Riigikaitse eelarve
Re: Riigikaitse eelarve
Graafikul on ilus küll vaadata % numbreid kuid reaalses elus saab miljonite eest kaitsevõimet osta ning Venemaa ei tee meile väikseks olemise hinnaalandust. Sellepärast peaks Eesti püüdma absoluutnumbrites olla Leedu,Läti sarnane mis meile tähendab vähemalt 3% SKT kaitsesse panustamist.
Re: Riigikaitse eelarve
Ameeriklased soovitasid koos midagi teha kolme Balti riigi peale kokku, 2018 aastal saavad Balti riigid kokku 100 milj USD sõjalist abi USA-st. Andmed https://www.nato.int/nato_static_fl2014 ... 111-en.pdfaj1972 kirjutas:Graafikul on ilus küll vaadata % numbreid kuid reaalses elus saab miljonite eest kaitsevõimet osta ning Venemaa ei tee meile väikseks olemise hinnaalandust. Sellepärast peaks Eesti püüdma absoluutnumbrites olla Leedu,Läti sarnane mis meile tähendab vähemalt 3% SKT kaitsesse panustamist.
EDIT: võtke see EUR graafik maha, hinnad on USD õiged
Viimati muutis kuido20, 31 Jaan, 2018 16:32, muudetud 5 korda kokku.
-
- Liige
- Postitusi: 2368
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Ma loodan, et 3B teevad koos oma kaitseväge edasi. Nagu plaanid olid. Lihtsalt kiiremini.
Re: Riigikaitse eelarve
IMF analüütik on kokku arvutanud erinevate metoodikate põhjal varimajanduse osakaalu
http://www.imf.org/en/publications/wp/i ... ears-45583
Eestil on see % Balti riikidest kõige suurem, aga mõned sajad miljonid saaks juurde
http://www.imf.org/en/publications/wp/i ... ears-45583
Eestil on see % Balti riikidest kõige suurem, aga mõned sajad miljonid saaks juurde
Re: Riigikaitse eelarve
Lugedes kuidas suudame senise eelarve eest osta 200 milli eest laskemoona millest riik võtab 40 miljonit kohe käibemaksuna tagasi mõtlesin miks me ikka ei võiks võlakirju välja anda.
Eriti tänases euroala keskpankade avaliku sektori võlakirjade ostukava raames https://www.eestipank.ee/rahapoliitika/ ... ava-raames kus Eesti on õhust trükitud raha eest kokku viimaste aastate jooksul ostnud 5 miljardi euro eest teiste riikide võlakirju mis selle programmi eriti magusaks teeb on " amortiseeritud soetusmaksumuses" st. kui Eesti annaks välja näiteks 2 miljardi eest võlakirju siis meil oleks negatiivsed intressid ning me saaksime raha ja ei pea maksma intressi vaid meile endale makstaks veel peale. Eesti riik on intressidena nn. tagasi maksnud 98 miljonit selle 5 miljardi pealt!!!
Kõik eurotsooni riigid kasutavad seda kübaratrikki välja arvatud meie, siin oleks lihtne näiteks Prantsusmaad motiveerida ostke varaostu programmi raames Eesti riigi võlakirju ja meie ostame Teie käest selle raha eest Mistrali rakette ja laskeseadmeid ning igasugust muud sõjatehnikat mis meile sobiks ja Prantsusmaa toodab. Toimuks win-win tehing :
1. Eesti saab miljardi eest sõjatehnikat
2. Prantslased saavad müüa oma tooteid
3.Eesti riigieelarvesse laekub lisa 200 miljonit käibemaksu mida muidu ei toimuks.
4.Eesti Pank saab mõned miljonid negatiivsete intresside pealt
5. Eesti riigieelarvele ei teki mingit lisakulu
6. Seda raha ei pea mitte kunagi tagasi maksma vaid jääb EP bilanssi vedelema, sest kui kõik euroala riigid laseks oma võlakirjad tagasi vabale turule siis toimuks suur ühine euroala pankrot!
Teise miljardi eest ehitaks ma Saaremaa ja Hiiumaa sillad.
Mida peab veel arvestama,et palgakuludest mis makstakse kaitseväelastele tuleb palju maksudena koheselt riigieelarvesse tagasi ning seetõttu ei maksaks karta kaitseväelaste palgatõusu ja kaitseelarve tõusu.
