Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Z03]

Õed ja lasteaiaõpetajad on naised. Paari medvenda tean, aga mees-lasteaiaõpetajat mitte. Keegi kuskil küll rääkis, et olla nähtud. Ise pole kohanud.

[Puurija]

Tallinna linnapea Taavi Aas: „Saadete «Tere hommikust, Tallinn» ja «Meie pealinn» eesmärgiks on Eesti venekeelsele vaatajale edastada Tallinna linnaga seotud teavet. «Vene küsimus» on aga ühiskonna protsesse ja integratsiooni temaatikat käsitlev venekeelne diskussioonisaade. Saadete sisu eest vastutab lepingu täitja, kelleks on BMA Estonia OÜ ning kõiki lepinguga seotud küsimusi esindab Tallinna Linnakantselei meediajuht Betina Beškina. Saadete teemavalikuid mõjutab kõige enam linna asutuste eelinfo ja Raepressi uudistevoog, aga ka linna elu ise. Sinna kuuluvad nii linnavalitsuse ja linnavolikogu eelnõud ja otsused, kui ka linna haridus- ja kultuurivaldkonnas toimuv. Samuti transpordi, sotsiaalhoolekande ja kommunaalmajandusega seotud teemad. Saadete sisuline pool on toimetuse otsustada. Minu hinnangul on saadete toimetajad piisavalt kogenud ajakirjanikud ning nende igapäevatöösse pole vajadust sekkuda. Telejaama programmi tuleb käsitleda kui tervikut ning küllap on seal esindatud erinevad sündmused, maailmavaated ja erakonnad, kuid proportsioonide, vaatenurkade ja ajakirjandusliku teostuse üle otsustab telejaam.“
https://www.postimees.ee/4402921/tallin ... -euro-eest

[Fucs]

Kogu elu

ema oli naine
õde oli naine
eeskujuks naiselikkuses
tädi oli naine
ülem oli naine
nutt tuli peale tikkudes
tütar oli naine
naine oli naine
eks ela ses suguderikkuses

[Lemet]

Õed ja lasteaiaõpetajad on naised. Paari medvenda tean, aga mees-lasteaiaõpetajat mitte. Keegi kuskil küll rääkis, et olla nähtud. Ise pole kohanud.

Veelkord, hästi aeglaselt ja ilmekalt- nõuded on kehtestatud AMETIKOHTADELE. Mitte spetsomm naistele ja diskrimineerimiseks. Jutt naiste diskrimineerimisest antud kontekstis on sama jabur jutt, kui kõikehaarav hala üüratust palgalõhest.

[toomas tyrk]

Mäletan, et aastaid tagasi, kui andsin mõningaid tunde ühes Tallinna gümnas, olid ma pea terve aasta ainus meesõpetaja terves koolis
Mõnigi õpetaja pidas vajalikuks ka imelooma ise vaatama tulla. Näiteks klassijuhatajad.

Mina näiteks mäletan, et mõned aastad tagasi lasteaias lastevanemate koosolekul oli mina ainus mees kogu saalis. Pärast tuli pooletunnise hilinemisega üks teine ka. Siis mul tekkis vähemasti see tunne, et ma polegi ainus imelik.

Kohati on mul siiski tunne, et mehed ootavadki, et naised on edasi ainult 3K (Kinder, Küche, Kirche) ja mehed siis kogu ülejäänud elu. Ehk 4D. Või siis 5D tänapäeval.

Ning kui naised sellega nõus pole, siis parandžaa pähe ning sünnitama...

[Kotov]

Mitte üheski feminismi adopteerinud ühiskonnas pole põliselanike sündivus üle taastootmise piiri. Ka rikastes Araabia riikides on naiste õiguste, vabaduste ja haridustaseme kasvuga sündivus oluliselt langenud ja on aina langemas. Muidugi ka tänapäevane lihtsustatud ringihooramine on oluline faktor, vähegi enda eest hoolitseval ja enam-vähem hea väljanägemisega naistel on lühiajaline suhe 7/10 mehega paari näpuviipe kaugusel. Tänapäeval paljud niimoodi hooravadki kuni sugutungi kadumiseni, aga see veel hetkel rohkem lääneriikide asi.

Sabban explained that younger Emirati women are not interested in having too many children, and are more focused on finding a job and pursuing their career. “Having a professional life, self-achievement and satisfaction are the main reasons for the drop. Many women in the younger generations don’t have the eminent approach towards having big families like women had two generations ago,” she explained. Another reason is the appearance of a “new consciousness of raising children”, said Sabban.

