kalleb kirjutas:Dünamos olid sporditarbed
See kus ostsid võis olla äkki Keskturu vastas olev rauapood , seal ikka miskit liikus , nõuka aja lõpus olid ka seal riiulid vägagi tühjad
Pilt "Dünamost" vägagi bueno. Nii nad välja nägid jah üle terve ENSV ja isegi vist NSVLiidu.
Seal oli kaks osakonda (nagu ka pildilt ilusasti näha - kaks eraldi sissepääsu eri tiibadesse). Ühes müüdi spordiasju ja teises võrre, motikaid, tungraudu, autode varuosi, tööriistu jms staffi.
Toonasest asukohast ja soomlaste siinoleku spetsiifikast tingituna, oli minu poolt kirjeldatud sündmuste puhul tegemist
asennusmiestest (Korjaus- huolto- ja asennusmies) proffidega, mitte välisturistidega Keskturu ruumis
Et kõik ausalt ära rääkida tuleks alustada sellest....
...et Soome firmad tulid siia väga suure koguse oma tööriistadega, mida siinmail mitte kunagi isegi unes nähtud poldud.
Seega lahjendati meeste tööriistakastid siin üpris kiiresti ära... eee.. see tähendab kohalikud varastasid soomlased paljaks.
Kuna tollis deklareeriti osad asjad ühikutena (nt. osad inverterkeevitused, drellid, ketaslõikurid jms) ja osad asjad "tööriistakasti" kõikehõlmava määratlusega, siis olid erinevatel firmadel erinevalt need asjad korraldatud - osadel käis iga tööriistakasti (ja ma ei mõtle siin ainult sangadega lehtvõtmete-kruvikeerajate kaasaskantavat tööriistakasti, vaid ka tõstukiga tõstetavaid tööriistakirste a´la 3m x 1m x 0,5m vms) juurde kaasa nimekiri seal leiduvatest esemetest, osadel oli ainult tööriistaühikute arv märgitud täpsemalt loetlemata ja osadel mingi hübriidvariant (suuremad asjad (nt. padrunvõtmetekomplekt) loetletud, väiksemad asjad (nt. lehtvõti nr.13) loetlemata).
No ja siis kui nad siit tagasi hakkasid minema (mõned siiberdasid edasi-tagasi pidevalt), siis tekkis ONGELMA, et a) tollis pole miskit näidata/deklareerida ja b) firma bossile pole Soomes miskit vabandavat eriti ütelda. Sestap ESIMENE LAINE nende nõuka tööriistade kokkuostmisel siin kulges stiihiliselt ja võeti kõike mis enam-vähem välja nägi ja mis kätte sattus
Aga siis jõudis soomlasteni teadmine, et ohh-oooo! osad asjad on päris head ja osad isegi väga head! ja siis alates TEISEST lainest ja edasi käidi juba konkreetseid asju valimas. Needsamad Chrome-vanadium padrunikomplektid näiteks või ka rauasaelehed ja hüdrotungrauad. Tõsi ta on, et mida aeg edasi, seda vähem neil oli mida võtta...osalt nad ise ostsid tühjaks kõik, osalt ei tulnud enam uut kaupa peale.
* Mul oli üks hea kamraad soomest, Pertti, kellega pea 3 aastat külg-külje kõrval sai siin tööd tehtud. Ma viisin teda ikka aeg-ajalt oma masinaga Tallinna laeva peale, kui ta jälle koju läks käima. No siis ikka veeti siit ka igasugust imekraami suuremates kogustes minema. Näiteks:
Sprotid õlis, ikka kastide kaupa (see oli kõige kõvem kohalik naturaalvaluuta, kohe viina järel).
Juba mainitud Harkiv pardlid.
Naturaalsest nahast tooted (nahkrihmadest nahkkinnaste ja kasukateni).
Käekellad nii metallrihmade kui nahkrihmadega. Mida suurem seda parem
Täiesti mõttetud nõukasümboolikaga esemed. Kusjuures kõikmõeldavad, alates sirbi ja vasaraga T-särkidest ja lõpetades Leeenini pisibüstidega.
Vorsti, sinki ja viinerit. Nii suitsu kui keedu (need kogused olid väiksemad kui sprottide puhul).
Kellel oli kodus Soomes Lada (ja päris paljudel oli), need hankisid siit ka hea hinnaga Lada juppe. Termostaadid, soojendusradika kraanid, šarniirid, roolivarda otsad, kardaaniristid jne.
Eetrit ehk äuhkat
Mingi aeg tekkis kellelgi tollis vist probleeme ja oma viimase eetrilaadungi (mingi 10 0,5l pudelit oli vist) jättis Pertti Tallinnas juba olles sujuvalt mulle autosse. See äuhka värk võis olla ka minu kamraadi isiklik kiiks.
Neid asju ja toodeteartikleid millega "äri" tehti (mille järele mitteturistidest soomlastel siin nõudlust oli) oli kõvasti rohkem, aga ma ei mäleta enam kõike ka, sest ma olen juba vana inimene ja möödas on ka juba 30 aastat
*