Riigikaitse eelarve

[Kriku]

Segane asi, kui mõni akf paneks täisversiooni, oleks tore.

[Chupacabra]

Ministrid kergitavad saladuseloori

- Valitsus tegi palgatõusuotsused sel korral ametite kaupa.
- Siseturvalisuse palgad said läbirääkimistel juurde üle 20 miljoni euro.
- IRL loeb enda võiduks riigikaitseinvesteeringute jätkumist.
- Valitsus teeb riigi eelarvestrateegia dokumendi avalikuks 26. aprillil.

Reede õhtul värske eelarvestrateegia (RES) põhijoontes kokku leppinud valitsus lubab nelja-viie valdkonna riigitöötajatele palgatõusu ning suuri rahasüste riigikaitsesse ja e-teenustesse. Siiski on selgunud, et osa palku ei tõuse ühekorraga, vaid astmeliselt.

Lubaduse kohaselt tõuseb alates järgmisest aastast märgatavalt siseturvalisuse tagajate palk: päästjatel ligi 20 protsenti ja politseinikel-piirivalvuritel 10 protsenti. Kokku said siseturvalisuse palgad läbirääkimistel juurde üle 20 miljoni euro. Tõsi, seda on mõnevõrra vähem, kui siseminister Andres Anvelt (SDE) enne eelarvestrateegia läbirääkimiste algust sisekaitsele saada soovis.

Täpne palgatõus peab selguma nädala jooksul, ent praktikas tähendab see, et näiteks täiskohaga päästja brutopalk ei tõuse 1000 euroni kohe järgmisest aastast, vaid teatud viitega. Praegu on päästja palk pisut üle 800 euro.

«Riigieelarve strateegias on ette nähtud ka tulevikus astmeline edasiminek, et hoida palka konkurentsivõimelisena. Seda on vaja kindlasti sellepärast, et inimesed püsiksid organisatsioonis ja et inimesed ka tuleksid organisatsiooni,» ütles siseminister eile riigikogus arupärimisele vastates. «Olen rohkem kui kindel, et selline motivatsioonipaketi suurenemine suurendab noorte inimeste tahet ja motivatsiooni tulla päästjaks.»

Lisaks tõstab valitsus veel kolme valdkonna töötasusid: õpetajatel ja lasteaiaõpetajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel ja sotsiaalhoolekande töötajatel. Erakorraliselt on plaanis kergitada ka välisministeeriumi töötajate töötasusid.

Riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond) ütles, et sotsiaalhoolekandes oli jutt 12 protsendi suurusest palgatõusust, mis hakkab puudutama erihooldekodude töötajaid riigisektoris. Välisministeeriumi haldusala erakorraline palgatõus võeti ette põhjusel, et seal on teiste ministeeriumitega võrreldes ühed kõige väiksemad palgad.

Aabi sõnul tegi valitsus palgatõusuotsused sel korral ametite kaupa, mitte ei andnud raha tervetele valdkondadele. «See garanteerib, et palgatõus ka kohale jõuab,» ennustas ta.

Lisaks sai üksmeelse toetuse riigimajade projekt, millega hakatakse maakonnakeskustes olevat riigi kinnisvara optimeerima, renoveerima ning ebavajalikust kinnisvarast vabanema. Selleks eraldati 17 miljonit eurot aastas. «Riigil ei ole vaja nii palju kinnisvara, nagu praegu käes on,» lausus Aab.

Kahe Eesti piirkonna – Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti – osas said rahastatud regionaalprogrammid. «Täpsed numbrid selguvad veel, aga mõlemad käivituvad sel aastal. Kuna nende piirkondade näitajad on teistest kehvemad, peame neid järele aitama,» rääkis riigihalduse minister.

Väikseim koalitsioonipartner Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) loeb enda võiduks riigikaitseinvesteeringute jätkumist. 40 miljoni euro suurune kaitseinvesteeringute programm jätkub ka järgmisel neljal aastal. Nagu varemgi, on selle eest kavas osta suurekaliibrilist laskemoona ja tagada liitlaste vastuvõtt.

IRLi esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et valitsus tegi mitu märgilist otsust. «Eriti oluline on, et valitsus ei plaani täiendavaid maksutõuse järgmiseks neljaks aastaks. Samuti jääb ära seadustatud alkoholiaktsiisi tõus ning seni kavandatud magusamaks ja pakendiaktsiis,» kinnitas ta.

Seedri sõnul leiab lahenduse ka pikka aega probleemiks olnud veterinaarõppe ja veterinaararstide palgaküsimus ning radioaktiivsete ainete ladestuspaiga rajamine. Lisaks rahastatakse kampaaniat, mis peaks toetama Eesti kandideerimist ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020–2021.

