Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[kuido20]

Viiluta saia kuidas tahad, ikka on kokkuvõttes sama päts.
Ainuke nö lahendus meie kvantiteedi probleemile on rohkem inimesi ja rohkem raha. On kellelgi pakkuda variante nende suurendamiseks? Ei?

Noormeeste ja meeste tervis paremaks, slaid on konverentsilt "Õppija arengu toetamine"

https://www.facebook.com/s6durileht/vid ... 611297019/

[Veiko Palm]

Noormeeste ja meeste tervis paremaks, slaid on konverentsilt "Õppija arengu toetamine"

Ma ei tea, kas selle väitega nõustuda saab. Eelkõige on sellise (järsu) muutuse taga tegevväelaste parem töö sõduritega. Kui teaduslikumalt väljenduda, siis tegevväelaste töös on viimastel aastatel selgeid muutusi ja rõhk on olnud ajateenistusest väljalangemise vähendamisel, samas KRA ega ka ka KV meditsiin võrreldavaid suuri muutusi meditsiiniliste komisjonide töös samal ajal teinud pole.

[Kapten Trumm]

Erinevalt tagantjärgi tekkinud soovmõtlemisest näeb kirjapandust seda, mida tegelikult kavas teha oli. Laaneotsa poolt juhitud ja valminud arengukava 2008-2019 seadis paraku hoopis muud eesmärgid

Väide iseenesest jama. Laaneotsal puudus võim panna arengukavasse (kaitseministeeriumi koostatav dokument) sisse taolisi eesmärke.

Täpselt samamoodi puudus see Terrasel, keda Kunnas kritiseeris.

Einoh, kõik õige.
Siin algas lihtsalt tavapärane kiun, et MIKS Laaneots siis ei teinud 4,5% arengukava. Siin pool rahvast ju ei teagi, mis tasemel mingit dokumenti koostatakse/kinnitatakse ja Eestis on visioon omatahtsi tegutsevast KVJ-st siiski selge ulme.

[strateegiline sõdur]

Olen siin varem tähele pannud teatud modus operandit - teema peab juba kriitiline olema, kui mängu tuuakse kasutaja strateegiline sõdur. Ei midagi isiklikku.

Alustuseks tänan foorumi vastuvaidlematut liidrit – kapten Trummi – tunnustuse eest. Hämmastav, kui tähtsaks, lausa raskekahurväeks, te mind peate. Samas on ka kurb kuulda, et mul endal puudub oma tahe ning peate mind kellegi käpikuks.

Lisaks sellele oli ka Teie vastuses üks huvitav mõte või vist kogemata tehtud tähelepanek?

Laaneotsal puudus võim panna arengukavasse (kaitseministeeriumi koostatav dokument) sisse taolisi eesmärke.

Jäin selle lause üle pikemalt mõtlema ja vaatasin uuesti Laaneotsa tegevust Riigikogu liikmena (https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koos ... s-Laaneots) ning lisaks ka teiste sõjaväelise taustaga Riigikogu liikmete tegevust. Kui Trumm viitab, et kaitseväe juhataja polnud Laaneotsal võimu, siis kas nüüd Riigikogu liikmena on tal võim? Või on tal äkki mõjuvõim? Paar lauset edasi ka Trumm ise vastab sellele küsimusel ning tõdeb, et ka nüüd pole Laaneotsal praktilisi võimalusi midagi teha. Kummaline. Enne ei olnud ja nüüd ei ole, äkki tulevikus siis tekib võimalus oma olematut võimu Eesti riigikaitse hüvanguks rakendada.

