Kriku kirjutas:vanahalb kirjutas:Filosoofilisemalt asjale lähenedes - mitte ühtegi riiki ega valitsust ei huvita mingid "demokraatlikud väärtused" ega muu taoline belletristika. Huvitavad ressursid ja turg kuhu OMA toodangut müüa ja Eesti lasi vabaduseuimas olles endale koti kandadeni pähe vedada.
Filosoof, kellest jutt, on vist Karl Marx, aga see selleks.
Kumb on suurem, kas Eesti turg eurooplastele või EL-i turg eestlastele?
Võib tõesti olla, et herr Marx oma mõtisklustes samadele järeldustele jõudis kui mina
Ma ta töid teadlikult uurinud ei ole. Võib-olla nooremal kooliajal kohustusliku kirjandusena tuli midagi lugeda, aga vaevalt. Pärast puhusid juba uutmistuuled ja Marx sattus põlu alla.
Euroopa Liidul on samuti kaitsetollid. Ega pilusilmsed sõbrad siis suurest ligimesearmastusest oma jalgratta- ja elektroonikatehaseid EL territooriumile püsti ei pane. Venemaal on samamoodi. USA-l on kaitsetollid. Igasuguseid tollivabasid liitusid vajalike riikidega võib samuti moodustada ja USA puhul on see niikaugele viinud, et nehvyorgis müüdav Pepsi-Cola on Mehhikos tehtud. Trump on selle hukkamiseks "America First!" programmi välja kuulutanud ja põhimõtteliselt õige.
Küll aga on minumeelest üsna pretsedenditu, et mõni riik ükskõik kelle oma territooriumile dumpingut tegema laseb. Eesti niimoodi tegi, mõned riigiisad said taaskäideldud paberile trükitud diplomid a'la "Aasta Eurooplane" ja kogu see asi meenutas kangesti klaashelmestega kauplemist pärismaalaste juures,
Kui konkreetselt põllumajandust käsitleda, siis praegult on EL vanad olijad samamoodi eelisseisundis, sest nemad saavad suuremaid põllumajandustoetusi kui koos Eestiga liitunud grupp. Kusjuures Eesti grupis on põllumajandustoetused puhtalt Poola teene, kes need välja nõudis. Kui Ukraina sõda algas ja Venemaa EL põllumajandustoodangu düsenteeriakahtlaseks kuulutas lubati EL poolt mingid kahjud kompenseerida ning itaallastel maksti jah nende mädanema läinud virsikud kinni. Ei ole kuulnud, et Eesti põllumeestele mingit abiraha oleks jagunud.
Millisest võrdsest kohtlemisest ja vabaturumajandusest üldse jutt käib?
Teise küsimuse ehk astmelise tulumaksu koha pealt võiksin Soome näitel niipalju mainida, et tont pole nii hirmus kui teda maalitakse. Ma töötan samuti Soomes ja ettevõtjana mitte töötajana . Olgu kohe ära öeldud, et olen siin foorumis akf Kapten Trummilt Soomes OÜ-tamise pärast korra juba mehiselt sõimata saanud
Ei ma jään ikka endale kindlaks, et nn OÜ-tamise või üksiküritajana töötamisega kaasnevad hüved on tasu riski eest. Töötajana on loomulikult lihtsam, eriti Soomes. Eestis, pärast reformierakondliku töölepinguseaduse jõustumist nii 10 aastat tagasi pole minuarust töölepinguga töötamisel enam üldse mingit mõtet.
Maksukoormus on Soome äraelamiseks vajaliku palga puhul väiksem kui Eestis. Sotsiaalmaks on madalam ja tulumaksu nn astmed jätavad enamasti rohkem raha kätte kui Eestis. Eeldatavat tulu ennustatakse aasta alguses - nüüd on vist Eestis ka niimoodi. Kui ma Soome tulin, mõtlesin, et palju seda raha ikka vaja läheb, ennustasin, et 9000 EUR aastas maksan omale palgaks. See on 750 EUR kuus brutopalk, mis Eestis inimesele tööpingi tagant üsna tavapärane. Soomes oli see nii väike palk, et minumeelst maksin ma 17 EUR kuus tulumaksu ja äärepealt oleks puudustkannataja abiraha kaela määritud. Järgmisel aastal mõtlesin, et paneks juurde ja kirjutasin kohe 20 000 aastas. Sel aastal ei viitsinud midagi ennustama hakata ja maksuamet määras mingite oma valemite järgi aastatuluks 28 000 . Tulumaksu tuleb selle pealt maksta 15,5 %.
