Snaiper vahendid: vintpüssid, optikad, padrunid, kaugusemõ..

[mart2]

UA saab USA-lt 40 milj USD eest Barretti .50 püsse ... Miks UA MRADe ei ostnud, kui rääkida pikamaa täpsuslaskmisest? ...

IMHO
Kui US annab mingit relvaabi, siis on see seotud nende poolsete tingimustega - kas relvastuse tüübid, kogused, tootja või veel mingi neile oluline näitaja. Päris nii ei ole, et saab nõuda midagi konkreetset. Soove arvestatakse "võimaluste piires".

[ruger]

UA saab USA-lt 40 milj USD eest Barretti .50 püsse.
http://www.thefirearmblog.com/blog/2018 ... e-ukraine/

Samast artiklist veel kommentaar-selle raha eest peaks saama ca 1000-1500 relva, mida on juba üpris palju. Õpetatud mehed ka peale, siis on naaberriigil üsna kibedad ajad tulemas.

The deal is valued at $41.5 Million USD. Even if every M107A1 package was $20,000, this would add up to at least a thousand or more rifles.

[kaur3]

UA saab USA-lt 40 milj USD eest Barretti .50 püsse ... Miks UA MRADe ei ostnud, kui rääkida pikamaa täpsuslaskmisest? ...

IMHO
Kui US annab mingit relvaabi, siis on see seotud nende poolsete tingimustega - kas relvastuse tüübid, kogused, tootja või veel mingi neile oluline näitaja. Päris nii ei ole, et saab nõuda midagi konkreetset. Soove arvestatakse "võimaluste piires".

Loomulikult ei ole sellises olukorras viisakas midagi nõuda. Kui olen õigesti aru saanud, siis USA ise tahab lähiaastatel .50 snaipripüsside pealt minna .338 peale. Miks siis sõjas olevale riigile nö eilset päeva kinkida? Kindlasti on otsuse taga kellegi ratsionaalsed otsused.

[mart2]

... Kui olen õigesti aru saanud, siis USA ise tahab lähiaastatel .50 snaipripüsside pealt minna .338 peale. Miks siis sõjas olevale riigile nö eilset päeva kinkida? Kindlasti on otsuse taga kellegi ratsionaalsed otsused.

Kui US läheb ise üle uuele kaliibrile, siis on praegusel diilil veelgi rohkem jumet, sest ladudest saab kaasa anda seal olevat laskemoona, uuemat peaks Ukraina ise kallimalt ostma.
Pigem on tegemist sellega, nagu ka artiklis mainiti, et antud kaliibriga tõstetakse "materjali vastast" võimekust - 1000+ püssi kergemate soomukite vastu on kõva argument.
Pole vaja iga BMP taolise toote vastu kohe TT raketti lasta.

[Leo]

Ukrainlastel ilmselt on peamiseks probleemiks vatnikute kergelt soomustatud sõidukid ja igasugu sodist ehitatud laskepesad, mille kollitakseks poolautomaatne pooletolline sobib väga hästi, eriti kui suvatsetakse ka kvaliteetset AP ja API moona müüa. 40 miljoni USD eest saab kindlasti suure koguse relvasüsteeme, just nimelt komplekte, sest Barret ise maksab suurusjärgus 5-6000 USD, kuid korralik optiline sihik maksab ka mõned tuhanded, termosihik täpsuslaskmiseks suurusjärgus 15000 USD, laserkaugusmõõdik jne. Ärgem unustagem sedagi, et kvaliteetmoon ise maksab palju, kuid lõppude lõpuks on odavam ja efektiivsem kui kranaadiheitjaga sama tööd teha. Vatnikute elu Donbassis läheb kindlasti ohtlikumaks, sest kuulivestist lendab raske kuul ka puhtalt läbi, kuigi ma arvan, et need relvad on ikkagi esmajärjekorras tehnika ja laskepositsioonide hävitamiseks.

[asiootus]

Ukraina steppides on laskedistantsid teadagi ülipikad ja kui sa tahad seal igasugu idanaabri uuema aja imesid, soomusvestides klass IV kuuliplaate jne. 1000 + meetri pealt kindla peale läbistada, ongi vist ainuke lahendus .50 BMG?
.338 LM kaliibris relvi on ukrainlased võimelise ise kohapeal tootma: Zbroyar Z-008, VPR-338, TS338.
Siit tekib kohe küsimus, et miks meil sellised asju seni veel laialdasemalt kaitseväe relvastuses ei ole?
Ukrainas saadud praktiline kogemus näitab, et oleks siiski hädasti vaja?

[Kriku]

Ah, on seal ka snaipri jaoks küllalt ehitisi-varemeid ja põlluäärset võsariba. See steppide asi käib rohkem soomusvägede kohta.

https://goo.gl/maps/NpynjBjtpCC2

[kaur3]

Ukraina steppides on laskedistantsid teadagi ülipikad ja kui sa tahad seal igasugu idanaabri uuema aja imesid, soomusvestides klass IV kuuliplaate jne. 1000 + meetri pealt kindla peale läbistada, ongi vist ainuke lahendus .50 BMG?
.338 LM kaliibris relvi on ukrainlased võimelise ise kohapeal tootma: Zbroyar Z-008, VPR-338, TS338.
Siit tekib kohe küsimus, et miks meil sellised asju seni veel laialdasemalt kaitseväe relvastuses ei ole?
Ukrainas saadud praktiline kogemus näitab, et oleks siiski hädasti vaja?

Soome "Tarkka-ampujan käsikirja" kohaselt on 12,7 RSTKIV 2000 (Barret M82A1 cal .50)efektiivne laskekaugus 600 meetrit. Efektiivsus tähendab seda, et suudetakse tabada 1m suurust sihtmärki. TKIV 2000 (ehk TRG-42 cal .338) efektiivseksmlaskekauguseks loetakse 1000 m ja sihtmärgi suuruseks 30 cm.

Lk 94 "6.2 Tarkkuuskivääreiden tehokkaat käyttöetäisyydet"

Tarkkuuskiväärin tehokas käyttöetäisyys määräytyy siten, että aseella osuu 30 cm:n kokoiseen maaliin optimiolosuhteissa ja luoti omaa tarvittavan energian maalin tuhoamiseen. Raskaalle tarkkuuskiväärille 12.7 RSTKIV 2000 tehokas käyttöetäisyys määräytyy siten, että aseella saadaan optimiolosuhteissa osuma halkaisijaltaan 100 cm:n kokoiseen maaliin. 12.7 RSTKIV 2000 ampumatarvikkeessa riittää tehoa ampua määritettyä aseen tehokasta ampumaetäisyyttä pidemmälle, mutta aseen muista ominaisuuksista johtuen osumatarkkuus heikkenee olennaisesti.

Tarkkuuskiväärien tehokkaat käyttöetäisyydet ovat:

- TKIV85 600m
- Dragunov 500m
- TKIV 2000 1000m
- 12.7 RSTKIV 2000 600m

https://www.docdroid.net/gUMAB6a/tark-a ... pdf#page=2

Visake pilk peale ka slaidile nr 9 (ripub ka siinse teema lk. 7 peal). Siit ka varem püstitatud küsimus Ukraina teemal Barret .338 vs .50 kohta.

https://ndiastorage.blob.core.usgovclou ... eynote.pdf

Loodetavasti ei ole Leol midagi selle vastu, kui panen tema lk. 7 slaidi tõlke/kommentaari veel kord üles.

Täpsusrelvade puhul on siis üks oluline omadus kaliibrite vahetatavus, sama relval 2-3 kaliibrit, millega võimalik lasta kuni 1500 m kaugusele. Pooletolline kaotab varsti mõtte, sest kui 300 NM või 338 LM võimaldab alla 10 kg kaaluva relvaga lasta kaugele ja vajadusel läbi kaitsevarustuse, ei ole ju mõtet elevandipüssi kaasa tassida. Teine oluline teema on tuletoetusrelvade muutmine 7,62 kuulilt 6,5 mm peale, mis lendab kaugemale kui 7,62 kuid tagasilöök on leebem.

[asiootus]

Soome "Tarkka-ampujan käsikirja" kohaselt on 12,7 RSTKIV 2000 (Barret M82A1 cal .50)efektiivne laskekaugus 600 meetrit. Efektiivsus tähendab seda, et suudetakse tabada 1m suurust sihtmärki.

Soomlaste tulemused on kuidagi kehvapoolsed, pole öeldud, millise moonaga antud tulemus neil saavutatud on?
Alloleval joonisel on M107 hajuvuseks Mk211 moonaga antud 2.5 MOA-d, mis annab 1000 meetri peal hajuvuseks 25 tolli, antud täpsuse juures peaks olema võimalik veel inimfiguuri tabada küll?

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... ersion.png

[nimetu]

Üks asi on relva täpsus, kuid inimfaktor käib ka vist asja juurde. Ma eeldan, et need on realistlikult testitud näitajad. Erakordseid laske võib ikka juhtuda, kuid nad jäävad siiski erandiks.

[Leo]

Soomlaste laskekauguse normatiivid on väga karmid, näiteks TKIV 2000 hajuvus ei tohi olla üle 1 MOA ja esimese lasu tabamuse % peab olema 90 ja kuul suuteline läbistama kiivrit või kergemat kaitsevesti, sellepärast on maksimaalne laskekaugus 1000 m. Relv laseb mõnisada meetrit kaugemale, kuid iga lisanduva meetriga läheb hajuvus suuremaks. Siia on arvestatud ka sellega, et laskur teeb vigasid, mille tõttu relva hajuvus suureneb 2-3x. Ehk siis 1 MOA hajuvus + laskuri viga päästmisel või ilmastiku mõju arvestamisel tähendab, et ettenähtud kauguselt on võimalik tabada. Jänkidel on tabavuse nõuded väiksemad, sellepärast nad näitavad ka sama kaliibriga relvadel suuremat maksimaalset laskekaugust.