Kui endistest sõjaväelastest Riigikogu liikmete tegevusele, sõnavõttudele, arupärimistele ja hääletamistulemustele teha natuke põhjalikum kontekstanalüüs saaks tulemuseks päris huvitava materjali. Mis sealt täpselt välja tuleb, ei tea ma isegi veel. Sisuanalüüs oleks põnev just sellest vaatepunktist, et kuidas rahva poolt palavalt armastatud karmi ja otsusekindla sõjaväelase kuvand ja tegelikkus omavahel kokku käivad. Missugune on endiste sõjaväelaste mõju riigikaitsele võrrelduna nt teiste, mittesõjaväelastest riigikaitsekomisjoni liikmetega. Kas ja kuidas mõjutab endiste sõjaväelaste osalemine Riigikogu töös riigikaitse arengut. Ning kolmandaks, missugune on olnud nende panus Riigikogu töösse. Ka varasematest Riigikogu koosseisudes on olnud mitmeid endisi sõjaväelasi. Kui mälu ei peta oli kõige esimene 90ndate alguses Jüri Toomepuu, kes sai üüratu mandaadi rahvalt. Lennates peale valimisloosungiga „Ülemus ei söö enne, kui sõdurid on söönud.“

Iseenesest Laaneots on selles suhtes veel kõige huvitavam analüüsi objekt. Tema kuvandi lahutamatu osa on endise kaitseväe juhataja taust, tema minevikus põimuvad nõukogude armee ja Eesti kaitsevägi, alati rõhutatakse tema sõjakogemust Etioopiast, jne. Viimase kümne aasta tegevuse osas on tal samuti kaks tähelepanuväärset ja avalikele allikatele toetuvalt väga hästi kättesaadavat perioodi – kaitseväe juhataja ning Riigikogu liikme töö.

Peaks ju ikkagi kontrollima, et mida minu alluvad Riigikogus teevad. Alluvad siis ses tähenduses, et mina kodanikuna olen ju ometigi kõrgema võimu liige.

[aj1972]

Mina ei ole märganud,et kuskil Laaneots või Kunnas soovitaks/nõuaks kaitsekulude tõstmist, kogu jutt mida loen kuulen on ikka selle sama saiapätsi (2%) natuke erinev viilutamine mis minumeelest ei vii kuhugi. Sellessuhtes on kaitsevägi palju ausamalt käitunud ja välja arvutanud mitu% mingi võimekus maksab, 3 % eest siis saaksime keskmaa ja tankid juurde.

[Kapten Trumm]

Jäin selle lause üle pikemalt mõtlema ja vaatasin uuesti Laaneotsa tegevust Riigikogu liikmena (https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koos ... s-Laaneots) ning lisaks ka teiste sõjaväelise taustaga Riigikogu liikmete tegevust. Kui Trumm viitab, et kaitseväe juhataja polnud Laaneotsal võimu, siis kas nüüd Riigikogu liikmena on tal võim? Või on tal äkki mõjuvõim? Paar lauset edasi ka Trumm ise vastab sellele küsimusel ning tõdeb, et ka nüüd pole Laaneotsal praktilisi võimalusi midagi teha. Kummaline. Enne ei olnud ja nüüd ei ole, äkki tulevikus siis tekib võimalus oma olematut võimu Eesti riigikaitse hüvanguks rakendada.

Kui endistest sõjaväelastest Riigikogu liikmete tegevusele, sõnavõttudele, arupärimistele ja hääletamistulemustele teha natuke põhjalikum kontekstanalüüs saaks tulemuseks päris huvitava materjali. Mis sealt täpselt välja tuleb, ei tea ma isegi veel. Sisuanalüüs oleks põnev just sellest vaatepunktist, et kuidas rahva poolt palavalt armastatud karmi ja otsusekindla sõjaväelase kuvand ja tegelikkus omavahel kokku käivad. Missugune on endiste sõjaväelaste mõju riigikaitsele võrrelduna nt teiste, mittesõjaväelastest riigikaitsekomisjoni liikmetega. Kas ja kuidas mõjutab endiste sõjaväelaste osalemine Riigikogu töös riigikaitse arengut. Ning kolmandaks, missugune on olnud nende panus Riigikogu töösse. Ka varasematest Riigikogu koosseisudes on olnud mitmeid endisi sõjaväelasi. Kui mälu ei peta oli kõige esimene 90ndate alguses Jüri Toomepuu, kes sai üüratu mandaadi rahvalt. Lennates peale valimisloosungiga „Ülemus ei söö enne, kui sõdurid on söönud.“

