Piirivalve taastamine

[aht0]

Aprillisündmused 2007 näitasid, et kogu vaba politseijõu sidumiseks piisab ühest mõnesaja osalejaga vägivaldsest korratusest Tallinnas. Maakohtades istusidki siis politseimajas prefekt ja paar korrapidajat, muu seltskond oli Tallinnas. Loomulikult aidatakse ja aitamegi. Kuna ma nendes sündmustes ka ise osalesin, siis ma ei julgeks loopida kergekäeliselt, et saadame reservistid ja kaitseliitlased piirile. Näiteks 2007 selgus, et selline lihtne asi nagu oluliste objektide valve alla võtmiseks on vaja ka natuke rohkemat kaitsetahtest.
Seepärast, spetsiifilise rolliga kriitiliste üksusi tuleb ette valmistada aegsasti, mitte loota ad hoc improviseerimisele siis, kui kriis lahti on.
Meie riigis on aga kombeks teha selliseid planeerimislahendeid, ignoreerides mis saab siis, kui asi üle pea kasvab.

No mis teha. Riik muudkui optimeerib õhemaks, kulude kokkuhoiu eesmärgil. Bürokraatia omapära, loeb ainult rahaline kokkuhoid ja efektiivsus. Võimalikke hargnevaid kriisistsenaariume Exceli tabelis valemitega väljendada ei saa.

See "Kriitiline üksus" on rahalugejate silmis enamus ajast selge otstarbeta ja kasutegurita kuluallikas organisatsiooni raamatupidamises.

[Kapten Trumm]

See "Kriitiline üksus" on rahalugejate silmis enamus ajast selge otstarbeta ja kasutegurita kuluallikas organisatsiooni raamatupidamises.

Kahjuks küll. Laiem probleem meil on selles, et sõjaks valmistub ainuüksi kamina haldusala. Ülejäänud valmistuvad tsiviiljamadeks ja loodavad, et asi hullemaks ei lähe või ignovad ohtu.
Muud haldusalad saaks kaitsevaldkonnast väga lihtsa sõnumi: kui me tahame suurtega tantsida, siis "hästitoimiv reserv" on siin üldiselt märksõnaks.
Praegu tundub, et kui läheb jamaks, siis saab neid kaasasõitjaid pingil palju olema, kes vaatavad KV suunas käsi pikal - andke, tehke. KV-l on aga põhirolligi jaoks võimsust vähevõitu.
Kui KV hakkab veel tegelema piirikaitse, siseturvalisuse, pääste ja selliste asjadega, siis kes sõda peab?

Eile ütles üks Maanteeameti tegelane AK-s kenasti (jutt oli libeduse tõttu toinud 2 ohvriga avariist Tartu mnt-l ja politsei kriitikast teehoolduse teemal:
Meil on täna Eestis 130 teehooldusmasinat. Loomulikult on tehniliselt võimalik ka igal pool asfalt puhas hoida, aga see vajab 2000 masinat.
Loomulikult ei jõua me neid igapäevaselt pidada. Aga võib-olla nii, et vanad, kuid töötavad masinad seisavad laoplatsil ja kuskilt tsiviilist kutsutakse vennad välja kui vaja - võib-olla ehk suudaks.
Ehk siis meie ei hakkagi suutma kõiki elus tekkivaid probleeme lahendama pidevalt tööl ja tegevuses oleva seltskonnaga.
Tuleb mõelda lahendusele, et mis saab siis, kui midagi ventikasse lendab. KV seda edukalt teeb. Vähemalt minuarust.

[Kriku]

PM artikkel Vene maffiast, mis Eestis salakaubanduse ja kelmustega tegeles: https://radar.postimees.ee/4423331/rada ... 1512076513

Tasub lugeda. Kui kuritegelik struktuur sellisel tasemel Eestis tegutses, võivad seda teha muudki.

[Veiko Palm]

No mis teha. Riik muudkui optimeerib õhemaks, kulude kokkuhoiu eesmärgil. Bürokraatia omapära, loeb ainult rahaline kokkuhoid ja efektiivsus. Võimalikke hargnevaid kriisistsenaariume Exceli tabelis valemitega väljendada ei saa.

See "Kriitiline üksus" on rahalugejate silmis enamus ajast selge otstarbeta ja kasutegurita kuluallikas organisatsiooni raamatupidamises.