Seda annaks võibolla mõjutada intensiivsete riiklike kampaaniatega (mõlemale sugupoolele), et jah, töö ja raha on tähtsad, aga perekond on veel tähtsam. Samas feminism ideoloogiana välistab sellised kampaaniad. Tere tulemast, Aafrika, ühesõnaga.

[teeline35]

Ei usu, et haridus või harimatus laste arvu väga suurelt mõjutaks. Üliharitud naistele meeste leidmise probleem jääb mulle arusaamatuks. Tuhandeid aastaid on rohkem ringi liikunud, laiema silmaringiga ja haritud mehed pidanud leppima väheharitud, kodus istunud (algul isakodus, hiljem mehekodus) naistega.
Üks võimalus iibe probleeme lahendada on muuta elu nii kehvaks, et ainuke rõõm, mida endale lubada suudad on lapseteo rõõm ja vahendeid ei jätku (ega oskagi) tulemuste vältimiseks. Sellega tundub tegelevat meie idanaaber.
Vanasti oli taludes lapsi palju selle pärast, et tagada endale vanaduspõlveks mingigi võimalus. Sel ajal mingit sotsiaal süsteemi vanadele ja jõuetutele polnud. Kui enam tööd teha ei jõudnud oli lõpp kiire kui just mõne sugulase või järeltulija juures peavarju ja süüa ei saanud.

[Kasutajanimi]

Mitte üheski feminismi adopteerinud ühiskonnas

No ma tean riike mille kohta võib öelda, et nad pole "adopteerinud" feminismi (või millest üldse aru saada, et feminism on "adopteeritud" kusagil riigis?) ja neilgi on häda rahvastiku juurdekasvuga. Kasvõi Iraan millest see jutt alguse sai, 2015 oli 1,68 sündi naise kohta.
Liibanon 1,72; Hiina 1,57 (neil on muidugi rahvast sitaks ja just ei põle asi); Jaapan 1,46; Lõuna-Korea 1,24.


Nii et kas hakkab tulema palju propagandat laste tegemise tarvis või tuleb hakata neegreid importima.

[Kotov]

Ei usu, et haridus või harimatus laste arvu väga suurelt mõjutaks.

Mul on omast käest näide võtta. Tean kahte magistriga kolmekümnendates naist, kel kraad siis alushariduse pedagoogikas, töötavad samas tavaliste lasteajakasvatajatena, või korrektne oleks öelda õpetajatena. Mul olid õpetajateks/kasvatajateks tavalised keskharidusega mammid, millegipärast ei arva, et lasteaiapõli seetõttu eriliselt viletsam oli. Nüüd nad eeldavad omale abikaasaks samuti suurepäraselt haritud ja igati vikside ja viisakate elukommetega meest. Kahjuks pole millegipärast sobiva otsa komistanud. Aga mida nende kraad siis tegelikult tähendab? Kaardil Šveitsi näidata ei oska, reformatsioonist pole ka midagi kuulnud, ruutvõrrandi lahendamine on samuti ammuilma ununenud. Erialaselt muidgi teadmisi on, aga ma huvist olen tutvunud nende õppekavadega veidi - võta kusagilt kutseka suitsunurgast kümme kolm miinuse poissi ja motiveeri nad õppima, julgelt 8 poissi kümnest saavad oma magistri kätte. Aga ikkagi magister, seega mees olgu ka samaväärne. Kokkupuude meestega piirdubki siis ööklubitamisega või tinderdamisega, kuniks jaksu on. See igasugu magistritibide probleem on ikkagi väga aktuaalne.

No ma tean riike mille kohta võib öelda, et nad pole "adopteerinud" feminismi (või millest üldse aru saada, et feminism on "adopteeritud" kusagil riigis?) ja neilgi on häda rahvastiku juurdekasvuga. Kasvõi Iraan millest see jutt alguse sai, 2015 oli 1,68 sündi naise kohta.
Liibanon 1,72; Hiina 1,57 (neil on muidugi rahvast sitaks ja just ei põle asi); Jaapan 1,46; Lõuna-Korea 1,24.

Ma pean silmas feminismi originaalis, selle esimest lainet. Omada võimalust töötada, haridust omandada jms, mitte palja ülakehaga tänaval laamendamist.