Siin lingis selgitused mida ja kuidas võib minu ettepanek on sirgjooneline minek aga on võimalus senised riigivõlad Eesti riigivõlakirjadega tagasi osta ning teha täiendav riigivõla müük nii,et kolmandiku nõue oleks täidetud jne.
https://www.eestipank.ee/rahapoliitika/ ... a-vastused
Eriti tänases euroala keskpankade avaliku sektori võlakirjade ostukava raames https://www.eestipank.ee/rahapoliitika/ ... ava-raames kus Eesti on õhust trükitud raha eest kokku viimaste aastate jooksul ostnud 5 miljardi euro eest teiste riikide võlakirju mis selle programmi eriti magusaks teeb on " amortiseeritud soetusmaksumuses" st. kui Eesti annaks välja näiteks 2 miljardi eest võlakirju siis meil oleks negatiivsed intressid ning me saaksime raha ja ei pea maksma intressi vaid meile endale makstaks veel peale. Eesti riik on intressidena nn. tagasi maksnud 98 miljonit selle 5 miljardi pealt!!!
Kõik eurotsooni riigid kasutavad seda kübaratrikki välja arvatud meie, siin oleks lihtne näiteks Prantsusmaad motiveerida ostke varaostu programmi raames Eesti riigi võlakirju ja meie ostame Teie käest selle raha eest Mistrali rakette ja laskeseadmeid ning igasugust muud sõjatehnikat mis meile sobiks ja Prantsusmaa toodab. Toimuks win-win tehing :
1. Eesti saab miljardi eest sõjatehnikat
2. Prantslased saavad müüa oma tooteid
3.Eesti riigieelarvesse laekub lisa 200 miljonit käibemaksu mida muidu ei toimuks.
4.Eesti Pank saab mõned miljonid negatiivsete intresside pealt
5. Eesti riigieelarvele ei teki mingit lisakulu
6. Seda raha ei pea mitte kunagi tagasi maksma vaid jääb EP bilanssi vedelema, sest kui kõik euroala riigid laseks oma võlakirjad tagasi vabale turule siis toimuks suur ühine euroala pankrot!
Teise miljardi eest ehitaks ma Saaremaa ja Hiiumaa sillad.
Mida peab veel arvestama,et palgakuludest mis makstakse kaitseväelastele tuleb palju maksudena koheselt riigieelarvesse tagasi ning seetõttu ei maksaks karta kaitseväelaste palgatõusu ja kaitseelarve tõusu.
Siin lingis selgitused mida ja kuidas võib minu ettepanek on sirgjooneline minek aga on võimalus senised riigivõlad Eesti riigivõlakirjadega tagasi osta ning teha täiendav riigivõla müük nii,et kolmandiku nõue oleks täidetud jne.
https://www.eestipank.ee/rahapoliitika/ ... a-vastused
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Riigikaitse eelarve
Nõus. Igasuguseid finantsskeeme on võimalik välja mõelda. Näiteks praegu veab Eesti ka siit kokkukorjatud maksumaksja raha olematu tootluse peale välismaale. Lihtsalt tuleks hakata natuke teist moodi mõtlema ja kaitsepoliitika ei pea olema selle dogmaatilise eelarvemõtlemise nurgakivi.
Alles paar aastat tagasi sai siin samas foorumis vaieldud ning mulle lendasid vastu Reformierakonna käibefraasid ja vanasõnad õletulest ja laenurahast. Aga mis siis nagu praegu on juhtunud:
1) eelarve on miinuses
2) eelarveraha kulutatakse ja kingitakse ära igasugu jama peale (linnahall ja see aktsiiside teema on ehedad näited)
3) riigi pankrotti ei paista sellest hoolimata mitte kusagilt
4) riigikaitse proportsionaalselt võttes mingit olulist lisaraha juurde ei ole saanud
2 miljardi peale hakkaks Euroopa Liit karjuma, aga mingit jama ei juhtu, kui kaitsekulude suurendamiseks eelarve veel näiteks 200 miljoniga igaaastaselt miinusesse lasta. Kui struktuurne defitsiit hakkab ületama 3% SKT-st, siis võib ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust oodata. Aga kuna meie riigisektori võlg on olematu, siis õnnestuks ehk sealtki mingi erand välja kaubelda. Seda 1% defitsiidipiiri lepingut rikutakse paljude poolt ja mõnuga ning sellest ei juhtu midagi.
