Sa kogu aeg keerad selle teema kalorite põletamise peale. Vaatasin eile ekstra ringi koolis, kui palju jääb silma õpilasi, kes vajaks täiendavat kalorite kulutamist ehk kelle füsionoomia viimab selgele ülekaalule. Eriti ei olnud kusjuures. Küll aga oli päris palju näha selliseid (nii poisse kui tüdrukuid), kellel on minuarust lihaskond nõrgalt arenenud (nt poistel väga peenikesed sääred) jne.Proovin uuesti: Kui probleem on laste vähene füüsiline aktiivsus koolivälisel ajal, siis katsed parandada olukorda KK tundide lisamise abil oleks asendustegevus.
Jälle seda energiatarbimist vaadates (no ei ole muud näitajat käepärast, vabandan ninaette ja kõrvataha): kui me eeldame, et argielulise füüsilise aktiivsusega peaks nooruk päevas põletama näiteks 1,5x rohkem kaloreid kui 2 KK tunnis, siis selle aktiivsuse ärajääma kompenseerimiseks oleks iga päev vaja 3 KK tundi, nädalas 15. Kui arvestada ka nädalavahetustega, siis 21. Selles kontekstis jõupingutused 8 KK tunni sisseviimiseks nädalas on väga kulukas asendustegevus.
Võib küsida, et mismoodi on näiteks 2 KK tunni lisamine asendustegevus, siiski liigutataks ju nende võrra rohkem? Äkki on muid meetmeid toetav ja täiendav tegevus? Jah, oleks toetav ja täiendav, kui need muud meetmed eksisteeriks. Aga kui kogu aeg arutatakse KK tundide arvu üle, siis on suur oht, et kui lõpuks pressitakse läbi nende lisamine niigi väga pingelise tunniplaani, siis suruvad kõik asjassepuutuvad ministrid üksteisel kätt, soovivad palavalt õnne ja ongi kõik. Alustada tuleb ikka sealt, kus on probleemi tuum - kui lapsi edaspidigi edaspidi igale poole autoga viiakse ja tuuakse ja nad õues mängimas ei käi, on väga vähe vahet, kas KK tunde on nädalas 2 või 4. Ei tohi saata välja sõnumit, et kõnealune elustiili muutus on kooli KK-ga kompenseeritav. Ei ole.
Sestap arvan, et see kalorikulu jutt on pikas plaanis mõistagi õige, kuid vähemalt nende õpilaste peal, kes mulle eile lõuna ajal koridoris vastu tuleb, annaks mingi 3x90 min asjalikult korraldatud (st kehalise vormi parandamisele) suunatud kehalist gümna lõpuks tulemusi, mida te ise ka ei usuks. Minu sõnu tegelikult kinnitab ka fakt, et KV-s saadakse 80% poistest (ülejäänud langevad välja) 3 kuuga ikka üle lati. Seal ei ole ju aastaid jalgsi kõndimist ja metsatööd. Ja kehakaal KV-s üldiselt kasvab, mitte ei alane - just sellesama liikumisaparaadi arenemise (elik lihasmassi) pärast.
Ülaltoodu tõttu arvan, et alahindamata üldise liikumisharjumuse tähtsust, on teenistuskõlbulike poiste saamiseks kehalise mahu suurendamine 30-50% võrra ja programmi ringimuutmine (ning KVKT-1 tegemine iga semestri lõpus) täiesti toimiv vahend. Kolm aastat sedasi jooksutatud seltskond teeb 90% selle KVKT-1 KV-s ära ja noorteaja lõpus võime rääkida ikka 250+ punktisest üldisest tasemest tänase 200+ asemel. Ja tõenäoliselt kukub KV-st välja kukkujate arv vähemalt 2 korda. Miks? KV sattumise ajaks on nende vaim lihtsalt tugevam ja hea kehaline vorm juba teenistusse astudes tähendab, et igasugu depressiooni, kiusamise jne probleeme on vähem.
Jään enda juurde, et lahendus on suhteliselt loll-lihtne KV kontekstis, üldise rahvatervise osas muidugi on asi keerukam.