Politsei on sinu sõber ja ment sinu vaenlane

[Kriku]

Seda ei otsusta taat, vaid kohus. Praegu on LS-is ka küllalt üldiselt sõnastatud mõisteid nagu näiteks teeoludega sobiv kiirus jne.

[Lemet]

Mida vähem on seaduses selliseid mitmetimõistetavusi, seda parem. Ja luua sedasorti taatidele kasvõi näiline õigustus liikluses sigaduste korraldamiseks ja ohuolukordade tekitamiseks on viimane asi teha.

[Kriku]

Ei ole nõus. Üldistavat sõnastust pole mõtet karta. Muidu saab seadusloomest abitu katse kõiki elus ette tulevaid olukordi ette näha ja üles lugeda.

[Lemet]

Absoluutselt pole nõus- selline üldistav sõnastus on saatanast. Mitte ilmaasjata pole terves maailmas suund seaduste konkretiseerimise poole. Seesama taat ja tema "abi"-sinu vaatenurgast egotripp, paljude teiste temataoliste arvates aga tõsine abi liikusohutuse suurendamisse. Väiksem kiirus on ohutum? On, tegu on faktiga. Taat vähendas kolonni kiirust-jälle fakt. Järeldus- taadi tegevus oli liikusohutuse suurendamise huvides. Ja sinu soovitatud "mullipuhumise seadus" oleks nimelt sellisele ogarusele rohelise tule andmine.

[Kriku]

Mitte ilmaasjata pole terves maailmas suund seaduste konkretiseerimise poole.

See väide kogu maailma kohta on mõttetu, sest õigussüsteemid (kasvõi Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa oma) on selleks liiga erinevad. Teiseks ma kahtlen väga, kas akf-il on kompetentsi nii tugevaid väiteid ka ainult Mandri-Euroopa (ja kitsamalt Saksamaast mõjutatud) riikide kohta püstitada. Minu teada ei vasta see tõele. Igatahes oleks kirjanduse nimekiri niisuguse väite põhistamiseks päris ulatuslik

Klassikaline näide on Preisi üldine maaõigus:

Ülearu üksikasjalikku ühiselu reguleerimist on ajaloos proovitud, seega pole tegemist pelgalt abstraktse mõttekäiguga. Preisi keisri Friedrich Wilhelm II ajal koostatud Preisi riikide üldine maaõigus (1749. aasta Allgemeines Landrecht für die Königlichen Preussischen Staaten) sisaldas üle 19 000 paragrahvi. Preisi üldine maaõigus pidi üldlevinud arusaama järgi olema nö lõplik seadus, mille tõlgendamine pole vajalik. Hoolimata pingutustest ei saanud seadustekogu täiusliku õigusloomekunsti eeskujuks, nagu autorid olid lootnud, elu osutus juba tollal liialt keeruliseks ega võimaldanud kõiki mõeldavaid olukordi ette näha ja nende õiglasi lahendusi seadusse täpselt kirja panna.

http://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2016/oigusloomest

Seal näiteks oli eraldi §, mis sätestas, et kõik, mis kehtib lattaia kohta, kehtib ka lippaia kohta või vastupidi.

paljude teiste temataoliste arvates

Nagu öeldud, kohus otsustab. Kui palju temataolisi mida arvab, ei puutu absoluutselt asjasse.

Väiksem kiirus on ohutum? On, tegu on faktiga. Taat vähendas kolonni kiirust-jälle fakt. Järeldus- taadi tegevus oli liikusohutuse suurendamise huvides.

Esiteks on põhjendamatult aeglase sõiduga teiste liiklejate takistamine tänase LS-iga keelatud. Teiseks kaugened sa selle stsenaariumiga minu arvamusest, millele justkui vastu vaidled:

See nüüd läheb teemast kaugele, aga minu arvates peaks olema ka üldine punkt:

Segases olukorras peavad liiklejad üksteist aitama.

