Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[LeBon]

Kui tehakse koolipäeva pikemaks, nii et mingil päeval enam trenni ei jõua (kas ajaliselt või väsimuse pärast).

Ajaliselt võib veel probleeme tekkida, kuigi ilmselt mitte (trennid on tavaliselt mitu tundi peale kooli) aga väsimus ei tule jutukski. Trenniskäijatele on KK pigem lõõgastava mõjuga ja teinekord kaks korda päevas end liigutada on pigem miinimum kui liiga väsitav nähtus.

[Kriku]

Ajaliselt võib veel probleeme tekkida, kuigi ilmselt mitte (trennid on tavaliselt mitu tundi peale kooli) aga väsimus ei tule jutukski. Trenniskäijatele on KK pigem lõõgastava mõjuga ja teinekord kaks korda päevas end liigutada on pigem miinimum kui liiga väsitav nähtus.

Siin me juba olime. Minu küsimus, millele ma eelmisel korral vastust ei saanud, uuesti sõnastatuna: Mis neil trenniskäijatel siis kooli KK-st kasu on, kui seal nende jaoks midagi väsitavat ei ole? Käivadki lõõgastumas?

[Svejk]

Mis neil trenniskäijatel siis kooli KK-st kasu on, kui seal nende jaoks midagi väsitavat ei ole? Käivadki lõõgastumas?

Sa, Kriku, räägid juba ajaliselt väga lähestikku (loe - üksteisejärel) olevates postides endale vastu.
Väidad, et KK pole kasu (et "vähe kulub kaloreid")
Siis väidad, et laps on liiga väsinud, kui peab KK käima.
Siis väidad, et trenniskäijatel pole kasu, kui peavad käima löögastumas.

Anna andeks, aga su argumendid on otsitud.

Trenniskäijatel (kui neid on) on vastavad KK vabastused jne ja muu mass ei pea ennast sättima nende järgi, et erandist reeglit teha.
Ja ma ei näe koolipäevas, milles vaimsed harjutused on pikitud vaheldumisi "kerge liigutamisega" mittemidagi niiväsitavamat, et kolme trenni asemel kahes käia, ja näen Lebonni küsimust õigustatuna ja senini sisuliselt vastuseta või piisava vastuseta.

Kehalise kasvatuse ärajätmise nimel on siin tehtud uskumatud trikke ja mõttelisi "ameerika mägesid"

(küll AKFTP/JMA Fucs tuletab kohe meelde, millest jutt lahti läks... )

Sa oled olnud seda meelt, et KK ära jätta kui tulutu ja kasutu ja asemele pole pakkunud mitte midagi!
Oled läinud sülitama vanasse kaevu, enne kui uus on valmis ja see on ajanud osadel austatud kaasfoorumlastel harja punaseks.

P.S.
"Treeningväärtustest" (millised mõisted sa oled ise välja mõtelnud ja ise teemasse (minu arvates suhteliselt seosetult) sisse toonud) me veel räägime....
Ja "Riigi Teataja" kui allika väärtusest (allikaväärtusest! )....

[Kriku]

Mis neil trenniskäijatel siis kooli KK-st kasu on, kui seal nende jaoks midagi väsitavat ei ole? Käivadki lõõgastumas?

Sa, Kriku, räägid juba ajaliselt väga lähestikku (loe - üksteisejärel) olevates postides endale vastu.
Väidad, et KK pole kasu (et "vähe kulub kaloreid")
Siis väidad, et laps on liiga väsinud, kui peab KK käima.
Siis väidad, et trenniskäijatel pole kasu, kui peavad käima löögastumas.

Ei, ma ei räägi endale vastu.

Kui väga lihtsustatult öelda, siis füüsilisest treeningust on siis kasu, kui see väsitab (seda annab väljendada südame löögisageduse ja veel igasugu näitajate kaudu). Kui mitte lihtsustada, siis tuleb rääkida aeroobsest ja anaeroobsest treeningust, mis nende vahekord ja sagedus peaks olema ja nii edasi. See pole praegu oluline. Oluline on, et see sõltub organismi senisest treenitusest, milline harjutus väsitab ja milline mitte.

Kui KK tund trenniskäija ära väsitab, nagu üks õige treening peaks tegema, siis ta ei pruugi pärast oma trenni jõuda. See on paha. Kui KK tunni koormust sätitakse ebasportlike klassikaaslaste järgi ja see trenniskäijat ei väsita, siis tal ei ole sellest treeninguna kasu ja sellega raisatakse tema aega. See ka on paha, vähemalt siis, kui teda selleks sunnitakse.

