Kas N Liidus oli ka midagi head?

[muhgel]

Teema pealkirja ja viimaseid postitusi kokku viies teen ma algajana järelduse,et N Liidus olid head AK4 salvetaskud?

[kalleb]

N-liidus olid head kalashnikovid ja ka head salvetaskud , võin seda kinnitada , sõjapidamisriistad olid seal üldse korralikud ja läbinud spetsiaalse kontrolli

Praagi väljalaskise eest sõjaolukorras ootas töötajaid sõjatribumal ja mahalaskmine , rahuajal pääsesid kergema 25+5 vangilaagriga

Niiet sõjatehases stimuleeriti töötajaid kõvasti tegema ainult kvaliteetset tööd

[Lemet]

Julgeks vastu vaielda-kolme magasini podsumok polnud midagi eriliselt joovastavat (tihti esines eksemplare, millest magasini kättesaamiseks tuli see pea peale pöörata ning raputada, et küüs taha hakkaks, miska sai neid märjaks tehtud ja puuklotsi abil pisut suuet venitatud) ... ja täägitera kippus augu juurest kergelt murduma.

[kalleb]

Täägi murdumise vastu aitas sõduri karistamine ( meil näiteks sunniti 850 ruublit selle eest maksma kui täägi pooleks murdsid)

Joovastavat siin muidugi miodagi polnud aga ajas asja ära

[Jahumägi]

Tered!
Siiani kasutuses köögitoimkonnas...
https://imgur.com/a/OzBMlZ2

[kalleb]

Kiviaiad (soboor) olid suht tugevalt ehitatud , neid tehti massiliselt sõjaväelinnakute aga ka lihtsalt sõjaväeosade piiramiseks et sõdur territooriumilt niisama lihtsalt lahkuda ei saaks ja et tsiviilelanikud väeosasse ei pressiks , eriti oli seda vaja lõtvade elukommetega naisterahvaste ( bljaadid) eemalhoidmiseks sõjaväe territooriumilt

https://www.youtube.com/watch?v=6NXiEUgK_p8

[vanahalb]

Demblimüürid lausa tuhandeid aastaid vastu poleks pidanud. Meil lükkas kevadine tuuleke ühe ümber. Kojuminejad ehitasid hilissügisel kiiruga ja minu mäletamist mööda ühekordsest serviti telliskivist, et rutem saaks. Betoon tehti veest ja liivast, sest tsement oli ära varastatud. Karmi talve pidas vastu - tsemendi aseainet täitis jäätunud vesi.

Igasugustel sügisel või talvel ehitatud postidega aedadel oli samuti komme kevadel lääpa vajuda. Tehnoloogia oli lihtne: auk maasse, post sisse, ämbrist vett ja kui ära jäätus oli peaaegu valmis. Viimistluseks ehk päris valmis tegemiseks tuli kühvliotsaga natuke kruusa peale siputada. Selleks ajaks kui aed jala pealt ümber kukkus olid ehitajad ammu kodus ja jõid viina.

[Elagu Ukraina]

Demblimüürid lausa tuhandeid aastaid vastu poleks pidanud. Meil lükkas kevadine tuuleke ühe ümber. Kojuminejad ehitasid hilissügisel kiiruga ja minu mäletamist mööda ühekordsest serviti telliskivist, et rutem saaks. Betoon tehti veest ja liivast, sest tsement oli ära varastatud. Karmi talve pidas vastu - tsemendi aseainet täitis jäätunud vesi.

Igasugustel sügisel või talvel ehitatud postidega aedadel oli samuti komme kevadel lääpa vajuda. Tehnoloogia oli lihtne: auk maasse, post sisse, ämbrist vett ja kui ära jäätus oli peaaegu valmis. Viimistluseks ehk päris valmis tegemiseks tuli kühvliotsaga natuke kruusa peale siputada. Selleks ajaks kui aed jala pealt ümber kukkus olid ehitajad ammu kodus ja jõid viina.

Osalesin ka sellisel ehitamisel. Meil tsementi jätkus, aga seda tuli 100 meetri kauguselt kanderaamiga tassida. No polnud hea mõte, panime seda tsementi iga korraga üha vähem, väljaulatuvale vundamendi osale valasime kangemat segu peale. Maa-alusega läks ilmselt nadilt, sest otstesse tegime kaks tuge ja siis tõmbasime Uraliga suure pika posti peale, alt jäi tühjaks. Selliseid kohti oli pikal garaažiboksi vundamendil oma 4-5.

Kui "valmis" saime, siis vaevus vastutav tatarlasest ohvitser ka kohale tulla ja ütles veel mulle, et sina, kui intelligent Baltikumist vastutad, kui sein ümber peaks kukkuma.

Mina ütlesin tagasihoidlikult, et kuidas saan mina, kes ma ehitamisest midagi ei tea, selle eest vastutada. Tatarlane ütles, et tema ka ei tea, aga näe, vastutab.

[Kapten Trumm]

Mul vedeleb garaažis paar paari neid teeleherohelisi vene rinnarakmeid (millel paelad selja tagat X kujuliselt on). Salvetaskud ja kas granaaditaskut.
Mingi ergonoomika ime see pole (peamiselt on materjal liiga pehme ja vedel), taskud käivad kinni puust (!) pööradega.
Kasutada pole proovinud, kuigi teoorias peaks Galili salvedele see ka kärama - liiga väike suurus.