EDIT: Ameeriklased suurendavad ka defitsiiti. Mõtlemine, et meil olgu tasakaal ja las ameeriklased maksku oma defitsiidis eelarve juures meie kaitsmine kinni, on üsna läbinähtav Kaval-Antsu käitumine.
https://www.err.ee/682792/trumpi-eelarv ... puudujaaki
Alles paar aastat tagasi sai siin samas foorumis vaieldud ning mulle lendasid vastu Reformierakonna käibefraasid ja vanasõnad õletulest ja laenurahast. Aga mis siis nagu praegu on juhtunud:
1) eelarve on miinuses
2) eelarveraha kulutatakse ja kingitakse ära igasugu jama peale (linnahall ja see aktsiiside teema on ehedad näited)
3) riigi pankrotti ei paista sellest hoolimata mitte kusagilt
4) riigikaitse proportsionaalselt võttes mingit olulist lisaraha juurde ei ole saanud
2 miljardi peale hakkaks Euroopa Liit karjuma, aga mingit jama ei juhtu, kui kaitsekulude suurendamiseks eelarve veel näiteks 200 miljoniga igaaastaselt miinusesse lasta. Kui struktuurne defitsiit hakkab ületama 3% SKT-st, siis võib ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust oodata. Aga kuna meie riigisektori võlg on olematu, siis õnnestuks ehk sealtki mingi erand välja kaubelda. Seda 1% defitsiidipiiri lepingut rikutakse paljude poolt ja mõnuga ning sellest ei juhtu midagi.
EDIT: Ameeriklased suurendavad ka defitsiiti. Mõtlemine, et meil olgu tasakaal ja las ameeriklased maksku oma defitsiidis eelarve juures meie kaitsmine kinni, on üsna läbinähtav Kaval-Antsu käitumine.
https://www.err.ee/682792/trumpi-eelarv ... puudujaaki
Viimati muutis Martin Peeter, 14 Veebr, 2018 17:29, muudetud 2 korda kokku.
Dona nobis pacem!
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3499
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Palun parandage kui eksin aga mina olen käibemaksust umbes nii aru saanud:
Kui EKV ostab Prantsuse firmalt rakette, siis läheb rakettidele otsa Prantsuse käibemaks ja Prantsuse riik saab selle endale. Kui teha Eestisse OÜ, mis ostab Prantsusmaalt rakette, siis saab ta raketid Prantsusmaalt käibemaksuvabalt aga EKV'le edasi müües peab lisama Eesti käibemaksu, mille siis saab endale Eesti riik. Niiet iga hanke vahele tuleks lükata kohalik OÜ.
Kui EKV ostab Prantsuse firmalt rakette, siis läheb rakettidele otsa Prantsuse käibemaks ja Prantsuse riik saab selle endale. Kui teha Eestisse OÜ, mis ostab Prantsusmaalt rakette, siis saab ta raketid Prantsusmaalt käibemaksuvabalt aga EKV'le edasi müües peab lisama Eesti käibemaksu, mille siis saab endale Eesti riik. Niiet iga hanke vahele tuleks lükata kohalik OÜ.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Riigikaitse eelarve
Kas selline kaup siiski ei ole NATO-s kokkulepitud iga liikmesriigi ekspordi maksustamise põhimõtete tõttu eksportivale firmale 0%-ga maksustatud? Muidu oleks riigil hoopis kasulikum osta näiteks USA-lt.Chupacabra kirjutas:Palun parandage kui eksin aga mina olen käibemaksust umbes nii aru saanud:
Kui EKV ostab Prantsuse firmalt rakette, siis läheb rakettidele otsa Prantsuse käibemaks ja Prantsuse riik saab selle endale. Kui teha Eestisse OÜ, mis ostab Prantsusmaalt rakette, siis saab ta raketid Prantsusmaalt käibemaksuvabalt aga EKV'le edasi müües peab lisama Eesti käibemaksu, mille siis saab endale Eesti riik. Niiet iga hanke vahele tuleks lükata kohalik OÜ.
Viimati muutis Martin Peeter, 14 Veebr, 2018 11:44, muudetud 2 korda kokku.
Dona nobis pacem!
Re: Riigikaitse eelarve
Ei. Prantsusmaalt ostes tuleb otsa eesti kmChupacabra kirjutas:Palun parandage kui eksin aga mina olen käibemaksust umbes nii aru saanud:
Kui EKV ostab Prantsuse firmalt rakette, siis läheb rakettidele otsa Prantsuse käibemaks ja Prantsuse riik saab selle endale. Kui teha Eestisse OÜ, mis ostab Prantsusmaalt rakette, siis saab ta raketid Prantsusmaalt käibemaksuvabalt aga EKV'le edasi müües peab lisama Eesti käibemaksu, mille siis saab endale Eesti riik. Niiet iga hanke vahele tuleks lükata kohalik OÜ.
Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Kaitseinvesteeringute Keskus avaldas hanke, mille kohaselt hangitakse 7 aasta jooksul 54 miljoni euro eest 155 mm moona. Suhteliselt hea kogus.
II OSA: Hankelepingu objekt
II.1) KIRJELDUS
II.1.1) Hankija poolt hankelepingule antud nimetus
155 mm laskemoon
II.1.2) Hankelepingu liik ja ehitustööde teostamise, asjade tarnimise või teenuste osutamise koht
Ostmine
Asjade tarnekoht: Eesti Vabariigi piires
NUTS kood: EE
II.1.3) Riigihange korraldatakse
Raamlepingu sõlmimiseks
II.1.4) Teave raamlepingu kohta
Raamleping mitme pakkujaga
Kavandatavas raamlepingus osalejate arv: 3
Raamlepingu kestus
Raamlepingu kestus kuud: 84
Eeldatav hanke kogumaksumus kogu raamlepingu jooksul
Eeldatav maksumus ilma käibemaksuta: 54000000
Rahaühik: Euro
II.1.5) Hankelepingu või hanke lühikirjeldus
Riigi Kaitseinvesteringute Keskus kuulutab välja kaitse- ja julgeolekuvaldkonna piiratud hankemeneltusega riigihanke 155 mm laskemoona ostmiseks. Riigihange on jaotatud osadeks, pakkumuse esitamine on lubatud ühele, mitmele või kõigile hanke osadele.
Hankija avab taotlused riigihanke alusdokumentides näidatud ajal. Taotluste avamisel tehakse eRHR kaudu avalikuks taotlejate nimed ja registrikoodid.
Hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku ja esitab hankedokumendid üksnes kvalifitseeritud taotlejatele.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Netis natuke sorides tundub paugu hind 3000 euro kandis, seega ca 18 000 mürsku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Riigikaitse eelarve
Otsapidi ka eelarve-teemasse.
Tundub, et KV hangetekeskuse(-või kamina?) juristid on kenasti puusse pannud - akf HEREM võiks siin kirjutada, kas juristitibid saavad "tulemusliku töö eest" aastalõpupreemiad ikka kätte või jäävad sedapuhku ilma
Tundub, et KV hangetekeskuse(-või kamina?) juristid on kenasti puusse pannud - akf HEREM võiks siin kirjutada, kas juristitibid saavad "tulemusliku töö eest" aastalõpupreemiad ikka kätte või jäävad sedapuhku ilma
Kuulivestifirmalt suurt hüvitist nõudnud kaitsevägi kaotas oma vea tõttu riigikohtus
Urmas Jaagant
urmas.jaagant@epl.ee
Kaitsevägi tahtis kohtu kaudu Soome firmalt hüvitisena välja nõuda pea 270 000 eurot.
Veebruari lõpus tabas kaitseväge ebameeldiv üllatus, kus suure rahasumma pärast käinud kohtuvaidluses tuli pärast kahe esimese astme võitu tunnistada riigikohtus hoopis kaotust. Nimelt otsustas riigikohus, et Soome firma C.P.E. Productions OY ei pea kaitseväele hüvitama pea 270 000 eurot, mida temalt nõuti, kuna kaitseväe arvates võttis ühe ammuse hanke võitnud C.P.E. oma pakkumise tagasi siis, kui see enam võimalik ei olnud.
See habemega lugu on aga palju keerulisem ja Eesti Päevaleht on aastate jooksul kajastanud korduvalt, kuidas hanke puhul toimunu tekitas kahtlusi firmade kokkumängust ja kaitseväe ajalisest ummikusse jooksmisest.
2014. aastal soovis kaitsevägi hankida suurt hulka kuuliveste ja kuulutas välja hanke. Kuna parima pakkumise teinud Norra firma tooted ei vastanud nõudmistele, pidanuks hanke võitma paremuselt teise pakkumise teinud C.P.E.. Soome firma aga oli juba kaitseväele kirjutanud, et nende toodetega on probleeme ja nad sooviksid hankes osalemise katkestada. Niisiis sai võitjaks paremuselt kolmas pakkuja, Eesti vahendajafirma Bristol Trust, kes on aegade jooksul ise ka C.P.E. tooteid hangetel pakkunud.