[mäger]

Kuna teema on poliitelu, siis arutleksin veidi poliitikate üle, mis sündimust mõjutavad: kahju, et meil pole registrid x-tee taoliselt ühendatud, nagu see on Soomes ja Rootsis, kus tehakse puhtalt erinevate registrite andmete ühitamisel fantastilist teadust. Ole lihtsalt mees ja küsi õigeid küsimusi. Mina küsiksin siis, kas kaitseväes ajateenistuse läbimine mõjutab laste arvu ja suhte püsivust? Võiks eeldada, et KV läbib asjalikum ning nö vastutustundlikum seltskond, teisalt KV kindlasti koolitab vastutustunnet juurde ka. Kas see heijastub kuidagi tulevases elus? Kuidas tõsta ühiskonnaliikmete vastutustunnet ja valmisolekut suurema hüve viitega saamisele võrreldes väiksema hüve kohe saamisega?

Lääne ühiskondasid, kus sündivus on taastootmise lähedal, on kahesuguseid, USA-tüüpi ühiskonnad suure sotsioökonoomilise ebavõrdusega ning Soome-tüüpi ühiskonnad väikese sotsioökonoomilise ebavõrdusega, kusjuures meil Eestis oleks ilmselt targem mõtelda, mis on faktorid, mis hoiavad Soome sündivust 1,9-2,0 juures naise kohta, võrreldes eesti 1,6x-ga. Üks tegur on ilmselt kindlustunne, mis on riiklikult tagatud üsna erinevate meetoditega - põhimõtteliselt kõigile on tagatud elukoht, see on vaesemal juhul valla/linna poolt välja üüritav korter, aga Soomes on ka selliseid korteri omandamise vorme, et korteri üürimisel nö kõrgema määra maksmisel ühel hetkel korteriomand liigub inimesele. Lisaks muidugi klassikaline pangalaenuga eluaseme ostmise võimalus. Asulate planeerimisel on lähtutud soomlase unelmast, et kõik tahavad elada metsa keskel järve rannal. Kui mööda Soomet ringi sõita, siis seal on elurajoonid väga osavalt metsade ja puude vahele ära peidetud. Sellises vaikses põiktänavas elamine annab inimesele ka sellise mugavuse ja kindluse, mida ei saa võrrelda suurlinna pilvelõhkujas elamisega. Näen probleemina, et Helsingi on laienemas väga kiirelt, mistõttu keskmine m2 arv elaniku kohta pigem väheneb. Ridaelamupiirkonnad on ehitatud väiksemate klastritena, mille vahel on minimaalset liiklust, nii et lapsed saavad seal vahel vabalt ringi tegutseda koos ülejäänud majaühistu lastega.

Toon esile ühtluskooli. Kõik lapsed käivad sarnase õppekavaga koolis, mis annab tulevastele vanematele vähemalt näilise kindluse, et nende laps saab arvestatava hariduse sõltumata, kuidas vanematel elus läheb. Millegi pärast Soomes õpetaja amet on populaarne, mistõttu ka suhteliselt suur hulk mehi (suhtelises skaalas võrreldes teiste maadega, mitte absoluutses skaalas) on koolides tööl. Soome mees julgeb olla tööl ka pehmetel erialadel, näiteks "lähihoitajana", millisele sõnale ma eestist täpset vastet ei teagi; ka õpingute tugisüsteemis on mehi, st. eripedagoogide, psühholoogide ning terapeutidena, st. et näiteks käitumisraskustega poissi ei pea saatma teraapiasse "lillekübaraga tädittaja" juurde, kuigi ka see võib täitsa sobiv variant olla mõnele, aga võib leida mõne mehe terapeutide laiast nimekirjast. Soome mees viitsib minu meelest laste üsna palju "puuhata" (jämmida eesti keeles?), st. naistel on kindlus, et ta ei pea kõiki elutarkuseid üksinda mugulatele jagama ja kõike jama üksi läbi tegema lastega.

Jätkan mõnel teisel korral võib-olla.

[Kotov]

mis on faktorid, mis hoiavad Soome sündivust 1,9-2,0 juures naise kohta, võrreldes eesti 1,6x-ga.

Soomes on see 1,71 2015 a seisuga. Ainult põliselanikke arvesse võttes ilmselt alla 1,6. Selle kohta küll andmeid ei leia, aga väiksema summa julgeks panustada küll (wikipediast loen üldise demograafia kohta: "No official statistics are kept on ethnicities." - irw...)

[häh]

Paar mõtet haridustemaatika kohta.

Esiteks, õpetajate ja õpetajakoolituse kvaliteet on jube. Kusjuures kahjuks vist on TLU tase parem (öeldakse küll, et diplomi saamiseks piisab säälkandis trammiga mööda sõita, no maeitea, mõne teise kooli omasid kirjeldatakse mustemates värvides. NB! otseallikad!).
Taust- kes kunagi ülikoolis käinud ja mäletab, kes ja miks pedagoogideks läksid (kui suust vähegi auru tuli polnud vaja muretseda, mida peale bakat teha, igal juhul ei pidanud pedagoogika peale mõtlema), nüüd on see värk veel hullem.

