Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Puurija]

Venemaa Moskva oblasti külamees Mihhail Šljapnikov lõi paari aasta eest koduküla Kolionovo järgi paberraha kolioni, nüüd lükkas edukalt käima samanimelise krüptoraha. Paberraha kolioni väärtus oli seotud kartulikiloga ja 50 kolioni eest sai osta hane. 2015. aastal pidi Šljapnikov enda loodud kolionid põlema panema. Kolioni krüptorahasse tuli investeeringuid ligi kahe miljoni dollari eest. Pärast seda on kolioni väärtus teinud läbi sama suuri tõuse ja langusi nagu maailma kuulsaim krüptoraha bitcoin’gi.
Šljapnikov: „Hetkeväärtusest hoolimata saab Kolionovos kolionide eest alati piima ja liha osta.“
Eelmise aasta septembris oli kolioni kurss 1,2 eurot ja jaanuaris kaheksa eurot, praegu saab ühe kolioni umbes 1,7 euro eest. Šljapnikov armastab end agroanarhistiks nimetada. Šljapnikovile on tuttavad kuulsa anarhistliku vene filosoofi Pjotr Kropotkini tööd. Kui Šljapnikov kümne aasta eest Kolionovosse kolis, tekkis tal peagi kohalike võimudega probleeme. Nüüdseks on jõutud vastastikuse ignoreerimiseni. Enne kõrvalisse külla kolimist elas Šljapnikov Moskvas. Tormilistel 1990. aastatel ajas ta mitut edukat äri: importis meditsiinivarustust, näiteks tomograafe, ja oli Kuldaja-nimelise panga omanik. Šljapnikoviga juhtus 1996. aastal autoõnnetus, milles ta vigastas selgroogu. Viis aastat hiljem oli Šljapnikov tagasi jalul, kuid arstid avastasid õige pea, et ta põeb vähki. 2007. aastal oli Šljapnikov pidevatest raviprotseduuridest väsinud. Ta otsustas suurlinnast lahkuda, elustiili muuta ja kolida kolmetunnise sõidu kaugusel asuvasse Kolionovosse, kus tal oli maja. Arstid olid talle öelnud, et operatsioonil pole enam mõtet, ja Šljapnikov otsustas Kolionovosse surema minna. Kui möödunud oli kolm kuud, sai selgeks, et kohe surm siiski ei tule. Šljapnikov otsustas midagi mulda kasvama panna ja hakkas puukooli rajama. Nüüdseks on tema käsutuses peaaegu saja hektari suurune maalapp, millel kasvatatakse kartulit ja vaarikaid ning peetakse kanu ja parte.
Šljapnikov: „Ma pole kümme aastat arsti juures käinud ja tunnen end hästi. Ent plaane teen endiselt kõigest kolm kuud ette.“
Praegu on kolioni kasutajaid sadakond, kolionides arveldatakse enamasti porgandit-kaalikat ja piimatooteid ostes-müües.
Šljapnikov: „Kolioni kasutusvaldkondi võiks olla rohkem, näiteks saaksid Kolionovo ja sellele lähedaste külade asukad hakata üksteisele krüptorahas tasuma selliste teenuste eest nagu lume lükkamine ja prügi vedamine. Kuigi tegelikult peaksid nende valdkondade eest hoolitsema kohalikud võimud, teevad külainimesed praegugi enamiku tööst ise.“
Šljapnikov annab soovijale 50 tibu ja inkubaatori ning üles kasvanud tibude munadest lähevad pooled Šljapnikovile, ülejäänu võib kanade omanik maha müüa. Pangad ei kipu tavaliselt väiketalunikele laenu andma ja ka kõrge intress peletab võimalikke laenuvõtjaid eemale. Šljapnikovi tehingul on ainult üks nõue: tehingud tuleb teha kolionides.
Šljapnikov: „Siin kandis ei näe rublasid tihti. Meil on siin oma riik, oma raha. Meil läheb täitsa hästi.“
Endine kolhoositööline Igor Levitin: „Olen nüüdseks suutnud kolionide eest soetada kaks kitse ja 300 kana.“
Šljapnikov ostis mullu 4500 kolioni eest kasutatud traktori, mille turuväärtus oli üle 8000 euro.
Šljapnikov: „Mind ajendas alternatiivseid lahendusi otsima puhas vajadus, sest Moskva on maapiirkonnad ammu hüljanud.“
Kui kahe viimase aastakümne jooksul voolas Venemaale nafta- ja gaasimüügi raha, muutus vahe iPhone’e soetavate ja välismaal puhkamas käivate linnainimeste ning katkiste teede ja puudulike teenustega maakohtade elanike vahel veelgi suuremaks. Šljapnikov kolis maale majanduslanguse haripunktis: kolhoose suleti, põllud kasvasid sööti, inimesed jõid. Paljud üritasid oma talu luua, kuid see ebaõnnestus ja mindi pankrotti. Siis veenduski Šljapnikov lõplikult, et olukorra parandamiseks tuleb midagi teha ja kõige kindlam on riigile mitte lootma jääda.
Tveri oblastis asuv Maškino talu pakkus inimestele võimalust osta erinevaid virtuaalseid žetoone: hanežetoone, pardižetoone, lambažetoone jne. Ettepanek ei äratanud vaimustust ja oodatud 15 miljoni rubla (200 000 euro) asemel saadi kõigest 6000 rubla (79 euro) väärtuses investeeringuid.
https://meduza.io/feature/2017/10/18/op ... -posle-ico