Riigikohus otsustas ümber
Kui algul otsustas kaitsevägi, et C.P.E.-lt pakkumise tagasivõtmise eest hüvitust ei nõuta, siis hiljem otsustati seda siiski teha ja kasseerida sisse – nagu kord ette näeb – C.P.E. ja Bristol Trusti pakkumiste vahe. C.P.E. ei olnud nõus hüvitist maksma.
Kahes esimeses kohtuastmes jäi peale kaitsevägi ja C.P.E. oleks pidanud hüvitama pea 270 000 eurot. Riigikohus aga otsustas kõik ümber: kaitseväel ei olnud õigus hüvitist nõuda ja peab nüüd ise kandma kõigi osapoolte kohtukulud. Riigikohtu otsus on teatavasti lõplik.
Kogu juhtum keskendub sellele, kas C.P.E. võttis oma pakkumise tagasi ja kuidas kaitseväes sellest aru saadi.
Pärast pakkumiste esitamist teatas C.P.E. kahe e-kirjaga probleemidest ja lisas esimeses kirjas, et peab oma pakkumise tühistama, viimases kirjas pakkus välja veel võimaluse pikendada tarnetähtaegu.
Kaks esimest kohtuastet leidsid, et nendest e-kirjadest ei saanud välja lugeda muud, kui et C.P.E. võtab oma pakkumise tagasi, aga selleks hetkeks oli möödas pakkumiste esitamise tähtaeg ja seega ka võimalus pakkumisi tagasi võtta. Järelikult saab kaitsevägi nõuda hüvitist.
Pidanuks võitjaks kuulutama
Riigikohus aga jõudis vastupidisele järeldusele. Nimelt oleks kaitseväel pakkujalt õigus hüvitist nõuda vaid siis, kui see pakkumine on tunnistatud edukaks, kuid C.P.E. võtab selle tagasi. Pakkumise tagasivõtmine tuleb esitada kindlas vormis ja allkirjastatult, C.P.E. e-kirjad nendele nõudmistele aga ei vasta.
Seega juriidiliselt C.P.E. oma pakkumist tagasi ei võtnud ja kaitsevägi pidanuks tunnitama C.P.E. pakkumise võitjaks. Kuna kaitsevägi seda ei teinud, ei ole ka C.P.E. hankelepingust keeldunud. Niisiis otsustas kaitsevägi hoopis ise hinnalt järgmise, Bristol Trusti pakkumise kasuks ega saa C.P.E.-lt mingit hüvitist nõuda.
Kohtuloo lõpplahendi kommentaariks öeldi kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast vaid, et riigikohtu otsus ei mõjuta kuulivestide hanke lõpptulemust ja sõlmitud lepinguid ning ühtegi hankemenetluses tehtud otsust ega hankedokumenti ei ole vaidlustatud ja vaidlustamise tähtajad on möödas.
Tasub veel märkida, et pärast kuulivestide vaidluse avalikuks tulekut Eesti Päevalehes teatas C.P.E. 2015. aasta maikuus kaitseväele, et kuna viimane on nende arvates andmeid meediasse lekitanud ja C.P.E. mainet kahjustanud, siis tuleb hoopis kaitseväel maksta neile pool miljonit eurot mainekahju hüvituseks.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Riigikaitse eelarve
Tegemist täiesti tavalise kohtuvaidlusega ning märkusi "juristitibide" suunas ei ole mõtet teha. Kui seadused reguleeriks kõiki olukordi üheseltmõistetavalt, siis poleks kohtuid ja advokaate vaja, miskipärast näitab elu midagi muud.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Riigikaitse eelarve
Eks ta ole - loll ka, kes õigustust ei leia
Pigem aga "näitab elu" siiski seda, et head juristid(+prokurörid) võidavad protsesse ning keffad kaotavad...
Pigem aga "näitab elu" siiski seda, et head juristid(+prokurörid) võidavad protsesse ning keffad kaotavad...
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Riigikaitse eelarve
Parandan iseennast - väike guugeldus näitas, et hangetega tegeleb meil kaminale otsealluv megastruktuur nimega RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS (vt pilti) - mistap ei saa ka akf HEREM kuidagi nonde puussepannud juristide aastapreemia üle otsustada // mai bääd, sorriBorja kirjutas:Tundub, et KV hangetekeskuse(-või kamina?) juristid on kenasti puusse pannud - akf HEREM võiks siin kirjutada, kas juristitibid saavad "tulemusliku töö eest" aastalõpupreemiad ikka kätte või jäävad sedapuhku ilma
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist