Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kriku]

Selle autoga sõitsime 90-date alguseni, seega ~15 aastat, igapäevaselt.
Mediaanpalk (bruto) on praegu alla 1000, nii 950 kanti. Neto siis alla 800. Kas 800x15=12000€ eest saaks praegu soetada auto mis 15 aastat kestaks ja siis saaks edasi anda järgmisele?

Mis tolle masina kilometraaž oli?

[Dr.Sci]

Ma pole kunagi mõelnud (noor veel) memuaaride peale aga seoses käesoleva teemaga mõtlesin tükk aega ja siis prooviks postitada lapsepõlvest meelde jäänud plussid ja miinused. Eks siis arutage, oli see helge või mitte.
Varasest lapsepõlvest ei mäleta suurt midagi - eramaja (vanavanemate oma) Nõmmel, kolmerattaline ratas, pedaalidega auto, koer keda mäletan rohkem fotodelt. Lastesõimest udused katkendid. Uusaasta, jõulud, jms olid olemas kogu aja
76-79. Kolimine Pirita-Kosele (eramaja, vanemate oma), lasteaed, auto. Lasteaias lõikasin ziletiga naabritüdruku importjope katki (sain teada sellest siis kui ta 9. klassis klassikaaslaseks sai, vanemad rääkisid). Avastasin et -20 kraadiga metallist kiigeposti pole mõtet keelega katsuda ja kiikuvale lapsele mõtet ka pead ette toppida (arm kulmul, 3 õmblust, kasvataja loodetavasti karistada ei saanud ja vanematele oli kerge üllatus õhtul kui järgi tuldi). Adenoidid lõigati välja, selle arsti kes tolle otsuse tegi annaks kui teada saaks praegu ka kohtusse. Tennisetrenn Kadriorus, lasteaiast km kaugusel, ühel päeval jäid vanemad äraviimisega hiljaks, jalutasin ise sinna, pargis tehti suurem otsing enne kui taibati lasteaiast uurida...Tennisemängijat siiski minust ei saanud. Lasteaed lõppes 1979, kingiks sain raamatu tuumafüüsikast (lastele), selleks ajaks kui autoga koju viidi, oli see läbi loetud. (30-40 lk umbes ehk)
79. Katsetega ei saanud 21. kk-sse sisse, sain aga 42-te tava klassi mitte saksa keele kallakuga. Sain märkuse selle eest et sülitasin trepikojas 4. korruselt esimesel korrusel olevatele õpilastele pähe. (ja muid märkusi). Proovisin kätt kooli jalgpallivõistkonnas, pandi väravasse, pärast esimest sõpruskohtumist oli selge et jalgpallurit minust ei saa.
80. Olin oktoobrilaps, mitte midagi ei mäleta sellest peale märgi enese. Pandi ujumiskursustele ja trenni hiljem, see kestis umbes 6 aastat. Ujujat siiski must ei saanud, mott tõmmati maha juba enne esimest võistlust kui jäin pärast ametlikku aega sulistamisega vahele ja võistlusele ei lubatud, pärast ei saanud enam aru 25 m pidevas läbimises ja pidasin trennis vastu vaid tänu vanemate soovile). Leidsin paukpadruneid (stardipüstolile), käisime sõpradega neid kividele tutvustamas. Pioneerilaager, 1 minuvanune kõrvalrühmas uppus järve (keelatud ajal ujumine). Koolis õppisin noamängu ja sussi (raha peale) mängima.
81. Umbes sama, uuesti pioneerilaager, enne seda suutsin peaaegu maha põletada kohaliku aiandusasutuse naftahoidla. (reostatud pinnasele poe mõtet tikke loopida). ioneerilaagri järel esimene spordilaager Taeblas, Kalevi korvpallurite treeningkeskuses. Hommikused jooksud, sulistamine Palivere ja Haapsalu rannas, korvpall, saali elektroonika sai läbi hammustatud ja panime punkte lugema, praktiliselt iga päev anti inimesele tahvel (0.65 rbl) Anneksese shokolaadi. Voodi oli ilmselt Abeljanovi vms oma, pikkust jäi kõvasti üle meetri üle. Hiljem pPidin koolis osalema vene keelses kakukese teemalises näidendis jutustaja rollis... (zili bõli ded i baba; izbekla baba golobok i polozile na okne jne...)