1990 ja 1995 aasta vahel kaotas Venemaa ligi 40% tööstusvõimsusest. Venemaa näol on tegemist superjõuga, mis ei ole suutnud oma rivaalidega sammu pidada. Kõik Venemaa sammud johtuvad just sellest faktist, kadunud maailma ning kaotatud võimu nostalgiast. Venemaa majandus on praegu väiksem kui 1991.aastal. Koos 2014. aasta nafta hinna kokku kukkumisega, kukkus kokku ka Venemaa majandus ning riigi rahusvaluuta rubla kaotas oma väärtusest 40%. Viimase nelja aastaga on sissetulek inimese kohta Venemaal langenud praktiliselt Hiinaga samale tasemele. Venemaa tooted on kohalikus valuutas nomineeritud. Vladimir Putini valitsemisajal on militaarkulutused majanduse kasvuga võrreldes oluliselt kasvanud. Alates 2014. aastast on kasv olnud eriti järsk. See on Putini Venemaa iseloomust: vähem raha, rohkem relvi! Teine maailmasõda ning võit Saksamaa üle kogub Venemaal Putini ajal üha suuremat tähtsust. Nimelt levib üha rohkem side Venemaa kui fašismi vastu võitleja ning Putini kui tänapäeva sõjalise liidri vahel. 20% Venemaa majandusest moodustavad väike ning keskmise suurusega ettevõtted. Venemaa ülisuur bürokraatia tapab väikeettevõtluse. 30% töötajatest on Venemaal riigi teenistuses, pea pool keskvalitsuse tuludest tuleb naftast ning gaasist. Venemaal on naftat veel 45.aastal. Uusi naftamaardlaid ei ole leitud alates 1973. aastast. Hinnanguliselt on Venemaal ammutamata naftat veel 181 miljardit barrelit. Korruptsioon moodustab hinnanguliselt kolmandiku Venemaa sisemajanduse kogutoodangust. Briti politsei andmetel pestakse ainuüksi Londoni kaudu igal aastal 90 miljardit dollarit. Venemaa on majanduslikult pigem väike riik, kuid tuumavõimsuselt ollakse maailmas suuruselt teine. Juba mõned aastad sisendatakse venemaalastele, et nad on lääne rünnaku all ning elanikud usuvad seda. Ja see ongi võti Venemaa poliitilise maastiku mõistmiseks.“
https://blogs.spectator.co.uk/2018/04/t ... ns-russia/

