Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[Dr.Sci]

Olen mõelnud, et vaja oleks arendada drooni hävitamise drooni. Näiteks on reaktiivmootoriga hobilennukid. Need liiguvad kuni 600km tunnis. Eks seal arendust ja progemist ole aga ilsmelt oleks turgu kah.
https://youtu.be/ae3ju4rEGgQ?t=123

Probleem on selles et kuidas tuvastada vaenulikku (vüi üldse drooni). Kui võtame kiiruseks 144 km/h (ilus number, 40 m/s) siis 1 km kauguselt avastades on reageerimisaeg 25 sek, 2 km kauguselt 50 jne... Ning alates avastamisest tuleks vastu võtta otsus et mis see on, kas on vaenulik ja kuidas reageerida - see kõik võtab aega, eriti kui otsustajad on inimesed - ning on üldse suutelisust avastada madalalt tulevat drooni mitmete kilomeetrite kauguselt?

[Chupacabra]

Mingid radarid on võimelised tuvastama drooni suurust asja mitme kilomeetri kauguselt. Pole kindel kas need sellisesse lennukisse mahuvad. Teine asi on, et mitmed tegevused tuleb automatiseerida, tuvastamine ja sihikule võtmine. Isegi päästikule vajutamise saab automatiseerida, kui on kindlalt teada, et droonihävitaja tegevusraadiuses enda masinaid pole. Kui mul oleks vastused kõikidele küsimustele, siis ma juba toodaks neid seadmeid. Lihtsalt spitballisin idee, sest ega midagi paremat kah ju pole hetkel välja mõeldud.

[Viiskümmend]

Droonid tegutsevad enam-vähem sellel "korrusel" kus on looduslike häirete hulk (linnud, linnuparved) niigi liiga suur, et iga kahtlust kontrollida, üldiselt üritatakse neid avastada ikkagi mingisuguse RF emissiooni järgi (a.la lendav "majakas") ja näiteks mida rohkem me neid elektrituulikuid juurde ehitame seda lihtsamaks me ka nende tegutsemise ise teeme ehk selline üleüldine eetrihägustamine on kokkuvõttes ikkagi absoluutselt strateegiline asi.

[Walter2]

Olen mõelnud, et vaja oleks arendada drooni hävitamise drooni. Näiteks on reaktiivmootoriga hobilennukid. Need liiguvad kuni 600km tunnis. Eks seal arendust ja progemist ole aga ilsmelt oleks turgu kah.
https://youtu.be/ae3ju4rEGgQ?t=123

Veneaegsest mudellennunduse käsiraamatust on meelde jäänud et aastat 50 tagasi oli reaktiivmudeli mootori võimalik tööaeg alla minuti (kas tingis selle kütusekogus või mootori ressurss ei mäleta). Kui pikk on üldse tänapäevase reaktiivmudellennuki lennuaeg - minutit paarkümmend?

[nimetu]

PPA võtab ka lõpuks droonid kasutusse. Flir kaameraga, mis tähendab, et inimeste leidmiseks päris hea variant. Pealekauba veel kodumaal valmistatud kraam. Igati väärt investeering.
https://www.err.ee/653704/ppa-sai-idapi ... est-droone

[Chupacabra]

Veneaegsest mudellennunduse käsiraamatust on meelde jäänud et aastat 50 tagasi oli reaktiivmudeli mootori võimalik tööaeg alla minuti (kas tingis selle kütusekogus või mootori ressurss ei mäleta). Kui pikk on üldse tänapäevase reaktiivmudellennuki lennuaeg - minutit paarkümmend?

Eks platvorme saab optimeerida vastavalt vajadusele. Ma arvan, et nii suurt maksimaalset kiirust pole isegi vaja, sest enamus droone on suhteliselt aeglased. Minu idee oli lihtsal kasutada droonide püüdmiseks teisi droone. Kuidas see täpselt lahendatakse ongi uurimis ja arendustöö tulemus. Nagu juba kord ütlesin, et kui mul oleks kõik vastused, siis ma juba ehitaks neid.

Kui me ise mõelda ja tegutseda ei viitsi, eks siis mõne aja pärast tulevad välismaa onud, kes meile sellise kalli raha eest müüvad.

[Leo]

PPA uued 9 drooni maksavad siis kokku pool miljonit ehk 55000 € komplektist ning pidid lendama iga ilmaga. Nii kalleid masinaid ilmselt lendavate pommidena kasutama ei hakata. Droonide tõrjumise üle murravad paljud pead, peamiselt pakutakse lahenduseks drooni juhtimissüsteemi sisse häkkida ja see segi ajada või laseriga ära kõrvetada, sest alla lasta on väga raske. Soomlased proovisid oma luuredroone, see on selline väike lennuk, katse korras alla lasta. Palju laskemoona lasti ära, tulemuseks mõned augud tiibades, mis lennukit eriti ei morjendanud. Nüüd tegelevad muude allalaskmise võimalustega, sest RA tingimustes ei ole võimalik lennuväebaasi lähedale jõudnud drooni tõrjumiseks 100 kilo kuule õhku külvata, mis siis mitme kilomeetri raadiuses inimeste ja nende majade ning autode pihta kukuvad.