Trenniskäijatel (kui neid on) on vastavad KK vabastused jne ja muu mass ei pea ennast sättima nende järgi, et erandist reeglit teha.

Sellega ma oleks täiesti nõus. Siis meil ei olegi vaidlust selles küsimuses.

Sa oled olnud seda meelt, et KK ära jätta kui tulutu ja kasutu ja asemele pole pakkunud mitte midagi!

Ei vasta üldse tõele. Palun loe mu postitused üle.

[nimetu]

Kalorite lugemine pole kusagilt õhust võetud ju. Need asjad saab üsna hästi välja arvestada. Ja mis puutub laste tervisesse, siis rasvumine on ilmselgelt tõsine probleem, mis järjest kasvab. See on otseselt seotud kalorite "ülejäägiga". See, mis tarbitakse ei suudeta ära kulutada. Selle neutraliseerimiseks ei piisa kahest tunnist nädalas. Üsna kindlasti ei piisa ka neljast tunnist nädalas. Probleemi lahendus peaks hõlmama ka koolivälist elu, kaasaarvatud toitumist.

Eestis on kasvanud laste keskmine kehakaal viimase 15 aastaga erakordselt kiiresti – rasvunud või ülekaaluline on neist iga kolmas. Tervise arengu instituudi projektijuht Kristin Salupuu nentis, et võtmerolli mängivad ülekaalu ennetamisel õigel ajal sisse harjutatud söömis- ja liikumisharjumused.

Probleem on iseenesest selge. Ühe aspektina tuleks tõsta laste liikuvust. Nagu ma juba selgitasin, siis väga üle kahe tunni nädalas praegu juurde tõsta minu arvates ei annaks. Noh, võib-olla oleks natuke abiks, kuid mis edasi? Sellega pole me ju veel probleemi lahendanud. Seda liikumis probleemi tuleks veel mingite täiendavate meetmetega järgi aidata (peale täiendavate KK tundide) ja lisaks sellele tuleks ka laste toitumisega tegeleda.

[vanahalb]

Eestis on üsna solidaarne sotsiaalkindlustussüsteem kuid mõnes karmimas riigis lajatatakse "vorstile" selline kindlustusmakse, et eluisu kaoks ära.

Kuskohas?

Ma olen aru saanud, et USA tervishoiuhädad algavadki paljuski sellest , et vaesemat sorti "vorstil" pole nii palju raha, et oma riskirühma alusel endale kindlustus osta. Samad mured on juba haigetel, vanuritel jne ning USA selles plaanis mulle küll mingi eeskuju pole. Ma ei tea, kas seal vältimatu abi on tasuta. Tsiviliseeritud riikides üldiselt on kuid Usa ei pruugi mõne olulise konvensiooniga taaskord liitunud olla.
Kui ülikoolide pabereid vaadata, siis ikka põhjalikult uuritakse eelnevalt tervist , mitte ei piirduta silma järgi kehamassiindeksi määramisega.
Populaarteaduslikumat juttu kelleltki kirjasaatjalt
https://tervis.postimees.ee/929122/luge ... dlustuseta

Akf Z03 postituses olnud irooniline sõnum, et "Õige!, põhimõtteliselt on kõik oma hädades ise süüdi ja tasuta tervishoiu vääriliseks ei kvalifitseeru keegi" on peaaegu õige. Kindlustus ei ole tegelikult selline asi, mis katab igasugused kahjud vaid kindlustusvõtja peab tegema kõik selleks, et kahjusid ei tekiks. Auto kaskokindlustus on paljudele tuttav teema ja kedagi eriti ei üllata , et kahju ei maksta kinni kui juht ületas avariid tehes kiirust, puudus tehnoülevaatus vms. Need on veel Eesti pehmed nõuded. Soomes on hoonete kindlustamisel vahel nõutud ka, et kui auto töökotta remonti tuuakse, tuleb kõigepealt õues aku maha võtta ja kütusepaak tühjaks teha. Sellised eeltingimused võib saada firma, kelle garaaz auto pärast kunagi põlema on läinud.