Mina räägin juhtumist, kus liikleja(d) on segaduses, kellel on eesõigus või mis toimub. Sina isehakanud liikluserahustajast.

Näiteks sibeleb ristmikul keegi, kes ilmselgelt ei tea, mida teha: näitab erinevaid suunatulesid, ujub aeglaselt sõiduradade vahel. Liiklejalt, kes temast mingit kaudu mööda üritab pressida või tema taga tuututama hakkab, võiks IMHO küsida, et kas tema tegevus oli ka suunatud segaduses kaasliikleja abistamisele või tekitas segadust juurde.

Aga kokkuvõtteks, midagi ei juhtu, kui me eriarvamusele jääme. Nagunii on see kõik teemast juba päris kaugel.

[aht0]

Mina räägin juhtumist, kus liikleja(d) on segaduses, kellel on eesõigus või mis toimub.

Mulle meeldib selles osas soomlaste liikluskultuur. Kõik lähtuvad parema käe reeglist.

[vtl]

See on nüüd küll mõnes osas väga libe tee... nii mõnigi vanapapi leiab siis raudpoltkindlalt, et sõites oma taatlemata spidomeetri järgi 90ga, on tema hindamatu abi mööda pressida ja liiklust "rahustama" asuda. Kulgedes sealjuues ise 84 km/h.

Kunagi Usenet News-i aegadel oli selline vestlusgrupp, nagu ee.auto. Ja seal tuli aeg-ajalt ikka jutuks selline müütiline tegelane, nagu "Vanamees Mossega" ehk VM. Tüüp oli identifitseeritav kummaliste manöövrite ning karvamütsi järgi, mida VM kunagi autos istudes peast ära ei võtnud.

Kõige meeldejäävaim näide oli see, kui VM venib 70-ga keset maanteed telgjoone lähedal. Vastu tilgub üksikuid autosid, mistõttu VM-ist ohutu möödasõit on komplitseeritud. Iga kord, kui tema taga veniv juht üritab möödasõitu alustada, hakkab VM kiirust lisama, surudes mosse oma võimete piirile ning tagaolija peab mõistlikumaks manöövrist loobuda. Ühel hetkel saabub pikk sirge, tee on tühi ning õnnestub VM-ist mööda sõita ja jätkata teekonda lubatud 90-ga (võib-olla ka mõneks ajaks +5...10km/h, et mitte VM-ile jalgu jääda).
Nüüd algab pisut hullumeelne ralli, kus VM asub jälitama möödasõitnud juhti ning üritab iga hinna eest omakorda temast mööda pressida. Mõistlik juht lasebki VM-i mööda, sest noh, mine sa tea, kuhu tal kiire hakkas. Äkki vaja VM-il järsku haiglasse sõita või läks kõht lahti...
Kui VM-il õnnestub omakorda ette sõita, laseb ta oma kiiruse uuesti rahulikult 70 peale ning jätkab keset teed kulgedes rahulolevalt oma teekonda.

Mehed on spekuleerinud, et mis võib olla selle käitumise tagamaa. Kas klassiviha? On kuuldud ka arvamust, et sünteetiline karvamüts põhjustab vastu auto lage hõõrudes staatilise elektri laenguid, mis lahenduvad läbi VM-i aju, pannes viimase kummaliselt käituma.

Karvamüts on muide hea indikaator. Tavaliselt võtab inimene sooja siseruumi (koju, tööle...) jõudes mütsi peast ära. Kui aga inimene eelistab vähegi pikema teekonna autos istuda mütsiga, siis ta ilmselgelt tunneb ennast antud keskkonnas ebakindlalt ehk ta pole nö. antud olukorras "kodus". Teisitisõnu, tegu on juhiga, kellest oleks liikluses targem võimalikult kaugele hoida.

VM-id on asendunud VO-ga (Vanamees Opeliga), VD-ga (Vanamees Daciaga) või VX-ga (pane siia suvaline pann), aga sisu jääb samaks.