Iseenesest Laaneots on selles suhtes veel kõige huvitavam analüüsi objekt. Tema kuvandi lahutamatu osa on endise kaitseväe juhataja taust, tema minevikus põimuvad nõukogude armee ja Eesti kaitsevägi, alati rõhutatakse tema sõjakogemust Etioopiast, jne. Viimase kümne aasta tegevuse osas on tal samuti kaks tähelepanuväärset ja avalikele allikatele toetuvalt väga hästi kättesaadavat perioodi – kaitseväe juhataja ning Riigikogu liikme töö.

Peaks ju ikkagi kontrollima, et mida minu alluvad Riigikogus teevad. Alluvad siis ses tähenduses, et mina kodanikuna olen ju ometigi kõrgema võimu liige.

Tegelikult oli vist kehvalt sõnastatud - ma mõtlesin Laaneotsa aega KVJ kohal, siis puudus tal siiski võim teha mingeid suveräänseid arengukavasid 46 tuhande teemal.
Katse seda "kaotada pole midagi" põhimõttel oleks toonud kaasa kiire ametist vabastamise.
Seepärast pole minu silmis õiglane praegu jaurata, et "miks Laaneots KVJ kohal seda teoks ei teinud".
Samuti pole taoline soleerimine võimalik tänaselt, RK komisjoni liikme positsioonist. Kui tal oleks isikumandaat 150 tuhande häälega, võib-olla siis.
Mis muidugi ei tähenda, et ei peaks trummi taguma (vt järgmine lõik).

Nüüd kui leiab kinnitust see väidetav (saan aru, et sa sellele viitad siin), et sõnad ja teod ei lange kokku, on see muidugi kahetsusväärne. Peab lausa arvamust mehest revideerima. Olen isikut paar korda kuulanud loengus ning enam sirgjoonelisemat muljet pole võimalik jätta. Tänane seis (RK liige, korralik KVJ pension tagatud) on üks vabamaid positsioone Eestis ütlemaks välja ebameeldivaid asju. Sind ei kammitseks RK-s isegi vana hea "toitvat kätt ei hammustata", sest sinu rahaline toimetulek ei sõltuks RK liikme korralikust palgast.

[Kriku]

Ma väga vabandan, et kordan ennast, aga siin akf-id ei tahtnud vinguda Laaneotsa kallal, vaid osutada, et Kunnase artikkel on mõningal määral ebaõiglane Terrase suhtes:

Kindral Laaneots teadis väga hästi, kui suur on meie kriitiliselt minimaalne operatiivvajadus. Tema töö ja pärand nägi ette luua 42 000 inimesest koosnev sõjaaja kaitsevägi, millesse kuulub viis väekoondist: neli kaitseringkonda ja üks brigaad.

[...]

Kas kindral Laaneots suutis oma ametiajal säärase kaitseväe üles ehitada? Ei. Operatiivvajadustele vastava kaitseväe ülesehitamine ei olegi ühe kaitseväe juhataja ühe ametiaja küsimus, vaid pikaajaline ülesanne. Ka ei eeldanud seda toonane julgeolekuolukord.

Kuigi kindral Laaneots ei suutnud enda seatud latti ületada, on ta ära teeninud austuse. Latt oli õigel kõrgusel.

[...]

Kas säärases olukorras oleks olnud mõeldav vähendada sõjaaja kaitseväge poole võrra või kaotada kaitseringkonnad? Paraku kindral Terrase ametiaja alguses just nõnda talitati. Riigikaitse 2013.–2022. aasta arengukava ei arvestanud Venemaa relvajõudude arenguga.

Viimastel lehekülgedel arutatu põhjal ei saa mina isiklikult aru, mille eest Laaneotsa kiitma ja Terrast laitma peaks. Kummalgi neil polnud võimalust koostada 42 000 mehelist armeed ette nägevat arengukava ja kummagi ajal seda ka ei toimunud.