[kalleb]

No need müürid seal videos pole demblimüürid vaid hoopis tööstuslikud valatud müürid ja ikka päris tugevad

[vanahalb]

Eino, sellise müüri saavutamiseks nagu insener mõtles, oleks pidanud kõik komponendid olema. Üritasin selliseid müüre silma ette manada, aastad ja mälu pole enam need kuid minumeelest meiekandis oli aeda ehitama hakates piirdutud vaid selle kõige ülemise elemendiga, mis maa peale jääb. Niipaljukestel territooriumitel kuhu ma sattusin, tuli minna aia kõige kaugemasse nurka, sinna kus takjad ja malts uimastavalt lõhnasid, end läbi padriku murda ja oligi koht kust müüri alt läks läbi rada, mis iial ei rohtunud.

Meile Kaliningradi toodi niisuguseid paneele Riiast, Uralidega, mis hiilgasid oma maastikusuutlikkuse ja üüratu kütusekuluga kuid kandevõime oli nii õnnetu, et sinna mahtus vaid 2-3 elementi. Minuarust neid taldmikke, kuhu plaadid toetusid, ei toodudki ja müüri ehitamine meenutas akf Elagu Ukraina mainitud garaaziseina ehitamist. Plaadi nurga alla kärgtellistest mingi päts või vaesematel vendadel lihtsalt labidaga kinnikoputatud kruusahunnik ning selle raha eest oli juba liigagi hästi. Pärast esimesi torme ja paduvihmasid oli müür kõver nagu saarlase kiviaed ja kohati rippus õhusning püsti püsis ainult tahtejõu najal.

Pealegi , ainuüksi mullatööd sellise müüri projektipõhisel ehitamisel oleks olnud nii globaalsete mastaapidega, et terves Kaliningradi oblastis polnuks selle tarbeks leidunud niipalju tervete vartega labidaid. Aga ei julge väita, et selliseid müüre, nagu videos näidati üldse polnudki. Kuskil laboratooriumite ümber kus novitšokke aretati - seal võis kvaliteedikontroll kõvem olla ja monoliitbetoon graniidist aluspõhjani välja ulatuda.

[kalleb]

Jah sõjaväeosades oli enamuses kasutatud ainult aia põhiosa , vundamenti koos jalgadega üldiselt mitte

Aga välja nägi nitsevoo , alt , üle ja vahelt õnnestus tegelikult ka läbi minna kui vaja

Meil oli Rizkii gorodokis ka üldiselt sellised aiad aga ainult ohvitseride majade suunas

Linna suunas oli mingi vana saksa surnuaia kivimüür , see oli maksimum 1m kõrge ,üleminekukohtadel umbes 30 cm kõrge

Teisel pool oli kole plankudest aed

Igalpool olid aias kohad kus sõdurid pidevalt ja prapporid-ohvitserid valikuliselt läbi käisid

[Kapten Trumm]

Eestis asunud nõuka lennuväljadel oli selle aiaga ka …..raskusi (mis on imekspandav, arvestades objekti olulisust).
Näiteks Rohuküla (Haapsalu) lennuvälja tagumisel küljel metsa sees puudus aed üldsegi ja on olnud lugusid, kus inimesed on stardirajani välja jõudnud.

[kalleb]

Nõukogude Liidus olid korralikud piirid - ei saanud neist keegi välja ega sisse - piirivalve lasi ilma loata sissetulejad või väljaminejad lihtsalt maha

Võrreldes Euroliidu piiridega olid need piirid ikka superpidavad , mingeid tsurkade horde sisse ei lastud

Ja välismaale niisama lihtsalt ei lastud- äkki jäädki sinna roiskuva kapitalismi riiki ja siis tabab sind kogu nõukogude rahva üksmeelne viha

Aga mis oligi lihtsal nõukogude kodanikul teha välismaal- no absoluutselt mitte midagi

Ja nõukogude liidus polnud ametlikult seksi, prostitutsiooni ja narkomaaniat

Tegelikult muidugi see info oli kergelt kallutatud

[Kapten Trumm]

NSVL-s oli peaaegu kõrgeim karistusmäär surmanuhtlus. Peaaegu seepärast, et sellest kõrgem veel oli riigist väljasaatmine, aga nii kõrge määr langes osaks vähestele.

Ühiskondlikes asjades on vorstil alati 2 otsa - üks asju, mis mulle TTÜ-st on meelde jäänud. Näiteks teatud haigused, mis meil täna probleemiks on, olid siis kontrolli all (vorsti üks ots). Selle hinnaks olid teatud isikuvabaduse piiramised (vorsti teine ots). Kohustusliku (sundravi) efekt avaldus väga kenasti just haiguste puhul, mille vabatahtlik ravi probleemne on. Tuberkuloos, HIV, suguhaigused - need lendasid taasiseseisvuse järel lausa kosmilistesse kõrgustesse.

Sama oli nt alkoholi tarbimisega (ja sellest tingitud jamadega). Kui Gorba aja "kuiva seadusega" suudeti veel asi enamvähem ohjes hoida (mäletan kolhoosi ajast neid traktoristide horde, mis peale lõunapausi külapoe juures ootasid, kell kaks "sai kätte"), siis vabanemisega lendas joomine ikka täiesti seletamatusse kõrgusesse, tehes rekordi 12,6 liitrit absoluutalkoholi näo kohta 2007. a. Enne 1985. aastat oli see arv meil 10-11 liitrit, siis "kuiva seadusega" langes 6 liitri kanti, püsis seal 90ndate alguse vaesuse tõttu 2000ndate alguseni ja siis läks ballistiliseks.