Sügavalt ekslik arvamus. Excelis saab kõike väljendada

Tahan siinkohal hoopis öelda, et rahaline kokkuhoid ja efektiivsus peavad olema ALATI riigiametniku eesmärk. Ehk teisisõnu - eesmärgiks peab olema teha sama asja tõhusamalt ja seega odavamalt. Tihtipeale aetakse sassi aga tõhusus tegevuste kokkutõmbamisega. Mida ma sellega mõtlen? Lihtne näide minule täiesti võõralt mängumaalt. Oletame, et sihiks on seatud, et tuletõrjeauto peab tulekahjukohta jõudma 15min, siis iga riigimees peab tegema kõik endast oleneva, et see eesmärk saaks täidatud võimalikult odavalt ja nii peabki olema. Tõhusus EI OLE aga see, kui tuletõrjeauto jõuab kohale 15min asemel 30min jooksul. See on hoopis ülesande mittetäitmine.

Ja järgmise teema juurde - neid tõepoolest tähtsaid eesmärke (ja nendele vastavat rahastust) seavad meie riigis praktiliselt alati poliitiliselt valitavad juhid. Just nemad on need rahalugejad. Just nemad on need, kes aktsepteerivad (või ei aktsepteeri) riski, et masin jõuab kohale poole tunni jooksul. Ja sellele vastavalt seatakse ka Exceli tabelid.

[Veiko Palm]

Loomulikult ei jõua me neid [masinaid] igapäevaselt pidada. Aga võib-olla nii, et vanad, kuid töötavad masinad seisavad laoplatsil ja kuskilt tsiviilist kutsutakse vennad välja kui vaja - võib-olla ehk suudaks.

Ma olen väga uhke igasuguse kiituse pärast KV suunas Aga siiski - tuleb meeles pidada, et ka see "vanade masinate laoplatsil seismine" ei ole kunagi tasuta ega tegelikult alati ka teostatav. Meie kliimas ei ole võimalik, et need masinad seisavad kadudeta, keegi peab kogu aeg nendega tegelema. Ma ei räägi, et võimatu, aga ütlen, et ei ole kindel, kas lõppkokkuvõttes väga palju odavam.

[Kapten Trumm]

Nendel "vanade masinate laoplatsil seismine" on ju tegelikult asi, millel tänane KV süsteem põhineb. Nii öelda reservisüsteem, inimestele, autodele, varustusele, laskemoonale, medikamentidele. Seal seisev pole kõige uuem, parem või moekam, aga mõistlikult kasutatav ja tasapisi juurde soetatav. Loomulikult pole see tasuta, aga võrreldes uue masina väljaostu või liisingumaksetega on see suhteliselt odav lõbu. Et on tasuta, pole ma mõelnud.

Võid kindel olla, sedasi on tunduvalt odavam. Uutelt autodelt lõikab ilmastik samamoodi lõivu, rehvid ja kummijupid pragunevad, ok roostetavad vähem. Samas on uued veoautod kurguni elektroonikat täis, ainuüksi akude tühjaks jooksmisest võib saada megakulukas probleem, mitte nagu 35 aastat vanal sakslaste mersul, et vahetasime aku ära ja asi lahendatud. Euroopa platside vanad sõjaväe veoautod (jutt käib tavalistest tendikatest) maksid 4-5 tuhat eurot "as it is" ja 20 tuhat korda tehtuna, võrreldes 70 tuhat samaväärse uue autoga (mis 5 aastat ilma hooleta platsil vedeledes muutub samamoodi kõlbmatuks).

Kurb on vaadata, et sisejulgeolekus pole selliseid reservi küsimusi oluliseks peetud. Ju on siis nooreminspektori patrullauto, Haixi saapad ja Glocki püstol olulisemad. Kuidas nt kavatsetakse kustutada tuld, kui vastase tegevuse tulemusena juhtumine arv kasvab nt 57 korda, jääb mulle uduseks. Ilmselt "lahendus" praktikas on selline, et ei kustutatagi. Või mis saab, kui piir satub surve alla?

[Veiko Palm]

Nendel "vanade masinate laoplatsil seismine" on ju tegelikult asi, millel tänane KV süsteem põhineb. Nii öelda reservisüsteem, inimestele, autodele, varustusele, laskemoonale, medikamentidele.
... Samas on uued veoautod kurguni elektroonikat täis, ainuüksi akude tühjaks jooksmisest võib saada megakulukas probleem, mitte nagu 35 aastat vanal sakslaste mersul, et vahetasime aku ära ja asi lahendatud. ...
Kurb on vaadata, et sisejulgeolekus pole selliseid reservi küsimusi oluliseks peetud. Ju on siis nooreminspektori patrullauto, Haixi saapad ja Glocki püstol olulisemad. Kuidas nt kavatsetakse kustutada tuld, kui vastase tegevuse tulemusena juhtumine arv kasvab nt 57 korda, jääb mulle uduseks. Ilmselt "lahendus" praktikas on selline, et ei kustutatagi. Või mis saab, kui piir satub surve alla?