Kustkohast kõigi lubaduste katteks koomale tõmmatakse, valitsus esialgu avaldama ei kipu. Rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) sõnul olid läbirääkimised rasked, kuid kokkuleppe nimel olid valitsuspartnerid valmis edasi lükkama ka investeeringuid. Näiteks Tallinna linnahalli konverentsikeskuse rajamine lükkus tema sõnul 2020. aastasse.

«Tervikuna saame sotsiaaldemokraatidena olla uue RESiga rahul,» ütles erakonna sisekirjas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski. Iga antud lubaduse täpne maksumus tuleb ministeeriumitel välja selgitada selle nädala jooksul. Valitsus teeb riigi eelarvestrateegia dokumendi avalikuks 26. aprillil.

[Kapten Trumm]

ja 60 miljonist sai 40 miljonit ning nüüd loetakse selle hulka juba ka liitlaste vastuvõtukulud.

Võrdluseks, USA sõjaline abi Iisraelile järgneval kümnendil on 3,8 miljardit dollarit, st 380 miljonit igal aastal.
On, mille üle mõelda.

[HeiniR]

Trumm, siin polegi midagi väga võrrelda kui võtta aluseks käesolev aasta. Baltikumi 170 miljonit USD vs Iisraeli 380 miljonit USD, kuid Iisrael on pidevalt sõdiv riik ning USA strateegiline partner "kuumas" piirkonnas. Liida Baltikumi tegelik rahvaarv (langev) ja Iisraeli rahvaarv (tõusev) ning tulemus tuleb täitsa samasse suurusjärku?

[Chupacabra]

Tuletage mulle meelde aga kas see asi mitte ei saanud alguse lubadusest investeerida kaitsesse täiendavad 300 miljonit eurot? Nüüdseks on sellest siis alles jäänud alla 40 miljoni (sest enne olid liitlaste vastuvõtu kulud eraldi). Mille eest IRL ennast siis kremlimeelsele valitsusele maha müüs?

[mikks]

ja 60 miljonist sai 40 miljonit ning nüüd loetakse selle hulka juba ka liitlaste vastuvõtukulud.

Võrdluseks, USA sõjaline abi Iisraelile järgneval kümnendil on 3,8 miljardit dollarit, st 380 miljonit igal aastal.
On, mille üle mõelda.

Võib ka veel kolmandat moodi arvutada. Iisraeli aastane kaitseelerve on erinevatel andmetel viimastel aastatel jäänud 18-22 miljardit dollari kanti. USA abi on seega paari protsendi ringis. Pole praegu aega arvutada, et usun et kui teeks sama võrdluse Eesti või teiste Balti riikide baasil, oleks USA abi suhteliselt võttes isegi suurem.

[Sekeldaja]

Iisraeli kaitsekulutuste maht SKP-st oli vist ka 5% kanti. Seda ilma NATO liikmelisuse ja sellest tulenevate kohustustega, mida Trump on asunud kõigile meelde tuletama. Vt. ka "aita end esmalt ise ja sind aitavad ka teised". Iisraeli geopoliitiline olukord mõistagi ei jäta selles osas ka palju valikuid.

[Kapten Trumm]

pardon härrased, my bad. USA sõjaline abi on ikka 3,8 miljardit aastas, mitte 10 aasta peale. Hakkasin eelmist posti parandama, aga tööasjad tulid vahele.
Iisraeli kaitse-eelarve ise on 18 miljardit USD, kas see 3-3,8 abi sisaldub selles või on peale selle, ma ei tea.
Aga ka 3,8 miljardit on 18-st suht väike osa (ca 20%).

[strateegiline sõdur]

Tuletage mulle meelde aga kas see asi mitte ei saanud alguse lubadusest investeerida kaitsesse täiendavad 300 miljonit eurot? Nüüdseks on sellest siis alles jäänud alla 40 miljoni (sest enne olid liitlaste vastuvõtu kulud eraldi). Mille eest IRL ennast siis kremlimeelsele valitsusele maha müüs?

Praegune valitsus leppis riigikaitse osas koalitsioonilepingus kokku järgmist:
- iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks tagame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKP-st, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud. Toetame NATO heidutusmeetmete tugevdamist ja liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut Eestis.
- loome täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi.

See viimane punkt sisaldas 60 mln perioodil 2018-2020 ehk keskmiselt 20 mln aastas laskemoonale. 2021-2022 on plaanis sama programmiga jätkata, kokku lisandub veel 40 mln.

[Chupacabra]

Mäletatavasti lükati see 20 milli kuhugi tulevikku, kuna tootjad ei suutvat toota.