Balti Venemaa uurimiskeskuse direktor Vladimir Juškin: „Sanktsioonid on valiva iseloomuga: nendega karistatakse läheduse eest Putinile ja tema poliitikale.
Inimesed, kellele kuulub Venemaal kapital, on hakanud mõistma, et neil on aina vähem võimalusi kulutada oma raha väljaspool Venemaad.
Eliit on seatud valiku ette: kas olla edasi Venemaa režiimi lahutamatu osa või pageda läände koos kapitaliga (või ka ilma kapitalita).“
https://arvamus.postimees.ee/4483284/vl ... tide-vahel

[feuerwerk]

Venemaa keskpank teenis esmakordselt peale 1998.a. kahjumit - 435 miljardlt rbl.

Центробанк получил убыток впервые с 1998 года
Он потерял более 435 млрд рублей – по большей части из-за санации банков

Põhiline kuluartikkel oli pankade («ФК Открытие», Бинбанк и Промсвязьбанк) saneerimine, selleks kulus keskpangal eelmisel aastal 1,5 triljonit rbl.

https://www.vedomosti.ru/finance/articl ... hil-ubitok

[huvitun]

Neenetsite oblastis Nojabrski linns põles eile 2,2 tuhat ruutu kaubanduspinda?

https://www.youtube.com/watch?time_cont ... sXqX6dLLYk

[Sekeldaja]

Legendaarne nimi – uus vorm!
Lada Niva 4x4 on Eestis tagasi.

http://ladakeskus.ee/et

Ainuke koht, kus tegelik maaletooja on julgenud oma nime avaldada, on hinnakiri:
"Catwees OÜ jätab endale õiguse hindu ilma etteteatama muuta"...

/OT
Seda nime olen ma alati imestanud. Mis ajendab kedagi nimetama oma ettevõtet "kasspissib" - iks?


Selle sõna algne tähendus oli "tilluke". Väiksema häda tähendus on hiljem tekkinud.

Kriku

[Kapten Trumm]

http://carsalesbase.com/european-car-sales-data/lada/

Selle saidi andmetel müüdi Euroopas eelmisel aastal ca 5000 Nivat (Niva annabki seal 95% Lada müügiarvust), seega ei paista probleemi, et see siin analoogseks nishitooteks saada ei võiks.
"Tavaliste" Ladade müüki siin vaevalt enam tuleb, sest säästuautosid (Samara ja 110) nad enam ei tee ja Skoda Rapidi hinnast natuke odavamalt pole tundmatut looma mõtet osta.

Seega võib arvata, et mingi 10-20 Nivat aastas äkki müüaksegi ja see tegevus sobibki mõne tugevama esinduse (Catwees selline ongi) kõrvaltegevuseks (Catwees müüb nt ka Honda paadimootoreid ja aiatehnikat).

[okaloka]

Palju pole muutunud. Omal ajal imestasin kuhu paneb mosse bensiini - sõiduomadustes see ei kajastunud. Seekordnegi niva suudab 1.7 l ja 83 kw peale 12l sajale võtta. Ja seda reklaamtekstis. Sama nagu mu 3.6l v6 208kw ameeriklane reaalis. NSVL igas mõttes.

[Kapten Trumm]

Mingil seletamatul põhjusel pannakse sinna aiste vahele seda jubedat 1960ndate Fiati tehnoloogiaga mootorit, millele on otsa väänatud veel saastenormid (mis seda veelgi kägistavad).
Kuigi Lada arsenalis on võtta hulga paremaid mootoreid. Ilmselt on põhjuseks remonditavus külaseppade poolt ning lihtne üleviimine karburaatorile
See 1,7 8V on seesama 2106 mootor, mis aeti 1,7 liitriseks ja viidi sissepritsmele ning millega seda autot müüdi ka Eestis.
Analoogse robustse jooksuosaga Suzuki Jimny võtab analoogsete dünaamikaomanduste juures linnas nt 3 liitrit vähem (9 sajale).