[vanahalb]

Politsei mendistumine on suures osas sellest põhjustatud, et riigieelarvesse on trahvidest saadav tulu juba sisse arvutatud. Juba siis kui ma aegade hämarusse jäävatel aastatel (90-ndatel) natuke õigusteadust studeerisin , hoiatas õppejõud, et teoreetiliselt on see vale. Trahvidest saadav tulu peaks olema riigieelarve erakorraline tulu või juhtub muidu nii nagu nõukaaegsete sõjaväepatrullidega, kellele enne toimkonda minekut tootmisnormid ette antakse. Tänapäeval see nii juhtunud ongi ja mitteametlikult (ehk siis ma ei saa oma sõnu tõendada) ongi patrulle välja saadetud käsuga leida vahetuse lõpuks 5 rikkujat x-maanteelt, 7 ringteelt ja 4 igalt poolt mujalt.

Hoiatuse olen ma aegade jooksul ainult ühel korral saanud. Kunagi oli Tallinna Lennujaamas ülemise sissekäigu ees peatumise keeld mis ei kehtinud vist taksodele ja liinibussidele. Ma tulin vanatädi lennukile tooma, ei viitsinud seal alumiste parklate ja sissekäikude rägastikus laveerida ning ajasin samuti treppi. Ja nagu tellitult , politseineiu ukse peal vastas ning venitas oma silmad nii suureks kui veel vähegi kannatab. Ma tõukasin memmekese väravate vahelt sisse, virutasin kohvrid ka järele ja panin kummide vilinal minema, enne kui käe protokolliraamatu järgi sirutab. Süda jäi küll kripeldama, et ei tea kas ikka jõudis lennukile kuid teisalt - mitukümmend krooni nagu maast leitud.
Tollal olin ma ise ka veel noor ja ilus, aga nüüd jah - kui juba mingi silmaga seletatava rikkumise tõttu kinni on peetud, siis raudpolt trahv ka ära tuleb. Tallinnas ehk polegi kõige hullem (viimased 20 aastat pole kindlasti trahvitud) kuid kui Narvas elasin sain igal aastal vähemalt korra trahvi, No patrull sõidabki spetsiaalselt niisuguseid kohti mööda kus on võimalik raha teenida. Või on liiklusmärgid valesti paigutatud - ei jaksa hetkel analüüsida.

Ükskord kuulasin autoraadiost kohaliku prefekti kurtmist, et koosseise on nuditud ja ei jätku enam jõudu väljakutsetele sõita. Elektrijaama poolse ringtee peal tuli selle intervjuu ajal kaks politseipatrulli vastu, kes usinalt kiiruskaamerat kasutasid. Ringteel on 50 km piirang kuid igasuguse loogika kohaselt ja teiste linnade analooge kasutades peaks seal 70 olema. Minagi olen seal öösel kiiruse pärast trahvi saanud kuigi hinnanguliselt 15 km/t kiiremini sõitmine mingit liiklsuohtu ei tekitanud. Kuskil 15 ühikut kirjutati ikkagi välja. Umbes nädal hiljem sõitsin jälle seal, nüüd juba päeval. Pikk autorodu venis vastu ja ühe rekka taga oli politseiauto, kaameratoru ette suunatud . Ei märganud ka õigel ajal, viskasin pilgu oma spidomeetrile ja rsk, jälle 70. Lõin käega, tõmbasin tee äärde, keerasin süüte välja ja vaatasin peeglist, et kuidas politseiauto end ringi ukerdas ja siis vilkuritega minuni sõitis. Sama mees oli - nagu aknast sisse vaatas, käratas, et krt, alles me trahvisime sind ja kas hakkad jälle seletama, et Järvevana teel ja Pärnu Kuldse Kodu ees on 70 ja Narvas oled esimest korda elus? Sellised tuleks istuma panna! Siis tuli talle õnneks mingi kiirema asja väljakutse raadiosaatjasse ja lõi käega. Seda saab vist samuti teatud mööndustega hoiatuseks lugeda?

Teine rahatee on Narva - Narva-Jõesuu maantee kus on 70 kuid maastik lubab ka 90-ga sõita. Kohalikud enamasti sõidavadki. Ma sõitsin ka ükskord ja loomulikult peeti kinni. Tookord kirjutas politsei protokolli nime juba ära ja siis hakkas seletama, et teeks trahvi hoopis turvavööta sõidu pärast. No et karistus tuleks kergem ja pole ohtu juhiloast ilma jääda jms. Ei saanudki asja loogikale pihta, sest turvavöö oli tegelikult kinni. Siis mõtlesin, et need on vist samaliigilised karistused ja mis vahet seal on - raha riigikassasse läheb ühtemoodi ja samas summas. Vana käis veel peale ka nagu uni ja ütlesingi, et ah, kirjuta sinna mis tahad.
Pärast kodus vaatasin seaduseraamatust , et ment tõmbas tegelikult naha üle kõrvade: see oli esimene turvavööta sõit mis kirja läks, aga järgmisel korral tuleks juba kangem paragrahv. (kui eelmine enne kustuda ei jõua). Teine selgushetk oli mumeelest paar aastat hiljem kui ajakirjandus valgustas Narva kiiruskaameraskandaali. Kaamera oli taatlemata ja niisugusega ei tohtinudki kiirust mõõta ning need mõõtetulemused polnud tõendid. (keegi oli kohtumenetluses sellise tõsiasja välja kaevanud). Siis veel kutsuti üles kõike, kes on Narvas neil aastatel kiirusetrahvid saanud neid vaidlustama jms kuid mida ma seal vaidlustan kui protokollis turvavööst juttu on ja mingeid muid tõendeid ka pole .

Üleüldiselt: RSK, mendid (selles kontekstis) teadsid, et selle kaameraga mõõta ei tohi kuid plaanid vajavad täitmist ja protokollid vormistamist.

Nende kokkupuudete valguses ma politseid otseselt vaenlaseks ei pea, aga nagu siin varemalt mainitud - ühtegi nende sõna või lubadust küll usaldada ei tohi. Ma olen lasknud ennastki "lõhki lüüa" ja just seetõttu, et on kiire ja saaks asja kähku kaelast ära. Lausa surmanuhtlusega pole ka ähvardatud - väljapakutud trahvid on talutavuse piiresse jäänud. See on aga täiesti tavaline, et valetatakse trahvimäärade suuruse kohta või pressitakse kiirmenetlust, väites , et hiljem tehtav trahv on suurem. Pärast serveeritakse süüteo eest määratavat keskmist trahvi nagu enda suurimat armulikkust.

Seepärast kõigepealt:
Aega on ja aega on lausa lõputult.
Võib istuda rahulikult auto tagaistmele ja dokumentidesse süveneda. Tänapäeval on pea igaühel nutitelefon - kõigepealt tuleks netist Liiklusseadus või mõni muu asjassepuutuv tõmmata ja uurida milline on trahvimäär mingi süüteo eest.
Siis on hirmpikk Karistusseadustik, aga sealt läheb käiku eelkõige kohe alguses olev nimekiri karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Praktikas on neist kasutatav vaid "puhtsüdamlik kahetsus või ülestunnistus" kergendava asjaoluna. Kergendavate asjaolude nimekiri pole lõplik, küll aga on lõplik raskendavate asjaolude nimekiri. Vastuvaidlemine, teistmoodi mäletamine, kiirmenetlusega mittenõustumine jne jne EI OLE raskendavad asjaolud kuigi politsei niimoodi armastab väita.
Väärteomenetluse seadustik on samuti väärt lugemisvara: politsei armastab sealgi mõnes kohas nurgad sirgeks lasta. Ma ütleks oma praktika põhjal, et tihtipeale tahetakse dikteerida seda teksti, mille rikkuja omapoolseks seletuseks kirjutab. Selline etteütlus on vale - rikkuja kirjutab omakäeliselt oma nägemuse juhtunust. Dikteerida tahetakse oma seljataguse kindlustamiseks, sest muidu võib sellest seletusest kohtumajas hoopis midagi muud välja lugeda.
Seal võib igasugust muud sürri ka toimuda ja enamasti vaieldaksegi kohtus menetlusnormide rikkumise üle. See, mis tegelikult toimus on muu teema ja kes seda niitäpselt fikseeris või mäletab.

Minumeelest tulevad järgmised matakad politseile (kui keegi jälle kohtusse viitsib minna ) üldmenetluse otsuse kättetoimetamise kohta või üldse karistuste suurustega seonduvalt. Politseiautos tehtava kiirmenetlusega nõustutakse ka sellepärast, et sama asja kohta tehtav üldmenetluse (politseimaja kabinetis) otsus oleks kättesaadav ainult sealsamas politseimajas. Seda ei saadeta rikkujale koju. Ja siis ongi nii, et kui oli midagi võõras linnas, siis ei hakka ja ainult sellepärast kuu aja pärast tagasi tulema, et omale määratud karistuse suuruse kohta lugeda. Valitakse kiirmenetlus. Samal ajal mingi 10 EUR maamaksu teate saab MTA kasvõi Austraaliasse kätte toimetatud kui vaja.
Teoreetiliselt tekib sel juhul "kaitse defitsiit", sest segaduses rikkujale loetakse kiirkorras hunnik paragrahve, võetakse allkiri ja visatakse autost välja.

Oleks siis, et niimoodi määratud karistused on midagi samast suurusjärgust nagu nõukaajal, et "rubla või kolm rubla trahvi" kui viinapudel oli samal ajal 4.12 letihinnaga. 200 trahviühikut (varem tuntud kui päevapalk) tähendab, et mingi püstijalu tehtud otsusega saab inimeselt võtta peaaegu terve aasta teenistuse. Euroopa kohtunikud on minu mäletamist mööda vähemalt korra otsustanud, et sellise suurusega karistus on oma olemuselt kriminaalkaristus kuigi siseriiklikult võib-olla väärteoks või haldusõigusrikkumiseks nimetatud. Kriminaalasjas kehtivad aga hoopis teistsugused menetlusnormid ja niimoodi politseiauto istmel neid asju küll ei aeta.
Siis tulebki karistused viinapudeli hinnaga kooskõlla viia nagu see tsiviliseeritud riikides on ja vana hea põhimõte meelde tuletada, et "oluline pole karistuse suurus vaid selle saabumise vältimatus"

(ma mingi praktiseeriv jurist ei ole ja pole kõikide arengutega kursis. Seda aga garanteerin küll, et järgmisel korral hakkan politseiautos end kõigepealt seadusloome viimaste arengutega kurssi viima ja ei hakka üldse kuulamagi mida esiistmel n.ö. "väidetakse". Jäägu ma kasvõi lennukist sellepärast maha - tänapäeval maksab uus pilet vähem kui keskmine liiklustrahv Eestis)

[ambur123]

Politsei mendistumine on suures osas sellest põhjustatud, et riigieelarvesse on trahvidest saadav tulu juba sisse arvutatud. Juba siis kui ma aegade hämarusse jäävatel aastatel (90-ndatel) natuke õigusteadust studeerisin , hoiatas õppejõud, et teoreetiliselt on see vale. Trahvidest saadav tulu peaks olema riigieelarve erakorraline tulu või juhtub muidu nii nagu nõukaaegsete sõjaväepatrullidega, kellele enne toimkonda minekut tootmisnormid ette antakse. Tänapäeval see nii juhtunud ongi ja mitteametlikult (ehk siis ma ei saa oma sõnu tõendada) ongi patrulle välja saadetud käsuga leida vahetuse lõpuks 5 rikkujat x-maanteelt, 7 ringteelt ja 4 igalt poolt mujalt.

Akf Vanahalb jõudis nimetada seda, mille üle olen isegi mitu korda imestanud: ühelt poolt peetakse jutte trahviplaanist või "hinnakirjast" rahvafolklooriks ning politsei nimetamist "trahvimasinaks" ülekohtuseks, siis vähesed teavad, et iga-aastasesse riigieelarve seadusesse on sisse kirjutatud plaanitud trahviraha kogumise summa - ehk selge "trahviplaan". Et põhiline trahvide välja kirjutaja on politsei, siis on ka selge, et kandev roll plaani täitmisel on paratamatult ka politsei õlgadel. Meenutades minu vahejuhtumit, siis lõpupoole oli näha, et politseinikel oli juba endil üsna ebamugav olla ning tagantjärgi sellele mõeldes hakkab tekkima tunne, et ka nemad olid situatsiooni ohvrid: käsk oli kätte antud, plaani oli vaja täita ja selleks kõlbaski kasvõi tühja tänava ületaja tembeldamine "liiklusohtliku olukorra" tekitajaks ja "korduvaks" liiklusrikkujaks, kuigi nad ise said vist ka aru, et tegelevad lollusega. Kahju, et toona olid kiired ajad, sest huvi pärast oleks võinud selle asja kohtusse viia. Edasikaebamine ju tasuta ning kui muud mitte, siis oleks vähemalt kohtus tasuta nalja saanud, kuidas neid süüdistusi sisulisemalt põhistatud oleks.

[nimetu]

Akf Vanahalb jõudis nimetada seda, mille üle olen isegi mitu korda imestanud: ühelt poolt peetakse jutte trahviplaanist või "hinnakirjast" rahvafolklooriks ning politsei nimetamist "trahvimasinaks" ülekohtuseks

Kusjuures ei olegi nii ülekohtune ja päris folkloor ka ei ole. Mingi tõepõhi on sellel jutul all. Tuttavad politseinikud on maininud, et teatud ootused nende suhtes ikka on, kuigi võib-olla mitte nii otsekoheselt väljendatud.

[taara]

Oleks siis, et niimoodi määratud karistused on midagi samast suurusjärgust nagu nõukaajal, et "rubla või kolm rubla trahvi" kui viinapudel oli samal ajal 4.12 letihinnaga. 200 trahviühikut (varem tuntud kui päevapalk) tähendab, et mingi püstijalu tehtud otsusega saab inimeselt võtta peaaegu terve aasta teenistuse.

200 trahviühikut on 800€. Maksimaalne trahvi suurus on 300 trahviühikut e. 1200€.

[vanahalb]

Oleks siis, et niimoodi määratud karistused on midagi samast suurusjärgust nagu nõukaajal, et "rubla või kolm rubla trahvi" kui viinapudel oli samal ajal 4.12 letihinnaga. 200 trahviühikut (varem tuntud kui päevapalk) tähendab, et mingi püstijalu tehtud otsusega saab inimeselt võtta peaaegu terve aasta teenistuse.

200 trahviühikut on 800€. Maksimaalne trahvi suurus on 300 trahviühikut e. 1200€.

Praegult jah. Varemalt oli "trahviühiku" nimetus "päevapalga määr" ja see number oli seaduses kindlaks määratud ja selline et, ... enamasti taolisi inimesi ei leidunud, kes päevas nii vähe oleks teeninud. Kuigi teoorias oli see keskmine päevapalk.
Küll aga on aeg-ajalt esile kerkinud mõtteid, et trahviühik või päevapalga määr peakski reaalselt päevapalga võrduma ja see on siis igal inimesel erinev. Ehk teeme nii nagu Soomes ja siis läheb asi huvitavaks. Ma ei imestaks üldse kui trahvisüsteem ümber tehtaks, sest tulumaksureform Soomest osaliselt juba kopeeriti.
Tõenäoliselt kolistatakse siis kohe sama ämbrit kui aktsiisiga ja pannaksegi nii 100 päevapalka 21 km/t kiiruseületamise eest.

Kuigi ka praegult - kuni 200 trahviühikut võib saada siis kui on veokaga kaks tundi kauem sõidetud kui seaduseraamat ette näeb. Eesti keskmine kuupalk niisuguse rikkumise eest? Kusjuures paljud veokajuhid ei teenigi kuus sellist summat. Ei ma ei oska seaduseloojatele muud soovitada kui kukkugu maa peale.

[Kapten Trumm]

Ükskord kuulasin autoraadiost kohaliku prefekti kurtmist, et koosseise on nuditud ja ei jätku enam jõudu väljakutsetele sõita. Elektrijaama poolse ringtee peal tuli selle intervjuu ajal kaks politseipatrulli vastu, kes usinalt kiiruskaamerat kasutasid. Ringteel on 50 km piirang kuid igasuguse loogika kohaselt ja teiste linnade analooge kasutades peaks seal 70 olema. Minagi olen seal öösel kiiruse pärast trahvi saanud kuigi hinnanguliselt 15 km/t kiiremini sõitmine mingit liiklsuohtu ei tekitanud. Kuskil 15 ühikut kirjutati ikkagi välja. Umbes nädal hiljem sõitsin jälle seal, nüüd juba päeval. Pikk autorodu venis vastu ja ühe rekka taga oli politseiauto, kaameratoru ette suunatud . Ei märganud ka õigel ajal, viskasin pilgu oma spidomeetrile ja rsk, jälle 70. Lõin käega, tõmbasin tee äärde, keerasin süüte välja ja vaatasin peeglist, et kuidas politseiauto end ringi ukerdas ja siis vilkuritega minuni sõitis. Sama mees oli - nagu aknast sisse vaatas, käratas, et krt, alles me trahvisime sind ja kas hakkad jälle seletama, et Järvevana teel ja Pärnu Kuldse Kodu ees on 70 ja Narvas oled esimest korda elus? Sellised tuleks istuma panna! Siis tuli talle õnneks mingi kiirema asja väljakutse raadiosaatjasse ja lõi käega. Seda saab vist samuti teatud mööndustega hoiatuseks lugeda?

Niipalju kui enda tutvusringkonnast kuulnud olen, siis trahviplaan toimib meil endiselt (hoolimata politseiülemate kinnitustest kaamera ees).
Lihtsalt see, kes eriti trahve ei kirjuta, preemiaid ei saa. Lisaks keerab sellele vunki juurde PPA poolne ülekindlustamine peale liikluspolitsei altkäemaksujama - lihtsalt sattudes moraalse dilemma ette, teeb ametnik pigem trahvi ära - et mitte näidata end potentsiaalsete sidrunivõtjate ringi kuuluvana - sest miks sa trahvi ei teinud - küllap said ikka meelehead.

[oliver]

Siis tulebki karistused viinapudeli hinnaga kooskõlla viia nagu see tsiviliseeritud riikides on ja vana hea põhimõte meelde tuletada, et "oluline pole karistuse suurus vaid selle saabumise vältimatus".

Õnneks pannakse viinapudelile kah kogu aeg juurde, varsti on tasakaal paigas

[Kriku]

Akf Vanahalb jõudis nimetada seda, mille üle olen isegi mitu korda imestanud: ühelt poolt peetakse jutte trahviplaanist või "hinnakirjast" rahvafolklooriks ning politsei nimetamist "trahvimasinaks" ülekohtuseks, siis vähesed teavad, et iga-aastasesse riigieelarve seadusesse on sisse kirjutatud plaanitud trahviraha kogumise summa - ehk selge "trahviplaan".

Mind isiklikult see ei häiri. Riigieelarvesse kirjutatakse prognoosipõhiselt palju asju sisse. Need prognoosid võivad täituda, võivad ka mitte. Alkoholiaktsiisi prognoos näiteks ei täitunud.