82. Kool vahetus seoses trenniga, pandi spordiklassi. 2x päevas ujumine+muu kehaline kuni 86. aastani. Kool asus Mustamäel, seega koolist tagasi sõit oli tihti nii et esimesed 3 ettejuhtuvat bussi ja siis tuli vaadata mõni mis kodu suunas liikus. Astusin pioneeriks, miskit ei toimunud. Tõnismäelt mööda sõites vahtisin Igavese Tule auvalvet, ei saanud mõttest aru. Nood olid ka pioneerid. Tolles koolis sussi ei mängitud, mängiti "seina", ükskord suutsin kuu söögiraha maha mängida, siis rohkem ei proovinud eriti. Kool oli normaalne, kooli kõrval oli ABC-8 kust sai osta aastaringselt kaaluga vahvlijäätist, lausa topeltportsudena. Sain ka esimese normaalse jalgratta (Ereljukas)
83. Sama mis 82. Autoga viidi kooli, tagasi bussiga, kodus ootas soe lõunasöök ja vanaema karmid manitsused. Hakkasin Pirita jõe ääres kalal käima, sain uue koera. Suvel käisime kombaini poolt maha jäetud põhukuhjadesse koopaid ehitamas, sisse sai murtud ka kohalikku küüni ja seal toimetatud. Spordilaager Tartus, elasime EK 16 kordses ühikas, ujusime õlletehase ujulas. Ühikas olid lutikad aga minu veri neile ei sobinud. Söömiseks jagati 2,5 rbl eest talonge, kehtisid Raekoja platsi piimasaalis jms. Kassapidajad andsid tihti vahetusraha tagasi, kulus jäätise ja limonaadi peale. Suvel käisin ka mõned korrad lõbustuspargis (Tsehhi oma, üksi)
84. Tajusin natuke koolikiusamist, aga tegin õiged strateegilised lükked ja kiusajad said lõuga. Hakkasin kandma siilisoegut sest ajalooõpetaja (kohakaasluse alusel, põhiliselt oli sõjalise õpetaja, praegune erukolonel Edgar Ääro, tervitused talle) kombeks oli tegemata kodutöö või lobisemise või lipsu/kaelaräti puudumise eest kuklakarvadest ukse taha lohistamine) Liitusin tema poolt organiseeritud matkagrupiga mis jalutas diagonaalis läbi Eesti, Paldiskist Petserini.
85. Koolis muutusteta, lisandus vist vaid füüsika kus õpetaja 1 motiveerimisvahend oli 1m pikkune puitjoonlaud. Füüsikat oskan senini. Klass liideti korvpallurite omaga, mind degradeeriti kehalises rivi 2. koha pealt 9-ndaks. Hakkasin kinos käima. Isa sai töökoha kaudu ligipääsu kaatrile Amuur M (M 412 mootoriga), käisime Haapaslu lahel kalal ja randusime ka ebaseaduslikult teinekord Vormsil. Esimene haug oli 1,2 kg. Ujumine viskas üle, ei kannatanud kloori, 2xhaiglas põskkoopa põletikuga, 2x kopsupõletikuga kogu selle trenniajastu jooksul. Esimene kord kui kopsupõletikuga haiglas olin siis visati mind välja kuna sai mingile venelasele õpetust antud kuna ta nats soris mu asjades...ju siis loeti ja olin ka terve.
86. Lõpetasin ujumise, surusin (iseseisvalt ja väga teistest mahajäänuna) end purjetamistrenni (purjetan siiani ja ei loe end enam mahajäänuks). Lisaks kalastamine, metsas hulkumine, orienteerumisneljapäevakud. Aineolümpiaadid koolis ja rajoonis. Astusin (vabatahtlikult) komsomoli, sai pildiga dokumendi millega sai peg14 ja peg16 filme vaadata. Komsomoli ei tahetud vastu võtta, öeldi et limiit on täis, kuigi moraalselt vastan tingimustele, käisin spetsiaalselt rajoonisekretäri juures õiendamas ja sain kaaned kätte. Lasamägi hakkas kodukohale liginema, istusin koos tüüpidega asumi metsaserval, põletasime autokumme ja eterniiti ja sai kuulatud kuidas nad seal venelasi käivad peksmas. Ise tekkis tüli ka paari venkuga kes otsustasid et neile on mu jalgratast rohkem vaja, jalgratta sain tagasi, kestvaid ajutraumasid nad vist ei saanud. Samal suvel läksin tööle, teenisin nii palju et sai juba uuema ratta (Turist, Tallinna Kaubamajast, varakult enne avamist kohale ja siis spurt spordiosakonda ning käpp rattale peale). Vahepeal olin esimesest rattast välja kasvanud ja sõitsin vanaisa eestiaegse meestekaga, aga see polnud päris IN.
87. Sain esimesed laevajuhtimispaberid, avastasin et tüdrukud on natuke teistsugused kui varem sai oletatud. Koolis oli Vanemõe kontsert. 8. klassi lõpupidu rikuti ära sest isa oli 1 järelevaatajaks lisatu ja afterparty jäi seega ära. Sellest ajast saadik ei salli ka suitsukana.
88-90. Uus kool, uued tüdrukud, Trenn, öölaulupeod, visati komsomolist välja, võeti tagasi, astusin ise välja...