[nimetu]

Skoda Rapidi hinnast natuke odavamalt pole tundmatut looma mõtet osta.

Lisaks on tõsine konkurents Dacia näol juba olemas. Lada muidugi toodab samuti neid samu Dacia mudeleid oma brändi all. Näiteks Lada Largus on tegelikult vanem Dacia Logan MCV mudel. Isegi kõige müüdum mudel Lada Granta on tegelikult veidi muudetud Renault Thalia. Ma tõsiselt kahtlen kas neid tehakse ka sama normaalse kvaliteediga. Ühesõnaga, venelaste autotööstus on selline poolkõva värk, millele ma isiklikult panustada ei julgeks.

[nordlys]

Sõiduautosid ehitatakse platformide peale,Renault-Nissani platformi B0 peale Lada Grantat ei tehta.Tuleviku jaoks - Lada Vestale tegid venelased oma ja uue platformi.

[nimetu]

Sõiduautosid ehitatakse platformide peale,Renault-Nissani platformi B0 peale Lada Grantat ei tehta.

Lada Granta peaks endiselt modifitseeritud B platvormi peal olema. Tuntakse ka kui Renault Symbol II nime all (toodetakse alates 2008). Prantslased, rumeenlased ja türklased arendasid selle masina ühiselt välja. Tegelikult ka Vestas on pisikesi Renault DNA tükikesi. Platvorm ise on tõesti uus. Ühesõnaga, väga palju asju sünnivad ikkagi nö välismaailma toega.

[Puurija]

Faktiline märkus: Juncker peaks siiski olema konservatiiv - Euroopa Rahvapartei poolt, Barroso oli sotsialist. Aga nende lõuna- ja lääneeurooplaste puhul pole see mingi ime. Berlusconi peaks olema ka peavoolu parempoolne, ehkki Putini suur sõber. Juncker muidugi on Luksemburgist, mis on tuntud julgeolekualane jänesesõitja ja rahapesijate riik. Igal juhul kõigi aegade nõrgim komisjoni president.

Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni (sh Tunne Kelam), Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooni ning liberaalide (ALDE) saadikud: „Me oleme jahmunud ja mures teie intervjuu pärast, mis ilmus Hollandi ajalehes Trouw 28. aprillil - kolm päeva pärast meie kirja teile. Isegi kui seda intervjuud vaadelda kui teie isikliku positsiooni väljendust, ei saa te ilmselgelt heita kõrvale oma staatust Euroopa Komisjoni presidendina, kes peab esindama kõiki riike ja regioone, sealhulgas ka ELi idaosa, mis on otseselt Venemaa vaenuliku tegevuse mõjuväljas. Härra Putin ei võta Lääne liidreid kui oma sõpru. Venemaa president näeb Läänt kui oma vastast. Tänased arengud meenutavad meile vajadust õppida 1930ndate aastate katastroofilistest katsetest rahustada agressorit ja ohjeldada tema isu. Täna peaks olema selge kõigile, kes hoolivad demokraatiast, solidaarsusest ja ühisest julgeolekust, et Euroopa Liidu esmane prioriteet peab olema kaua hooletusse jäetud tugevuse ja ühtsuse taastamine. Ainult siis saame me kohtuda Kremli juhtidega võrdsel alusel. Samal ajal tuleb hoiduda karistamast tavalisi Venemaalasi, kes on Kremli režiimi pantvangid.“
https://maailm.postimees.ee/4485279/eur ... t-putiniga