[Kriku]

Ei, see on selge, et USA-s on sul peaaegu iga asja jaoks tervisekindlustust vaja. Aga just see väide pani mind kulme kergitama, et peale KMI vaadatakse kindlustusmakse puhul veel kuidagi eluviisi sportlikkust. Ma seda ausalt öelda eriti ei usu, aga päris välistada ka ei julge.

[LeBon]

Kui väga lihtsustatult öelda, siis füüsilisest treeningust on siis kasu, kui see väsitab (seda annab väljendada südame löögisageduse ja veel igasugu näitajate kaudu). Kui mitte lihtsustada, siis tuleb rääkida aeroobsest ja anaeroobsest treeningust, mis nende vahekord ja sagedus peaks olema ja nii edasi. See pole praegu oluline. Oluline on, et see sõltub organismi senisest treenitusest, milline harjutus väsitab ja milline mitte.

Kui KK tund trenniskäija ära väsitab, nagu üks õige treening peaks tegema, siis ta ei pruugi pärast oma trenni jõuda. See on paha. Kui KK tunni koormust sätitakse ebasportlike klassikaaslaste järgi ja see trenniskäijat ei väsita, siis tal ei ole sellest treeninguna kasu ja sellega raisatakse tema aega. See ka on paha, vähemalt siis, kui teda selleks sunnitakse.

See esimene lõik pole ju vale aga üldiselt käib rohkem mingi vastupidavusala trenni kohta. Kui rääkida 45 min. KK tunnist, siis vähegi treenitud inimest see ei saagi väga väsitada, millest ei saa muidugi järeldada, et trennist kasu ei ole. See, et peale trenni ongi mitte alati räme väsimus vaid nö lõõgastunud tunne, on täiesti OK. Kui on 2 KK tundi ehk 90 minutit järjest, siis nii ja naa, sõltub tunnist. Lisaks ei saa treeningu efekti mõõta ainult põletatud kalorites ja paranenud hapnikutarbimises. Pallimängud, judo, poks - võhmatreeninguks pole just kõige paremad aga arendavad reaktsiooni, kehavalitsemist, stardikiirust ja nö plahvatuslikkust jne. Neidki omadusi on vaja. Ideaalis võiksidki KK tunnid olla umbes sellised, et ühel päeval jooks/suusatamine, teisel pallimäng, kolmandal maadlus/judo või vähemalt kätekõverdused/lõuatõmbed/kõhulihased jne.
Enda kogemuste põhjal ei olnud kunagi muret, et olid koolis kekas ja õhtul ei jõua trenni minna. Kaaslastel samuti mitte. Pealegi, trennis käiakse ju üldiselt vabatahtlikult ja isegi kerge väsimusega lähed heameelega kui sulle see ala meeldib. Või, nagu vist varem ka kirjutasin - spordikoolides nagu Audentes, tehakse iga päev kaks korda päevas trenni ja erinevates spordilaagrites samuti ning mingit probleemi pole. Ent, nagu öeldud, see ei tähenda, et treenitumatelgi õpilastel see keka tund mööda külgi maha jookseks. Mingi piirini ongi nii, et mida rohkem, seda uhkem. Kui laps käib nt jalka- või kossutrennis, kasvõi 4-5 korda, ongi KK tegelikult ainus koht, kus ta nt jooksukrossi vahel laseb sest üldiselt tänapäeval sellist asja pole, et kõigepealt kolm kilti ümber järve ja siis hakkame palliga töötama - kõik harjutused käivad reeglina palliga, isegi soojendus.

[Kriku]

See esimene lõik pole ju vale aga üldiselt käib rohkem mingi vastupidavusala trenni kohta.

Seda küll. See teema siin ongi läbivalt vastupidavusalade poole kaldu, sest seostatakse ajateenistuse jooksude jms-ga.

Pallimängud, judo, poks - võhmatreeninguks pole just kõige paremad aga arendavad reaktsiooni, kehavalitsemist, stardikiirust ja nö plahvatuslikkust jne. Neidki omadusi on vaja.

Ei vaidle. Ma ülal olen ka mitu korda kirjutanud, et KK-s võiks olla rohkem mõtet mingeid tehnilisemaid tervisespordi alasid õpetada. Kui neid muidugi nii palju ei saa, et igaüht ainult korraks nuusutatakse.

Või, nagu vist varem ka kirjutasin - spordikoolides nagu Audentes, tehakse iga päev kaks korda päevas trenni ja erinevates spordilaagrites samuti ning mingit probleemi pole.