[Chupacabra]

Haavlid?

[Viiskümmend]

...haavlid on kindlasti üks võimalus aga taktikalisel tasandil on droonivastase võitluse võtmesõnaks ka Eesti Kaitseväe puhul ikkagi digitaliseerumine, inglise keeles siis EW.

[kaur3]

Bellingcat Süüria UAV analüüs.

https://www.bellingcat.com/news/mena/20 ... _airforce/

Arutelu käib autori Twitteris https://mobile.twitter.com/N_Waters89/s ... 0233559040 kus viidatakse ka Popular Mechanics artiklile Ukraina drooninduse evolutsioonist, kus R&D tsükkel tänu vastutegevusele ja klientide soovidele on tõenäoliselt päris nobe http://www.popularmechanics.com/flight/ ... ssion=true

UA artikkel lõppeb sellise sõjas testitud aparaadiga http://www.ukrspecsystems.com/pc-1/

Loodetavasti on meie Elix-XL saanud samuti РЭБ ristsete õppetundides kogetu võrra targemaks.

https://www.postimees.ee/4372807/video- ... ge=7480053

[kuido20]

Popular Mechanics artiklile Ukraina drooninduse evolutsioonist, kus R&D tsükkel tänu vastutegevusele ja klientide soovidele on tõenäoliselt päris nobe http://www.popularmechanics.com/flight/ ... ssion=true
UA artikkel lõppeb sellise sõjas testitud aparaadiga http://www.ukrspecsystems.com/pc-1/

Ukrainlased on valmis ehitanud mitmeid "lendavaid aparaate", neil endal olemas Antonovi lennukitehas aga drooninduse vallas on mahajäämus suur, ehk lugedes ukrainlaste aparaatide spetsifikatsioone, pööra tähelepanu mis on kirjutatud juhtimis-ja navigeerimissüsteemi(UAS) kohta, ehk kui targad nende droonid on. Noh eriti pole seal midagi, võrredes Eesti Threodiga, kes ise UAS arendab
http://www.threod.com/sub-systems

või ELI-XL mis suudab objekti jälgida
https://www.youtube.com/watch?v=Grira5GEsZM

REB (EW) vastu, mis telemeetria/GPS signaalid maha surub aitab lendamine kaardi järgi, ehk piisavalt hea(kallis) kaamera korraliku tarkvaraga, mis võrdleb lennu ajal nähtavat kaamerapilti sisselaetud lennukaardiga, kas ollakse õigel teel. Või lendad piisavalt kõrgel, piisavalt hea kaameraga, et jämmijate mõju ei ulatu.

Ukrainlaste Yatagan-2, lennuaparaat, mis suudab midagi peale enda raskuse kaasa võtta, juhtimine ja navigeerimine, ei sõnagi, hind 5000 EUR, selle hinna sees korralikku kaamerat kindlasti pole. Reklaamitakse kui ise objekti tuvastavat hävitajat, tegelikkuses lendav aparaat.
http://defence-blog.com/news/ukraine-co ... hicle.html

[kuido20]

...haavlid on kindlasti üks võimalus aga taktikalisel tasandil on droonivastase võitluse võtmesõnaks ka Eesti Kaitseväe puhul ikkagi digitaliseerumine, inglise keeles siis EW.

Lase kõvasti tossu või pihusta aerosooli mis spektri mõned ribad kõlbmatuks teed.
Vajadusel näiteks kasvõi terve Severomorski mereväebaas uttu.
https://www.fpri.org/article/2016/08/ru ... icial-fog/
Eesti puhul abiks ka kehv suusailm

[Leo]

Haavlitega laskmine ei ole eriti efekiivne. Jahimehed väidavad, et haavli läbimõõt millimeetrites on sama kui efektiivne laskekaugus kümnetes meetrites, näiteks 5 mm haavlitega saab lasta 50 m kaugusele. Seda on liiga vähe, kui droon on mõnesaja meetri kaugusel. Eriti kui droon kannab lõhkeainet, ei taha keegi seda nii lähedalt lasta.

[nimetu]

Loodetavasti on meie Elix-XL saanud samuti РЭБ ristsete õppetundides kogetu võrra targemaks.

Ma kipun arvama, et meie toodetavad UAVd on Ukraina omadest oluliselt kaugemale arendatud. Kogemusi on üsna kindlasti saadud Gruusialt, kes kasutabki sisuliselt eesti droone.
http://www.eurasianet.org/node/65287

[Viiskümmend]

Ukrainlasi peedistatakse venelaste poolt peamiselt kuuldavasti Orlan-10 nimelise süsteemiga, mis tegutseb kolme drooni formatsioonis: esimene on peibutus/luure, teine on EW droon ning kolmas on kommunikatsioonidroon. Ukrainlased aretavad omaltpoolt vastu miskit Sokil UAV süsteemi, mis lendab formatsioonis üksik luuredroon + 3 ründedrooni (kamikazet). Mis on see Eesti militaarotstarbeline UAV/droonisüsteem, kus ollakse selgelt kaugemal?