Peaksin ma siis ütlema nüüd et mul oli õnnetu lapsepõli?

[Dr.Sci]

Selle autoga sõitsime 90-date alguseni, seega ~15 aastat, igapäevaselt.
Mediaanpalk (bruto) on praegu alla 1000, nii 950 kanti. Neto siis alla 800. Kas 800x15=12000€ eest saaks praegu soetada auto mis 15 aastat kestaks ja siis saaks edasi anda järgmisele?

Mis tolle masina kilometraaž oli?

Kui ära sai antud oli vist kokku miski 178k ( ehk 78k, kuna esimest numbrit see spido ei kajastanud)
Mis puutub toodud palgasuurusesse siis ma ei tea et 200 rbl oleks 2x suurem keskisest, ma suutsin lapsena põllul 14 aastasena üle 60-e kuu kohta saada (osaline tööaeg), ja kõiksugu töölised-treialid jms ajasid ikka rohkem kokku kui teadurid-insenerid. Mul oli piinlik teismelisena sõpru külla kutsuda, polnud ei uuemat stereotehnikat ega kõndinud ringi ka lääne hilpudes-tossudes.

[Z03]

Peaksin ma siis ütlema nüüd et mul oli õnnetu lapsepõli?

Mina ütleksin kirjelduse põhjal, et Dr. Scil on elus väga vedanud ja ta on olnud (jäkuvalt) privilegeeritud. Sellisele lapsepõlvele on hea üles ehitada ka täiskasvanuea edu.

[Kriku]

Selle autoga sõitsime 90-date alguseni, seega ~15 aastat, igapäevaselt.
Mediaanpalk (bruto) on praegu alla 1000, nii 950 kanti. Neto siis alla 800. Kas 800x15=12000€ eest saaks praegu soetada auto mis 15 aastat kestaks ja siis saaks edasi anda järgmisele?

Mis tolle masina kilometraaž oli?

Kui ära sai antud oli vist kokku miski 178k ( ehk 78k, kuna esimest numbrit see spido ei kajastanud)

12 000 euro eest saab auto, mis sõidab 2x nii palju.

[Dr.Sci]

Peaksin ma siis ütlema nüüd et mul oli õnnetu lapsepõli?

Mina ütleksin kirjelduse põhjal, et Dr. Scil on elus väga vedanud ja ta on olnud (jäkuvalt) privilegeeritud. Sellisele lapsepõlvele on hea üles ehitada ka täiskasvanuea edu.

Jah, võib ju nii olla, aga ma ei oska tuua välja ka ühtegi omaealist tuttavat kes oleks represseeritute pool. Pigem tundsin ma end ise Tuhkatriinu meessoost alternatiivina, vaadates kuidas teised mind ülalt alla vaatavad. Ja ei minu vanemad ega minu teada ka tuttavate/klassikaaslaste omad polnud parteilased. Tavaline keskklass.

[Walter2]

12 000 euro eest saab auto, mis sõidab 2x nii palju.

Tänapäeva autod ei kesta lihtsalt 15 aastat ilma suuremate remontideta rääkimata et midagi isalt pojale andmiseks järele jääks - sõida kellale ette palju tahad. Natuke liiga erinevad asjad mida võrrelda.

[Kriku]

Muidugi kestavad. Mitte et see enam kuidagi teemasse puutuks.

[EOD]

Peaksin ma siis ütlema nüüd et mul oli õnnetu lapsepõli?

Mina ütleksin kirjelduse põhjal, et Dr. Scil on elus väga vedanud ja ta on olnud (jäkuvalt) privilegeeritud. Sellisele lapsepõlvele on hea üles ehitada ka täiskasvanuea edu.

