Lennuüksused Raadi lennuväljal

[FW Anton]

Väga huvitavad fotod, tänan!

Tuleks nüüd Saksa aja juurde tagasi. Kui sakslased sinna tõesti betoonraja ehitasid, siis kuidas ja kus see paiknes ja kas sellest on midagi ka järgi?

[maradör]

Päris palju on nüüd siin lennuväljadest juttu olnud ja sellega seonduvast. Kunagi varem tõstatasin ka küsimuse Raadi lennuväljale kuuluvast tuumapommide laost Luunjas aga siis jäi see kuidagi arutlemata ja mitme muu teema vahele. Seoses tuumaprogrammi kärpimisega nõugukogude ajal nii 70ndate lõpus ja 80 ndate keskpaigas viidi suur osa R-12 keskmaarakette eestist ära. Ja ilmselt ka S-75 ja S-200 raketibaasidest hakkati tuumavalmidust vähendama. Nüüd küsimus, millal viidi Luunjast kaugpommitajatele mõeldud tuumapommid ära? Kas need olid viimased mis tuumarelvad mis eestist lahkusid? Kas kellegil on üldse täpsemat infot Raadil sellega seonduva kohta? Praegu peaks kohas kus oli pommide ladu, olema Tartu Üksik Päästekompanii või midagi taolist. Kas endised laohooned on nüüd likvideeritud või ümberehitatud?
Mis lennukid tuumapomme kandsid? Kas olid TU-16 ja TU-22?

[Arensburger]

Kunagi teenisin ka aega lennuväes Baranovitsis Valgevenes. Meil oli lennuväljal naaberpolguks kaugpommitajad Tu-22. Kui koju tulema hakkasin, said nad ka esimesed KM-kad ehk TU-22KM modifikatsiooni. Tartus olid sel ajal veel TU-16 lennukid, kuid vahetuseks nad said vist kohe TU-22KM lennukid. Kuigi Afganistaani sõja ajal praktiseeriti erandjuhtudel ka tavapommidega pommitamist, siis tegelikult kandsid need lennukid kõhu all vaid ühte keskmaaraketti. Lendurite jutu järgi olid need raketid varustatud 5-10 autonoomselt sihitava väiksema tuumalaenguga. Öeldi, et rakett on võimeline autonoomselt lendama kuni 500 km. Õppustel käies oli kõhu all rohelise otsaga rakett, mis tuumalaengut ei omanud. Nn. "bojevoje dezurstva-s" seisvatel lennukitel oli punase otsaga rakett.
Rakette hoiti polgust eraldi seisva väeosa poolt. Nemad kandsid hoopis teistsugust nullidega algavat väeosanumbrit ja olid nn. "osobõi tsast" ehk salastatud väeosa. Muidu riietatud olid nad lennuväevormi. Nende territooriom asus umbes 3-5 km lennuväljast eemal metsas. Oli piiratud mitmekordse traataiaga ja neil oli oma "rota ohranõ", millel ei olnud mingit seost meie lennuvälja valveroodudega.
Kedagi lennuväepolkude personalist sinna territooriumile ei lubatud.

[maradör]

Luunaja vallas Aki metsas asuv tuumapommi ladu ongi ca 3-5 km Raadilennuväljast ja sinna läks otse tee.

[FW Anton]

Tu-16 ja Tu-22M kandsid mõlemad tuumalõhkepeaga rakette. Seega võis tuumarelv Raadi lähistel olla juba Tu-16 aegu, aga Tu-22M aegu kindlasti, sest Backfaierite relvsatusse kuulusid ka tuumaraketid.

Aga mis linnuke see Tu-22KM on? Kas see on Tu-22K motifikatsioon? Tu-22 ja Tu-22M on täiesti erinevad lennukid. Tartus olid Tu-22M-3


Tu-22K


Tu-22M-3

[Arensburger]

Vabandan! Ma ei ole suurem spets. Ülemisel pildil on vana lennuk, millised meie lennuväljal kogu aeg olid. Meil kutsuti seda lihtsalt TU-22.
Alumine on aga uus, mida millegi päeast siis KM-iks kutsuti. Teenisin ise hävitajate polgus ja nende pommitajate meestega suhtlesime vaid põgusalt. Seda enam, et hakkasin juba koju tulema kui pommitajate polk hakkas uusi lennukeid saama.
Neil oli hoopis teine hääl ka. Startides tuletas mootoriheli natuke Mig-25 meelde. Vanadel oli selline väga madal hääl nagu kõuekõmin. Öösel oli vanematel mootorist välja tulev leek selline kollaka värviga, uutel aga tuletas rohkem meelde keevituse kaarleegi värvi.

[Arensburger]

Vaadake tähelepanelikult seda vanemat TU-22´te. Lendurid läksid lennukisse kabiini alt, seal on luugid. Samast nad ka katapulteeruvad - allasuunas.
Meie lennuväljal oli üks õnnetus. TU-l vist ei avanenud üks telik. Tegi lugematu arv ülelende maandumisrajast, kuid maanduda ei suutnud. Siis vist lõppes kütus. Mehed katapulteerusid. Kuid kõrgus oli liiga väike. Pärast olid matused.