Selles on Sul tuline õigus, et tänapäevast masinat naljalt "laoplatsile" seisma ei pane. Kahju võib olla kordades suurem kui kasu. Kas üleüldse saabki pikaajaliselt ladustada? Mina isiklikult kahtlen. Kuid see ju polegi vist selle postituse põhipoint?

Sellele teisele küsimusele vastan, et ju siis pole poliitiliselt vajalikuks peetud. Ju siis on riskide hindamisel kaalutletud, et taoline sündmus on võimalik, kuid äärmiselt vähetõenäoline.

[Kapten Trumm]

Saab ikka pikaajaliselt. Kuid see pole tasuta ja niisama autod ei säili. Ja tulles tagasi sinna kasutatavuse ja kiirreageerimise juurde - uute autode tellimine on veel pikem protsess kui rekvireerimine. Ja eritehnikat nagu lumesahad, tuletõrjeautod või kiirabi polegi kuskilt rekvireerida.
Mis puudutab seda poliitiliselt vajalikuks või mittevajalikuks pidamist, siis ma poleks nii veendunud, et seda teemat on üldse eriti lauale tõstetudki või kuskil eksisteerib "poliitiline otsus" ja "riskivõtt" lasta idapiir võssa kasvada (näiteks).

[Veiko Palm]

Pööran tähelepanu sõnakasutusele - minu arust ei ole õige öelda "lasta idapiir võssa kasvada" vaid öelda tuleb "mitte puhastada idapiir võsast".

See on umbes samasuur vahe kui valeväite "vähendada operatiivstruktuuri" ja õige lause "vähendada unelmat suurest operatiivstruktuurist" vahel

Täiesti ebaoluline OT, aga tuju teeb natuke heaks

[Kapten Trumm]

Sõnakasutus ja sellele järgnev kõver ekvilibristika ju tegelikult ei muuda asja sisu.
Lepime ehk kokku parem milleski moekamas: 2015 eelne idapiir kui sisejulgeolekuvaldkonna edulugu.

[tommy]

Reaalses maailmas saab Siseminn juba nuuti selle eest, et liiga palju on hakatud lootma vabatahtlike(ja muu taolise "reservi") panuse peale..

[Kapten Trumm]

Ja see nuudi andja oleks....?
Vabatahtlike abipolitseinike teemas ma midagi kurja näha ei suuda.

[Kapten Trumm]

Tommy, sa ei vastanud küsimusele, KES see on, kes SM-le abipolitseinike kasutamise eest "nuuti annab".
Rahval oleks ehk õigus taolisi kangelasi teada.

[gooligan]

Tommy, sa ei vastanud küsimusele, KES see on, kes SM-le abipolitseinike kasutamise eest "nuuti annab".
Rahval oleks ehk õigus taolisi kangelasi teada.

Täna on pigem häda selles, et kui abipolitseinike veel leidub, siis tihtipeale ei saa neile proportsionaalselt palgalisi tasakaalustuseks kaasa panna.

Ja siis tekivad sellised vaieldavad situatsioonid -
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=80525238

kus patrullivad vaid vabatahtlikud ning ametnikke situatsioone reguleerimas ei ole. 700 nuutiandvat kommentaari artikli kõrval on tõsiasi:)

Maapiirkondades on tekkinud samalaadne probleem, kus abipolitseinike õlule on sisuliselt pandud kogu kohaliku turvalisuse tagamine/patrullimine jne.

[Roamless]

Maapiirkondades on tekkinud samalaadne probleem, kus abipolitseinike õlule on sisuliselt pandud kogu kohaliku turvalisuse tagamine/patrullimine jne.

Krimis oli vist lõik Pärnust, kus politsei patrullautoga patrullis ja transportis korrarikkujat kaks abipolitseinikku. Tavaliselt ikka üritatakse patrull koostada nii, et oleks üks "päris" politseinik ja teine abipolitseinik, sest õiguslikult peaks selle abipolitseinike patrullil olema samapalju õigusi, kui suvalisel turvapatrullil st võin küll eksida, kuid sedasorti "abipolitsei" patrull ei tohi isegi vist autosid peatada ilma "päris" politseinikuta.