Jamaks võib minna siis kui teenida aastas rohkem kui ennustatud. Minul on näiteks seda summat ületavalt osalt 38,5 % tulumaksuks. Kui on juba selgelt ette näha, et tulu tuleb rohkem, saab piirmäära tõsta ja uus tulumaksuprotsent on rohkem kui 15,5 kuid ikka oluliselt madalam kui 38,5.
Neil , kellel üldse maksukaarti pole või kes seda raamatupidajale ei vii on igasugused palgaväljamaksed 60 % tulumaksumääraga.
Kui piir liiga kõrgeks on ennustatud ja palka vähem saab, siis ega enammakstud tulumaks kuhugi ei kao. Riik maksab selle järgmisel aastal uuesti tagasi ja mõni kehvema finantsdistsipliiniga vend kasutabki seda rahakogumiseks. Deklareerib meelega liiga kõrge sissetuleku, maksab aasta otsa rohkem tulumaksu kui vaja oleks ja saab lõpus ühekorraga suurema nutsu arvele tagasi, mis kohe jõulukinkide peale sirgeks lüüakse.
Ja jama tekibki eelkõige palgatöölistel, kes ei viitsi mõne tulusa otsa tõttu uut kaarti võtta kuid saavad palga kokkulepitud ajal kätte. Nemad räägivadki, et pole mõtet teatud piirist rohkem töötada, riik võtab peaaegu kõik maksudeks. Ettevõtjatel seda muret pole, sest raha ei pea palgana kohe välja võtma. Rahapalga maksmine on vist terves maailmas üldse kõige mugavam kuid ka kõige kallim variant.
Sellega seoses ongi mul retooriline küsimus kõigile, kes suurepalgaliste suurte maksude üle kurdavad - mida te teete selle rahaga või mis krdi pärast on vajadus nii suuri summasid palgana välja maksta? Nn Oü-tamine on täiesti lubatud variant ja kui midagi ebaeetiliseks muutub teeb riik seaduse ümber. Steve Jobs olevat omale aastaid 1-dollarilist palka maksnud ja kui Usa seadus niimoodi võimaldab teha, siis ongi kõik õige. OÜ-tajate alamolenditeks tembeldamine on samasugune müüt nagu vabaturumajandus.
Automaksude koha pealt ka niipalju et Lätis on automaks juba ammu ja vaevalt, et Eestisse Läti numbritega liikurid massiliselt tekkima hakkab. Soomes on ka automaks kuid see sõltub mitmest näitajast. Üldiselt on kõige kõrgemalt maksustatud diiselsõiduautod ja tarbesõidukitel (kasvõi nendel, mis poodi leiba viivad) on maks rohkem sümboolne, Samas kasutavad diiselsõiduautosid eelkõige kaugema nurga mehed töölkäimiseks ning minumeelest saab oma sõiduki kasutamise eest maksudest mahaarvamisi ning kokkuvõttes erilist vahet pole. Kallis on pidamine neil, kes diiselcayannega ümber kohaliku ööklubi tiirutavad. Eestis tuli siis ametnik Jegorov välja geniaalse ideega, et kui igale autole kehtestada 10 EUR maks , oleks riigikassasse 60 miljonit nagu maast leitud. Eino, käed langevad jõuetult rüppe, nagu keskaegne kirikukümnis. Seda võrdlust ma juba ükskord kasutasin ja akf Kriku pidas vajalikuks märkida, et niimoodi (või nii hull , ei mäleta enam täpselt
) polnud see ka keskajal.