+1.
Aga on ka viletsamalt positsioonilt alustanuna (ema istus laagris, kuna ei andnud end punavõimu eest varjanud koolivenda välja) elus hakkama saadud.
Vene võimu ei igatse sellegipoolest tagasi. Mõnigi asi oli ka positiivne, kuid kuulata "Meie teid vabastasime, meie tõime teile kultuuri. Ehh, vähe me teid veel tapsime" mingite kirvenägudest poolahvide suust oli küll liig.
Kusjuures, tänapäeval on need kirvenäod Eestist kadunud. Vene inimese tunneb tänaval ära pigem sellest, et ta paneb riietusele rohkem rõhku kui eestlane.

[Fucs]

Ma sain 1985-86 aastal 110-120 ruublit ja 1988 aastal 140 ruublit palka neto ja see oli toona n.ö. keskmine.

[ants431]

Võrreldes praegusega oli paremini korraldatud
auto ja mootorratta juhilubade saamine.
Mõlemaid eksameid sai teha ilma
kursustel aega ja raha raiskamata.
Samuti nagu on USA-s.
Kursustel käisid rikkad või siis kõvema peaga sellid.

[Sekeldaja]

Võrreldes praegusega oli paremini korraldatud
auto ja mootorratta juhilubade saamine.
Mõlemaid eksameid sai teha ilma
kursustel aega ja raha raiskamata.
Samuti nagu on USA-s.
Kursustel käisid rikkad või siis kõvema peaga sellid.

Mina mäletan küll, et nii põhikoolis siklilube tehes kui keskkoolis (kooli juures) B- ja C- kategooriat tehes pidi kursustel osalema. Nn. koolieksami tunnistus oli mõlemal juhul aluseks riigi sõidu- ja teooriaeksamile pääsemiseks.

[Lemet]

See on läbi aegade muutustes olnud asi. Nagu ka sõidueksam. Oli aegu, kus võisid tulla oma sõidukiga ja lihtsalt eksami sooritada.

[Lemet]

Austet doktori lapsepõlve teemal- sündinuna ise pealt 10 aasta võrra varem, on esimene tähendamine, et rääkida nõukogude lapsepõlvest 80-ndate kontekstis on üpris humoristlik teema. Nimelt polnud "nõukogudest" sel kümnendil enam suurt muhvigi järgi ja jäi vaid suuresti lapsepõlv. Soe soovitus ära vaadata "Seltsimees laps". Et aimu saada sest tõelisest "nõukogude" lapsepõlvest. Nõukogude omast. Nüüd mossest ja selle 178 000 km remondita läbisõidust. Jutuks hea küll, Aga tegelikusele kindladti mitte vastav. Tänapäevane auto kestab sellise läbisõidu ilma eriliste probleemideta ära, Mossel aga hakkas eeldama juba kere kapitaali. Eriti kui autot ka talvel kasutati.. Uued põhjaplekid, sisemised ja välimised karbid, lonžeronide otsad, tiivaservad etc. Muudest kuludetailidest nagu šarniirid, õõtshoobade ja tagavedrude puksid ma'p siinkohal ei räägigi, need kestsid heal juhul 20-30 000 kilomeetrit. Nüüd palgast-79ndal tööle minnes oli 180 rublane palk brutto selline number, et pani alt üles vastama. TPI lõpetanud noor insener sai 120 miinus maksud. Suure kaupluse raamatupidaja 80-ndate algul koos kõikvõimalike preemiatega 140 rubla. Meditsiiniõde 70 rubla. Õpetaja 90 rubla (ma pean siin 90 rubla eest teiega vägikaigast vedama). Nii et 200 rubla 70ndate keskel oli VÄGA kõva palk.

[Illike]

Lemetiga väga nõus. Ema räägib siiani kuidas nemad kolisid aknast asju välja ja eesuksest toodi juba uue elaniku kraami sisse. Mina neid aegu ei tea, olen vaid kuulnud juttude järgi ja ega nad väga ei taha rääkida sellest ajast. Üsna valus teema.
Mis puutub mäletatavat aega, see algab enne 70-ndat aastat, siis otseselt võimuga kokku ei puutunud. Selline väike koht oli, kõik tundsid kõiki ja vanemad lugesid iganädalaselt sõnu peale. Isa ei tahtnud üldse rääkida 50-ndatest aastatest, isegi peale 90-ndaid oli ta sellest ajast üsna vait. Mäletan sabatamisi emaga poes ja neid toredaid kakao kuubikuid suhkruga. Tallinast vanemad tõid komandeeringus käies martsipani, mis seisis kapis ja mis tasapisi seest tühjaks söödi. Kõige hullemad asjad olid tripiga sukad lasteaias. Sellised väikelapse mured. Meid hoiti suurte inimeste muredest eemal.