[kuido20]

Noormeeste ja meeste tervis paremaks, slaid on konverentsilt "Õppija arengu toetamine"

Ma ei tea, kas selle väitega nõustuda saab. Eelkõige on sellise (järsu) muutuse taga tegevväelaste parem töö sõduritega. Kui teaduslikumalt väljenduda, siis tegevväelaste töös on viimastel aastatel selgeid muutusi ja rõhk on olnud ajateenistusest väljalangemise vähendamisel, samas KRA ega ka ka KV meditsiin võrreldavaid suuri muutusi meditsiiniliste komisjonide töös samal ajal teinud pole.

Ma siin rõhun sellele, et igaühe füüsiline kodutöö enne ajateenistusse minekut tuleb endal ära teha. Rohkem sporti, liikumist ja null kanepit ning õllet mõõdukamalt.
Kui arvatakse, et mitte kui midagi ei saa teha, ei lapsi ega raha, siis tegelikult kutsealuste tervisele rõhku pannes saab väeosa väravast sisse anda tunduvalt kobedama tervisega seltskonna, mis on odav ja tervislik.
Kas hea sisend annab vähem väljakukkumist ? Peaks ju andma.

[A4]

Ma väga vabandan, et kordan ennast, aga siin akf-id ei tahtnud vinguda Laaneotsa kallal, vaid osutada, et Kunnase artikkel on mõningal määral ebaõiglane Terrase suhtes:

Kindral Laaneots teadis väga hästi, kui suur on meie kriitiliselt minimaalne operatiivvajadus. Tema töö ja pärand nägi ette luua 42 000 inimesest koosnev sõjaaja kaitsevägi, millesse kuulub viis väekoondist: neli kaitseringkonda ja üks brigaad.

[...]

Kas kindral Laaneots suutis oma ametiajal säärase kaitseväe üles ehitada? Ei. Operatiivvajadustele vastava kaitseväe ülesehitamine ei olegi ühe kaitseväe juhataja ühe ametiaja küsimus, vaid pikaajaline ülesanne. Ka ei eeldanud seda toonane julgeolekuolukord.

Kuigi kindral Laaneots ei suutnud enda seatud latti ületada, on ta ära teeninud austuse. Latt oli õigel kõrgusel.

[...]

Kas säärases olukorras oleks olnud mõeldav vähendada sõjaaja kaitseväge poole võrra või kaotada kaitseringkonnad? Paraku kindral Terrase ametiaja alguses just nõnda talitati. Riigikaitse 2013.–2022. aasta arengukava ei arvestanud Venemaa relvajõudude arenguga.

Viimastel lehekülgedel arutatu põhjal ei saa mina isiklikult aru, mille eest Laaneotsa kiitma ja Terrast laitma peaks. Kummalgi neil polnud võimalust koostada 42 000 mehelist armeed ette nägevat arengukava ja kummagi ajal seda ka ei toimunud.

Trummil on tegelikult täiesti õigus selle koha pealt, et ega Laaneots üksinda 42 000-mehelist SA-struktuuri ei hakanud tegema, vaid see oli ikka toonane süsteem tervikuna, kes leidis, et 2% eest on võimalik 10 aasta jooksul teha nii suur armee ning toonane valitsus, kes selle plaani heaks kiitis. Üsna ruttu hakkas elu muidugi sellesse plaani korrektiive tegema ja üsna ruttu sai ka selgeks, millega oli tahes-tahtmatult puusse pandud – majanduskasvu asemel saabus hoopis ränk masu, mis suure osa ettenähtud rahast ära sõi. Vigu tehti selle osa arvutamisel, et kui palju üks või teine üksus meile reaalset maksma läheb. Personali osas selgus üsna ruttu, et 4000-ni tegevväelaseni jõudmine tempos 125 uut tegevväelast aastas ei ole realistlik. 42 000 mehe sisse arvutati automaatselt kõik sel hetkel Kaitseliidu koosseisus olnud tegevliikmed olenemata sellest, kas tegemist oli samaaegselt tegevväelastega, politseinikega, surnud hingedega või inimestega, kelle vanus või tervis ei võimalda neil tegelikult lahingüksuses teenida jne. Häda pärast oleks olukorda võinud päästa see, et kogu selle SA-struktuuri ühtlase arendamise ja täiendamise asemel oleks otsustatud teha esmalt valmis nt 1. brigaad, seejärel Kirde KRK jne, vastavalt sellele, kuidas reaalselt raha ja inimesi jagub. Kuid selle asemel litsuti kõik ressurssid võrdselt laiali kogu ülepaisutatud struktuuri peale, mistõttu 3 aastat hiljem avastatigi mitte „operatiivvajadusele vastav“, vaid hoopis vaid paberi peal eksisteeriv struktuur, kus polnud ühtegi täielikult varustatud allüksust.