USA kongressi esindajatekoja relvateenistuste komitee USA kaitseministeeriumi eelarve- ja poliitikaeelnõus: „See lõik nõuab sanktsioonide kehtestamist isikutele, kes toetavad teataval viisil Vene tööstust, rõhutades Vene kaitsetööstuse tarneahelat, mis on seotud võtmetähtsusega moodsa sõjalise varustuse ja tavarelvade tootmisega. Lõiguga laiendatakse sanktsioone valitsustele ja riikidele, kes toetavad terrorismi ja saavad selliseid relvi Venemaalt. Presidendil on voli arvata nimekirja isikud, kelle tegevus ohustab USA riiklikku julgeolekut. Lisaks muudetakse eelnõuga USA vaenlastele sanktsioonide abil vastuseismise akti (CAATSA) 231. artiklit, andes sel viisil volitused kehtestada sanktsioone selle seaduse kohaselt 180-päevasteks ajalõikudeks, kui Venemaalt relvi ostvad isikud näitavad, et nad vahetult toetavad USA riikliku julgeoleku eesmärke ja teevad selgeid samme, sealhulgas lõpetavad suhted sõjalises valdkonnas ja vähendavad sõltuvust Vene kaitsetööstusest. President peab 120 päeva jooksul pärast seaduse jõustumist esitama kongressile ettekande teabega Vene relvakaubandusprogrammide tarnekanalite kohta.“
https://armedservices.house.gov/news/de ... -influence

Vene keele õpetaja ja kolumnist Andrei Kuzitškin: „Kuni Venemaal otsitakse aina «impordiasendusi», sõltub Venemaa 80 protsendi ulatuses nisu, maisi ja paljude söödakultuuride seemne impordist. Venemaa sõltub lääne laenuturust, vajab hädasti nafta ammutamise tehnikat ning infotehnoloogiasektori varustust. Euroopa tuleb ilma Venemaata toime, aga Venemaa ilma Euroopata käib paratamatult alla. Euroopale ei ole tarvis nõrka Venemaad, keda tuleb toita ja jalule aidata. Euroopale on tarvis tugevat Venemaad, mis oleks aga vaba diktatuurist ja tänulik selle eest, et Euroopa on vene tsivilisatsiooni sigitaja.“
https://arvamus.postimees.ee/4485195/ko ... oni-juured

Audiitorfirma KPMG Venemaa ekspert Artjom Skameikin: „On äärmiselt vähetõenäoline, et Venemaa jõuab kuue aastaga viie suurima majanduse hulka. Selgelt vastust ei ole. Me oleme teatud sektorites – näiteks põllumajanduses ja toidutööstuses – muutunud sanktsioonide tõttu isemajandavaks. Lääne tehnoloogiate puudumisel oleme töötanud välja uusi lahendusi või tarninud neid Hiinast. Näiteks kartuses, et Visa ja Mastercard lõpetavad Venemaaga koostöö, loodi maksevahend Mir. Samas oleme teinud otsuseid kaitsepositsioonilt, mitte majandusarengu tagamiseks. Kaubandusmahud USA ja Venemaa vahel on olematud. Euroopasse aga ekspordib Venemaa 130 miljardi dollari väärtuses kaupu ja impordimaht on 80 miljardit dollarit. Toome Rusali (Vene alumiiniumitootja – toim) näite. Kui Rusali puhul rakendati sanktsioone, siis mõjutas see nii Venemaad kui ka Rusali Euroopas suletud tehaseid. Nüüd ei saa enam Euroopa Liidu ettevõtted Rusaliga koostööd teha. Seega kõik ettevõtted, eelkõige suured Saksa autotootjad, peavad mõne kuuga leidma uued alumiiniumitarnijad. Euroopa soovib näha Venemaaga pigem head kaubavahetust, seega pole sanktsioonidel kindlasti ühtset toetust. Ma arvan, et majanduslikud küsimused ja poliitilised probleemid võiksid olla eraldi. Tehnoloogiline mõju on olnud peamiselt naftatootmisele ja gaasisektorile. Saktsioonide mõju näeme selgelt 2020. aasta keskel. Nafta hind ei aita majandust pikas perspektiivis. Meil on praegu suhteliselt madal inflatsioon, rubla kurss on mõnel määral stabiliseerunud ja Vene turg kasvanud. Kõrge naftahind toob küll raha sisse, mida saab kasutada investeeringuteks, aga see pole pikaajaline lahendus. Me saame iga kahe kuu järel uued sanktsioonid.“
Venemaa tööstusgrupi juht: „Putini majanduspoliitilised eesmärgid olid pettumus, sest seal ei olnud paljusid Putini majandusprogrammi koostanud Aleksei Kudrini põhiettepanekuid. Ei mainitud maksureformi, pensioniea tõstmist ega teisi investeerimise atraktiivsemaks muutmiseks vajalikke samme.“
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kp ... d=82034079
https://www.ft.com/content/a38845e0-521 ... e0209208ec

