada, miks selline ettevõtmine üldse ratsionaalne peaks olema võrreldes riskidega?