Ühesõnaga, selle arengukava loomise „au“ ja sellega tehtud vead ei kuulu ainuisikuliselt Laaneotsale, vaid ka tema alluvatele, ametnikele, kaitseministrile, valitsusele.

Vahe on aga selles, et 3 aastat hiljem hakati uues olukorras, uue ministri ja uue KVJ-i osalusel tegema uut arengukava, siis otsustati seda teha teistmoodi, teades sel hetkel juba paremini, kuidas üksuste elutsüklikulu mõõta, kuidas personali juurdekasvu (või selle puudumist) paremini arvesse võtta, ja võttes aluseks eelduse, et ettenähtud üksused tuleks suuta reaalselt 10 aasta jooksul valmis teha (ja teha mitte kõike korraga, vaid mingis järjekorras), siis ei soovinud või ei suutnud Laaneots sellest aru saada. Ja hakkaski minu silmis oma krediiti põletama jutuga sellest, kuidas nüüd on kätte jõudnud katastroof, kuidas KV-d juhivad „poisikesed“, kuidas Terras on ühe erakonna marionett jne. Ja jätkates veel samaaegselt uued plaanid heaks kiitnud Ansipi nõuniku ja Reformierakonna liikmena.

Mis Kunnast puudutab, siis tema viimane artikkel räägib kohati iseendale vastu. Ühest küljest tunnistab, et Laaneots tegi hea ja vajaliku suurusega struktuuri, kuid teisalt tunnistatakse, et sellise struktuuri valmis tegemiseks ongi vaja mitut ametiaega – ja „tollane julgeolekuolukord seda ei nõudnud“. Aga kui julgeolekuolukorras toimus mingi muutus ja midagi on (vastupidiselt Kunnase väidetele) õpitud ka õppustest Zapad 2009 ja 2013 ja Krimmi annekteerimisest, siis on see selles, et Vene relvajõud on võimelised suuri pealetungioperatsioone käivitama väga lühikese etteteatamisajaga, mis pole mõõdetav mitte aastates ja kuudes, vaid päevades. Ja viimases olukorras on väga vähe kasu struktuurist, mis küll paberi peal „vastab operatiivvajadusele“, kuid mille tegelikuks valmis saamiseks kulub veel 1-2 KVJ-i ametiaega. Ehk teisisõnu – paberstruktuur, millega pole võimalik sõdida, selle sõja võitmisest rääkimatagi.

Lõppeks, seda, kui suur oli „kuristik“ siis, kui Terras KVJ-i rolli üle võttis, ilmestab minu arust päris hästi see, et tuli veel teha 3 aastat väga fokuseeritud hankeid selleks, et oleks võimalik panna 2015. aasta Siiliks välja 1 (üks) täielikult komplekteeritud brigaad. Kujutage nüüd ise ette, milline võis olla lõhe võrreldes paberil planeeritud 5 brigaadiekvivalendiga?