[FW Anton]

Tuttav lugu:

Ka meie diviisis oli üks Tu-22 polk. 1977. a. kevadel maandumisel läks lennuki tüürimehe katapult matsust betoonrajale lahti ja mootorid pühkisid mehe jäänusedki laiali. Matta polnud midagi!
Ka Tu-16-l katapulteerusid peale pilootide kõik alla suunas!

[Saaremaamees]

Tuumapommilaost.
Seitsmekümnendatel lendasin Tartus An-2-l "keemiat", kevaditi tuli ka Luunja sovhoosi kohal tolmutada. Enne tööde algust tuli kesklinnas Barclay mälestussamba juures pommilennukite diviisi staabis briifingul käia. Operatiivosakonna ohvitser selgitas, kuidas Raadi lennuvälja läheduses lennata (koordinatsioon, side jms.) Alati oli kohal ka Vanemuise tänavaga seotud ohvitser, kes rõhutas, et "Kuusiku objekti" kohale ei tohi mingil juhul ilmuda (see oli neil selline koodnimi objektile, venelased ütlesid Kuziku). Sovhoosi põldude kaardil oli seda hea ära tunda, sest koht oli lihtsalt üks tühi valge laik.

Lähedalt mööda lennates polnud seal suurt näha midagi, kogu värk oli ju maa all. Aeg-ajalt liikusid sinna ja tagasi presendiga kaetud veoautokolonnid.

Millal baas suleti, ei tea, aga kaheksakümnendate teisel poolel viidi Eestist kogu tuumaarsenal igatahes kindlasti minema.

[Kapral Karu]

Jõgeva mnt lähedal Maramaa külas, lennuväljast u 4 km NW oli diviisil objekt "Jel'" e. "Kuusk". Seal oli kaks eraldiasuvat ladu -- Jõgeva pool kütuse ja Tartu pool relvastuse (sh tavapommide ja -tiibrakettide) oma. Äkki pidasid venelased "Kuziku" all seda silmas? Sinna An-2 allasadamine võinuks paljudele kurvasti lõppeda.

Aki metsa (mis on lennuraja tsentrist 5 km "Jel'ile" vastassuunas) tuumalaengutele poleks isegi Tu-22 pealekukkumine midagi teinud. Ja lennuki pealt näha polnud seal tõesti midagi erilist. Küll ei saa öelda, et lõhkepäid hoiti maa all -- see oleks tekitanud lisaprobleeme (lumi, pinnase- ja lumesulavesi jne).

Ühe Annelinna kooli (Annemõisa?) veebilehel oli pilte Aki (Luunja, nüüd vist Sirgu küla) linnaku hooneist (õpilased käisid päästekompaniil külas!), analoogiliste hoidlate välis- ja sisevaateid olen samuti paaril veebilehel kohanud (üks oli mingi sakslaste oma, aadressi ei mäleta).

Huvitav, mis sinna tuleb, kui päästekompanii likvideeritakse (või on see juba tehtud)? Kindlasti mitte muuseum...

[Saaremaamees]

Kapral Karu, sul on vist õigus jah. Hakkan vanaks jääma, mälu vahel petab. Kuusiku oli tõepoolest Kärkna metsa kütuse- ja veelmillegi ladu, sinna tuli Kärkna jaamast raudteeharu. Neil seal kogu aeg jooksis petrooli maha ja kevadeti pandi raudteeäärne kraav põlema- puhas lennukikütus oli vee peal. Kohalikud vennad käisid vahel tsisternautodega sellest kraavist keskkütteahjudele kütust toomas. Veel räägiti, et Kärkna laost läks petrool torujuhtmega lennuväljale ja keegi olevat sellele oma pisikese harutoru külge nikerdanud ...

Aga tuumapeade ladu näidati kaardil lihtsalt valget laiguna ning meid hoiatati sealt kõrvale hoidma.

Mis veel huvitav- vaatamata Raadi lennuvälja strateegilisusele oli ta tsiviillennukite tagavaralennuväljade nimekirjas. Mõnikord maandusid seal IL-62-d, kui Leningradi Pulkovo lennuväli ilma tõttu kinni läks ja kaugelt tulnutel Moskvani kütust ei jätkunud (ligemal sobivat rada polnud). Olin ükskord õhus, kui Lazurnõi 124.0 sagedusel maanduvat Il-i hoiatas, et kõik reisijatesalongi illuminaatorid peavad kaetud olema ja peale maandumist keegi lennukist ei väljuks.

[Kapral Karu]

Huvitav, kuidas nende illuminaatorite kaetus tagati, kas selleks oli eraldi süsteem olemas? Või usaldati kardinaid ?

[Saaremaamees]

Nii oligi- reisijatesalong akendel olid plastikust lükandkatted ees ja stjuardessid pidid jälgima, et keegi sealt välja ei piilu. Iseasi, kui palju seda käsku just täideti ... Ja mida sealt nii väga näha oligi. Tavaline selleaegne lollus.

[Carl]

Ühes saksa plaanereid tutvustavas raamatus on foto saksa plaanerist Tartu lennuväljal 1941-1942 aasta talvel. Plaaneriks on Go 242. Paremal servas paistev ehitis peaks olema Ratsarügemendi tallihoone.