Barrett on soomlaste ametlikus relvastuses, kuid neid on nii vähe, et oma silmaga ei olegi näinud. Kuuldavasti on eriüksuste ja lahingpioneeride relv, esimesed siis lasevad kergelt soomustatud või muidu vastasele kriitilisi objekte ja teised purustavad lõhkemata jäänud miine või pomme. Inimeste laskmiseks on Tkiv 2000. Barretti puhul on alati kriitiline, kas kasutatakse tavalist bulk-laskemoona, ehk kuulipilduja massitoodangut või täpsuslaskmiseks mõeldud match-kvaliteetmoona, sest laskemoona kvaliteet mõjutab hajuvust. Teiseks, Barretti ehitus, ehk palju liikuvaid osi, ei soosi lasketäpsust vaid töökindlust, seega võib 2,5 MOA hajuvus olla õige, kuid siin on jälle see jänkide lõdvemad nõuded. 25 tolli on 63,5 cm ehk laiem kui täisfiguur ja sellise hajuvusega lastes me eeldame, et kuul tabab kuhugi selle ala sisse, kuhu täpsemalt, ei ole võimalik ette näha. Seega on soomlaste 600 m ja 1 m sihtmärk igati loomulik, sinna on sisse arvestatud ka laskuri viga.

Vahetatava kaliibriga snaipripüssid on juba olemas ja neid võetakse järjest enam kasutusse. 7,62 kuuli asendamist 6,5 mm ei ole veel toimunud, võimalik, et ei tulegi.

[ruger]

USMC snaiprirelvade valikust ja arengutest artikkel. 7.62 hakkab harjutamiseks ja tagavararelvaks jääma. Edasi minnakse .300 WinMag kaliibriga ja mudeliks Mk13

The Mk13 Mod 7 Sniper Rifle is a bolt-action rifle that offers an increased range of fire and accuracy when compared to current and legacy systems. It includes a long-action receiver, stainless steel barrel, and an extended rail interface system for a mounted scope and night vision optic.

The Mk13 is scheduled for fielding in late 2018 and throughout 2019. Units receiving the Mk13 include infantry and reconnaissance battalions and scout sniper schoolhouses. This weapon is already the primary sniper rifle used by Marine Corps Forces Special Operations Command, or MARSOC.

“When the Mk13 Mod 7 is fielded, it will be the primary sniper rifle in the Marine Corps,” said Lt. Col. Paul Gillikin, Infantry Weapons team lead at Marine Corps Systems Command. “The M40A6 will remain in the schoolhouses and operating forces as an alternate sniper rifle primarily used for training. The M110 and M107 will also remain as additional weapons within the scout sniper equipment set.”

https://americanmilitarynews.com/ai/mar ... mpaign=alt

[ants431]

Küsimus targematele. Kas kaugjuhitav
snaipri püss on juba leiutatud ja mõne
riigi relvastuses? Mõtlen komplekti
automatselt laadivast püssist mida
suunavad märki pisikesed servomootorid.
Sihitakse kaamera abil.
Väliselt maskeeritud mingiks
kohalikuks looduslikuks asjaks millel
inimese kuju ei ole. . ,

[Leo]

USMC täpsusrelvadel oli 2 sisulist probleemi, esiteks 308 Win liiga lühike laskekaugus üle avamaastiku ja teiseks raske tinasüdamikuga täpsuskuuli kehvake isikukaitsevahendite läbivus. Ehk mariinid pidid efektiivse lasu sooritamiseks minema kaugustele, mille pealt ka vastased suutsid vastu lasta ning isegi center mass tabamuse korral oli efektiivsus küsitav. Huvitav, et mindi 300 Win Mag peale, kuigi jänki eriüksustel on palju häid kogemusi 338 LMiga. Maksimaalne laskekaugus suurenes 300 m võrra, kuid läbivus mitte eriti, v.a. volframsüdamikuga läbistajaga kuuli kasutades. 338 LM 300 graanise raske kuuliga oleks olnud minu valik, sellele on olemas ka AP-kuuli.

[slider]

Küsimus targematele. Kas kaugjuhitav
snaipri püss on juba leiutatud

Kas metsa v maja katusele? Viimasega pole probleemi, isiklikult majandaks juba sis pooletollise Browninguga.
Pikemale laskmine on pigem kunst kui teadus. On tehtud "tarku optikaid" kuid nagu näha, pole sellised mil ega ka tsiv. maailmas eriti popiks osutunud.
Enamasti käib laskmine vihmast libeda mädanenud kännu pealt, sinna nüüd kalibreerida ja istutada midagi; nääh