[ruger]

Venemaa majanduses tuleb raha tagasi teha. Ehk siis kuidas saadakse lepinguid Nord Stream 2 hankega seoses. Suunatud hange ühele firmale, kelle juhtkonnas on Putini sõber.
http://www.uawire.org/russian-gazprom-g ... -a-contest

[Puurija]

Teaduste akadeemia energeetikanõukogu pöördus mitu kuud tagasi peaminister Jüri Ratase poole: „Elektrisüsteemi lahtiühendamine Venemaast läheb maksma kuni kaks miljardit eurot, muudab võrgutasud kallimaks ning ei too majanduslikku kasu. Tekib küsimus uute ühenduste kvaliteedis.“
Peaministri büroo: „Pöördumine võeti vaid teadmiseks, sest elektrisüsteemi lahutamine Venemaast ja ühendamise Euroopaga juba 2025. aastaks seisab tähtsaima punktina nii Eesti, Läti kui ka Leedu valitsuse tegevuskavas.“
Konkurentsiamet: „Lahtiühendamise mõju on väike.“
https://majandus24.postimees.ee/4482918 ... uhendamist

[mäger]

Ma kuulasin seda reporteritundi, kus olid Kalev Stoicescu ja Elektrilevi esindaja. Nende põhiline mõte selle teema osas oli see, et Venemaa tegelikult juba ühendab ennast meist lahti, tekitades varuvõimsuseid jne. Jättes ennast mujale sünkroniseerimata, juhtub see, et Venemaa ühendab liinid lahti ja siis on Baltikum hädas.

Ajaperiood 2020-2025 on kriitiline, siis saab Venemaa juba mõnevõrra mängida ning Baltikum on veel Vene elektrivõrkudest sõltuv.

[kalvis]

Ma korra varem kommenteerisin seda teemat ja uut pole lisada, kuid kordame uuesti. Venemaa on pikka aega teinud ettevalmistusi igaks juhuks konfliktiks. Selleks on elektri-, gaasi ja raudteeühenduste uus loomine piki uut riigipiiri ning Kalingradi enklaavi ise toime tulemine.
Loomulikult ei jäänud see siinpool piiri märkamata. Asi on selles, et majanduslikult pole ka venemaale neid uusi trasse vaja, kuid need on vajalikud poliitiliselt (konflikt või sõda). Ega muud polegi teha, tuleb samaga vastata ehk olla valmis kasvõi päevapealt lahkumiseks Vene energiasüsteemiks. Majanduslikult pole meil mõtet lahkuda vene süsteemist aga poliitiliselt on nüüd pärast ukraina sündmusi vägagi vajalik.
Tuletame meelde, et Venemaa keeras kinni Läti ja Leedu naftajuhtmed ilma ette hoiatamatta (hoiatus siiski oli , selleks oli nõudmine müüa naftaga seotud ettevõtted venemaale), tuues põhjuseks remondi. Remont kestab tänaseni.