Loomulikult, erandid kinnitavad reeglit!

Kogu e- vängindust nähakse asendajana (keemiatunnis piisab animatsioonidest!), mitte täiendusena (millises rollis on nutiplutindus fantastika!). Puutunud taoliste õppevahendite tegemisega kokku ja saanud otse öeldes šoki tegijate "tasemest" ja suhtumisest.

3+2 olemusele pole ei õppijad (ent paraku ka tööandjad) absoluutselt pihta saanud. 3 a. baka != kõrgharidus. See on vanakooli lõpetamata kõrgharidus ja tegelikult üsna hea üldine baas paberimäärimistöödele. Tuleb aru saada, et kraadiõpe on siiski üksnes doktorantuur ja eelnevad astmed on vaid sõelumiseks. Pearul aga oli loomulikult õigus. (ülekvalifikatsioon, valed eeldused jne).

Emakeelse magistriõppeta aga kaotame üsna kiiresti teaduskeele. Hennoste (vist?) on sellest väga kenasti rääkinud, saab vaid nõus olla. Ei baka, ei kraadiõpe ei ole kriitilised. Pealegi tuleb aru saada ja "aitähh" öelda "tasuta kõrghariduse" promojatele, kellede tangutera paraku (töötava!) süsteemi loogikat ei hoomanud. Vonnegut on selle kohta kirjutanud, kui läbi tulnukate suude inimeste paljunemisest rääkis. Küsimus on lõppkokkuvõttes siiski vaid ja üksnes rahas (ja kriitilises massis). Ega sellele HTM poliitika ka kasuks tule.

P.S. ingliskeelne baka. Kusagilt. Peab. Raha. Tulema.

[Jaanus2]

mis on faktorid, mis hoiavad Soome sündivust 1,9-2,0 juures naise kohta, võrreldes eesti 1,6x-ga.

Soomes on see 1,71 2015 a seisuga. Ainult põliselanikke arvesse võttes ilmselt alla 1,6. Selle kohta küll andmeid ei leia, aga väiksema summa julgeks panustada küll (wikipediast loen üldise demograafia kohta: "No official statistics are kept on ethnicities." - irw...)

Soome rahvastikustatistika on praegu suht. adekvaatne, sest somaale jm. sellist rahvast on väga vähe võrreldes teiste maadega. Välismaalasi on üldse vähe ja neist ka enamus eestlased ja venelased, kes Soome sündimuse keskmist vaevalt tõstavad. Ikka see vastik Soome sotsialism (mõni ütleb - inimesest hoolimine) on põhjuseks, mis muu. Samasugune anomaalia on Island, vahepeal olid vist isegi üle taastetaseme.

[2korda2]

....kahju, et meil pole registrid x-tee taoliselt ühendatud, nagu see on Soomes ja Rootsis, kus tehakse puhtalt erinevate registrite andmete ühitamisel fantastilist teadust. Ole lihtsalt mees ja küsi õigeid küsimusi. Mina küsiksin siis, kas kaitseväes ajateenistuse läbimine mõjutab laste arvu ja suhte püsivust?

Ikka vastupidi - meil on registrid X-teega ühendatud. Soome hakkas eelmisel aastal meie X-teed aluseks võttes sama tegema. Rootsi kohta minul andmed puuduvad.
Seega mitte mingit takistust küsimuste esitamiseks pole (tegelikult pole registrite ühendus X-teega hädavajalik, vaid lihtsustav faktor). KVÜÕA-s võiks mõni tudeng ju teema oma lõputööks vormistada - kui sellest selguks, et ajateenistus tõepoolest oluliselt mõjutab hilisemat positiivset käitumist abikaasa ja isana, siis võiks sellest uuringust ajateenistuse propageerimisel päris palju kasu olla. Naised hakkaks ajateenistuse läbinuid kõrgemalt hindama ja sealt edasi võib see ka meestele vajaliku/kasulikuna tunduda. Kel on õppeasutuses tutvusi - söötke ideed!

[mäger]

Ma kirjutasin terviseregistritest, mis Eestis andmekaitseseaduse tõttu kärbuma hakkasid ca 15 a tagasi. Soomes ja Rootsis on need isikustatud ja võimaldavad ühendada mis tahes muu registriga. Meil ei saa registrite ühendamise kaudu sellist teadust teha. X-tee on piltlikustava näitena.