[Martin Herem]

Minevik kui helesinised mäed.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ants-l ... d=80822153

Tervikuna sai see struktuur valmis 2011. aasta lõpuks, vaja oli vaid edasist arendamist. Kahjuks vähendas 2008.-2009. majanduskriis töös olevat keskmise pikkusega arengukava, kaitsejõudude arendamiseks planeeritud rahalisi vahendeid kärbiti 30% võrra. Sellest lähtus kaitseministeerium, kes 2013. aastal muutis järsult pikaajalist ja keskmise pikkusega arengukavasid, mis vaatamata olemasolevale ligi 60 000 väljaõppe saanud reservväelasele ja ligi 80000 erineva käsirelva olemasolule vähendasid sõjaaja relvajõude kaks korda. Kaotati kaitseringkonnad ehk loobuti territoriaalsest kaitsest. Kogu sõjaaja kaitsevägi koosneb nüüd sisuliselt vaid kahest brigaadist.

Jääb üle tunnistada, et 2011 ei saanud ma vist aru "ööd ega und", 2013 puudusin koosolekult ja täna olen nägemuspuudega.

[mart2]

... Jääb üle tunnistada, et 2011 ei saanud ma vist aru "ööd ega und", 2013 puudusin koosolekult ja täna olen nägemuspuudega.

No näed!
Nüüd vähemalt on sul valmis mingigi vabandus, sest peale ametist lahkumist hakkad Kunnaselt saama nii et tolmab... olin pime, kurt ja tumm!

[Martin Peeter]

Mnjah, auväärt erukindral on opositsionääri rolli sisse elanud. Kui ta 2015. a. RK valimiste eel oleks oma koduerakonda - Reformierakonda - veenda suutnud kaitsekulude tõstmiseks 3%ni SKT-st, siis olnuks meil aastaks 2023 ehk SAK 30K ja keskmaa õhutõrje või tankid. Praegu on sellised etteheited selle erakonna liikmena aga ülimalt silmakirjalikud. Tegelikult võiks mõni poliitiline jõud sellele tähelepanu juhtida.
Aga 2015. valimised võideti Rõiva Ämari-videoga ja kahe erukindrali erakonda kaasamisega, mis minu meelest oli üks eriline võltsjulgeoleku tegelikkuse pähe müümine. Sealtmaalt ka minu vastumeelsus Reformierakonna vastu.

[strateegiline sõdur]

Jääb üle tunnistada[/u], et 2011 ei saanud ma vist aru "ööd ega und", 2013 puudusin koosolekult ja täna olen nägemuspuudega.

Kindral Ants Laaneots 1.veebruaril aastal 2012 sõnas, et kaitsevägi on nüüd valmis, vaja on seda vaid hoida. Ja mis me nüüd näeme, poisikesed on kõik jälle ära lõhkunud.

Aga isegi Ants on posike lugupeetud Arto Aasa (ka Reformierakonnast) kõrval, kes põrutas 30.novembril 2016, et meie tegime Eesti valmis. Vot on mehed. Mida ajas edasi, seda suuremaks meie kõigi minevikus tehtud kangelasteod muutuvad. Lausa eraldi teema peaks tegema foorumisse, kus saab rääkida oma suurtest tegudest ja võimest tulevikku ette näha.

[Kriku]

Lausa eraldi teema peaks tegema foorumisse, kus saab rääkida oma suurtest tegudest ja võimest tulevikku ette näha.

Oh, selleks on muid kohti palju.

Näiteks see.

[Kriku]

Herem: praegusest suurema väe kiireks formeerimiseks pole Eestis piisavalt ülemaid.

Brigaadikindral Martin Herem ütles "Aktuaalsele kaamerale", et need reservid, mis meil praegu olemas on, peavad olema valmis homme tegutsema. Suurema väe kiireks formeerimiseks pole piisavalt ülemaid.

"42 000 tähendaks seda, et meil oleks täna vaja palju rohkem tegevväelasi nende juhtimiseks. Võtke iga lisa 1000 inimese kohta vähemalt 20 tegevväelast. Ilma selleta on see väga aeglane sõjaline jõud, mille formeerimiseks kuluks pigem nädalaid. Ja neid tegevväelasi ei ole meil täna mitte kuskilt võtta," selgitas Herem.