[toomas tyrk]

Kokku on siiski juttu 100 miljonist laskemoonale. 60 + 40
https://www.err.ee/821926/riigikaitse-s ... rdit-eurot

[PaganHorde]

https://www.err.ee/821926/riigikaitse-s ... rdit-eurot

[aj1972]

See 2,4 miljardit tähendab keskmiselt 600 miljonit EUR aastas mis on samas suurusjärgus Keskerakonna erandkorras planeeritava lisa pensionitõusuga. Ootaks poliitikutelt eduraportit,et plaanime nelja aastaga pensionideks lisaks 2,4 miljardit erakorraliselt kulutada. Kaitsevägi ei hääleta ja saab miinimumi 2% mis liitlastele lubatud, kahjuks Eesti jätkab riigikaitse vajaduste eiramist edujutuga. Veel lahedam oleks kui löödaks kokku juba järgmise 10 aasta kaitseeelarved siis summa pealkirjas veel suurem. Palun kõigil aru saada,et iga EUR mida kulutatakse tulevikus on vähem väärt kui tänane või eilne EUR,sest pidev eurotsooni keskpankade "rahatrükk" teeb kõik ajas ainult kallimaks. Kaitseeelarve kasulikkuse vähendamisele aitab kaasa ka valitsus suurte kütuse aktsiiside ja muude maksude tõusudega.
Pealkiri EAS saab järgmise 4 aaastaga 1,4 miljardit EUR tekitaks valitsusele palju küsimusi sellepärast sellist kommunikatsiooni ei viljeleta kuigi raha jaotatakse. Nüüd kui EAS "vaateratta" jmt. projektid kasvasid liiga suureks toimub struktuuride muutus ning ei imesta kui tulevased uued pisi EASid veel rohkem raha põletavad ja turgu solgivad-üks turuosaline saab toetust ja teine mitte aga omavahel peavad konkureerima!

Hea näide kuidas raha "mõislikult" kasutada.
http://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=81794355

[Kapten Trumm]

See 2,4 miljardit tähendab keskmiselt 600 miljonit EUR aastas mis on samas suurusjärgus Keskerakonna erandkorras planeeritava lisa pensionitõusuga. Ootaks poliitikutelt eduraportit,et plaanime nelja aastaga pensionideks lisaks 2,4 miljardit erakorraliselt kulutada. Kaitsevägi ei hääleta ja saab miinimumi 2% mis liitlastele lubatud, kahjuks Eesti jätkab riigikaitse vajaduste eiramist edujutuga. Veel lahedam oleks kui löödaks kokku juba järgmise 10 aasta kaitseeelarved siis summa pealkirjas veel suurem. Palun kõigil aru saada,et iga EUR mida kulutatakse tulevikus on vähem väärt kui tänane või eilne EUR,sest pidev eurotsooni keskpankade "rahatrükk" teeb kõik ajas ainult kallimaks. Kaitseeelarve kasulikkuse vähendamisele aitab kaasa ka valitsus suurte kütuse aktsiiside ja muude maksude tõusudega.
Pealkiri EAS saab järgmise 4 aaastaga 1,4 miljardit EUR tekitaks valitsusele palju küsimusi sellepärast sellist kommunikatsiooni ei viljeleta kuigi raha jaotatakse. Nüüd kui EAS "vaateratta" jmt. projektid kasvasid liiga suureks toimub struktuuride muutus ning ei imesta kui tulevased uued pisi EASid veel rohkem raha põletavad ja turgu solgivad-üks turuosaline saab toetust ja teine mitte aga omavahel peavad konkureerima!
Hea näide kuidas raha "mõislikult" kasutada.
http://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=81794355

Minu mulje on umbes analoogne - eelarveperioodi eelarveid summeerides saadakse muljetavaldav summa, nagu tuhande öö muinasjutus. Tegelikult aga eelarve märkimisväärselt ei kasva, kui see 2,4 miljardit tõsi on. Vähemalt mitte määral, et võimelünki vähendada õnnestuks. Ühesõnaga- eduraport.

Paarkümmend milkut laskemoonale aastas on ka tubli, ainult kas me EKV struktuuri ja suuruse teemas ei jõundud järeldusele, et "õige" jalaväepataljoni lahinguvaru maksab 150 miljonit (igal juhul 100+)....? Seega koguselt on see köömes, kuid miljonitega vehkimine tundub 1300 eurot palka saavale inimesele kui unistuste maa ja tsementeerib hästi peavoolupoliitilist narratiivi - Eesti on hästi kaitstud.

[teeline35]

Sama meelt eelkõnelejatega. Mul tekkis paha tunne kui suure saavutusena mainiti 2% hoidmist. Tegelikult see 2% soovituslik miinimum. Praeguses rahvusvahelises olukorras peaks eesti püüdlema juba 3% poole ja sealt edasi. Meil euroopa liitlased on nagu minu noorpõlve multikas "Seente ja herneste sõda", mõni loodab vaenlast rabada oma iluga, teine jälle rahaga, aga reaalset sõjalist jõudu pole. Praegult püsib kõik ameeriklaste najal, aga kui Trump oma poliitikat ootamatult muudab võib meie jaoks olukord kiiresti halvaks muutuda!