Seal ongi kogu elu nii organiseeritud, et see välja tuleks. Tavakoolide ja erinevate linna mööda laiali asuvate trennide puhul on rohkem igasugu raskusi.

Võtame suvalise ettejuhtuva 8. klassi tunniplaani, näiteks selle: http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_file ... 1A_8_A.htm

Siin on nädalas kaks tundi KK-d eraldi, kumbki 45 min. Iga koolipäev peale reede kestab 8:00 - 14:50, st. peaaegu 7 tundi (reedel ei ole esimest tundi). Kui teha iga päev KK tund, siis kolmel päeval nädalas lõppeks kool kell 15:40.

Teine suvaline näide: Flora jalkatrenn http://fcflora.ee/noored/fcf-2003-i/ . Õhtuti kaks aega, 16:30 ja 18:00. Tõenäoliselt on valdavale enamusele kell 15:40 koolipäeva lõpetavatest õpilastest realistlik jõuda 18:00 algavasse trenni, mitte 16:30 algavasse (midagi tahaks vast vahepeal süüa ka jne).

Muidugi on need ainult esimesed ettejuhtuvad näited, aga IMHO ei saa eitada, et KK tundide mitmekordistamisel mingi konkurents kooli KK ja trenni vahel tekiks.

[nimetu]

judo, poks - võhmatreeninguks pole just kõige paremad

Enda kogemuse põhjal mina küll nii ei väidaks. Tee paar minutit sparringut ja siis tule ütle kas nõudis võhma. Eriti raske on minu arust maadlus.

[LeBon]

judo, poks - võhmatreeninguks pole just kõige paremad

Enda kogemuse põhjal mina küll nii ei väidaks. Tee paar minutit sparringut ja siis tule ütle kas nõudis võhma. Eriti raske on minu arust maadlus.

No muidugi nõuab. Lihtsalt pole klassikaline vastupidavustreening nagu pikamaajooks.

[Kriku]

Teaduslikult põhjendatum teooria noorte sagenevate tervisehäirete kohta: https://tervis.postimees.ee/4535415/noo ... 1530278500

[Drax]

See on vist küll rohkem trenniteema, aga kas keegi paneks täisversiooni sellest kaitsetahte teemalisest artiklist?
https://arvamus.postimees.ee/4755586/mi ... eesti-eest

[Kriku]

Artiklit mul ei ole, aga üldiselt ma arvan, et kõik rahuaegsed targutused eneseohverduse kohta on mula. Sõda muudab inimesi ja nad hakkavad teistmoodi käituma. Parajasti on moes lõhkeainet täis autoga vaenlase positsioonile sõitjat terroristiks nimetada, aga tegelikult on seda tehtud kõikides armeedes kõikide sõdade ajal. Inimene, kes on näinud-kuulnud-nuusutanud oma kamraade elusalt põlemas või oma kodulinna rusudes, teeb vastava olukorra tekkides paljutki, mida rahuajal ette ei kujutaks. Kõik me teeks, küsimus on vaid, et mida.

[Hetzer]

* Ja kohustuslik riigikaitseõpetus IMHO vähendaks selliste "viilijate" hulka default, ning ennetaks mitmete hilisemate probleemide lahendamise vajadust.
..ei, mul ei ole pakkuda ega viidata praegu ühtegi teaduslikku uuringut selle kohta, et see nii oleks.

No ei tea. Enda tutvusringkonnast kaks näidet- noormees, kes oli varem suur militaarihuviline ja tahtis saada ohvitseriks, ei soovinud peale kolme aastat riigikaitsekallakuga klassis õppimist enam ajateenistusse minna. Kuna olid mingid tervislikud põhjused ka varnast võtta, sai vabastuse. Teine kutt oli veel suurem huviline, aastaid oli noorkotkas ning Kaitseliidus aktivist. Kuid ajateenistuses hakkas hullu mängima ning vabastati teenistusest peale Seewaldis viibimist juba ennem noorteaja lõppu. Et ta mängis, oli hästi teada. Rääkis ise sõpradele, et lihtsalt ei viitsi ajateenistuses olla.

Huvitav ongi see, et teismelistena olid just nemad minu tutvusringkonnas kõige aktiivsemad militaristid, aga hiljem, peale tõsisemat kokkupuudet teemaga, kaotasid ajateenistuse vastu äkki huvi.